← Eesti

1-08-15067/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.juuni 2009.a. Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Tartu Kriminaalasja number 1-08-15067 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär

§ 76

lg 4 alusel allutada A.B katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga talituse kriminaalhooldaja järelevalve all. Käitumiskontrolli ajal on A.B kohustatud täitma

§-s 75 lg 1 ja lg 2 sätestatud kontrollnõuded ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 7) otsida endale töökoht hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; 8) osaleda kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetavas sotsiaalabiprogrammis. A.B katseaja algust arvata alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. A.B vabastada vangistuse kandmisest alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista A.Blt menetluskuluna riigi õigusabi tasu 330 (kolmsada kolmkümmend) krooni 40 senti riigituludesse. Menetluskulu tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis viitenumbrile 2800049874 (märkides makse selgituses ära asja numbri ja isiku nime, kelle menetluskulu tasutakse). Kui menetluskulu pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Käesolev määrus viivitamatult kätte toimetada süüdimõistetule ja tema kaitsjale, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile, Tartu Vanglale ja jõustumisel saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga talitusele ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud A.B on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 17.11.2008.a otsusega

§-de 136 lg 1 ja 266 lg 2 p-d 2, 3 järgi ja karistatud liitkaristusega 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel on karistust suurendatud Tartu Maakohtu 08.06.2006.a.

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 kuud 2 päeva vangistust võrra ja lõplikuks liitkaristuseks on mõistetud 1 aasta ja 7 kuud 2 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel on arvatud A.B poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 08.08.2008.a. karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja algust on arvatud alates 08.08.2008.a. A.B kannab karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 08.08.2008.a. ja lõpp 09.03.2010. a. 06.04.2009.a. on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud materjalid otsustamaks A.B vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu A.B palub ennast tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja toetab süüdimõistetu taotlust. Prokurör leiab, et A.B võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtu põhjendused Vastavalt

§-le 76 lg 1 teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning 2

(3)isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

§ 76

lg 3 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistuse vabastamine. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, kaitsja ja prokuröri arvamuse, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et A.B võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt A.B üldkäitumine on olnud hea, samas suhtumine kriminaalhooldusesse pealiskaudne. Käitumine vangistuse perioodil ei viita agressiivsusele, samas on karistatud isikuvastase kuriteo joobeseisundis ja grupis. Tartu Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna arvamuses nõustutakse A.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. A.B perekond elab 3toalises korteris, kus on olema kõik võimalused elektroonilise valve kohaldamiseks. A.B sotsiaalne olukord ei takista tema ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamise probleemi A.Bl ei ole. Negatiivsena märgitakse, et A.B on kuuel korral kriminaalkorras karistatud, kuid eelnevad karistused ei ole talle kriminaalpreventiivset mõju avaldanud. Süüdimõistetu A.B on käesolevaks ajaks teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud üle poole ja rohkem kui kuus kuud. Seega on olemas

§-st 76 lg 1 p 2 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ning puudub vajadus elektroonilise valve kohaldamiseks. Kiiduväärt on see, et karistuse kandmise ajal ei ole A.B distsiplinaarrikkumisi toime pannud ja on ennast näidanud positiivselt. A.B puhul pole täheldatud kalduvust tarvitada narkootikume või liialdada alkoholiga. Perekonna toetus ja kohene tööleasumine peaksid soodustama A.B õiguskuulekust. Kohtumenetluse käigus on A.B kohtule esitanud töölepingu, millest nähtuvalt on OÜ YYY lubanud kinnipidamiskohast vabanemise korral A.B koheselt tööle võtta puukuuride paigaldajana.

§ 76

lg 4 kohaselt kuulub süüdimõistetu vangistusest vabastamise korral allutamisele käitumiskontrollile. Süüdimõistetu võimalike riskide maandamiseks on otstarbekas talle määrata lisakohustusi.

§ 76lg 4 tulenevalt tuleb katseajaks määrata üks aasta. Tulenevalt Kr

MS §-st 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsjale väljamaksmisele kuuluv riigi õigusabi tasu 330,40 krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb nimetatud menetluskulu süüdimõistetult riigituludesse välja mõista. Kohtunik Rita Kulberg 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.