1-07-8604/5 | Europaius

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. juuni 2009.a. Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Tartu Kriminaalasja number 1-07-8604 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Süüdimõistetu A.B vangistusest vabastamise otsustamine Prokurör Evelin Merilaine Süüdimõistetu A.B (isikukood xxx; kindlat elukohta ei oma; xxx) Kaitsja Vandeadvokaadi abi Ahto Sirendi Kohtuistungi toimumise aeg 09.juuni 2009.a. tingimisi ennetähtaegse RESOLUTSIOON Jätta A.B Tartu Maakohtu 05.07.2007.a. kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista A.B menetluskuluna riigi õigusabi tasu 660 (kuussada kuuskümmend) krooni 80 senti riigituludesse. Menetluskulu tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele 10220034800017 SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis viitenumbrile 2800049874 (märkides makse selgituses ära asja numbri ja isiku nime, kelle menetluskulu tasutakse). Kui menetluskulu pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Käesolev määrus kätte toimetada süüdimõistetule, tema kaitsjale, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ja Tartu Vanglale ning saata jõustumisel menetluskulu osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud A.B on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 05.07.2007.a. otsusega KarS § 424 järgi ja karistatud vangistusega 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel on suurendatud A.B mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.09.2006 a. otsusega KarS § 215 lg 2 p 1 järgi mõistetud ja ärakandmata karistuse - 3 aastat vangistust- võrra, lugedes lõplikuks karistuseks vangistuse 3 aastat 2 kuud. Karistuse kandmise aega on arvestatud A.B asumisest karistuse kandmisele. A.B kannab karistust xxx. Tema karistusaja algus on 30.07.2007.a. ja lõpp 29.09.2010.a. 20.10.2008 Tartu Maakohtu määrusega asjas nr 1-08-10510 on keeldutud A.B ennetähtaegselt vabastamast elektroonilise järelevalve alla. Kohtumäärus on jõustunud 30.10.2008.a. 06.05.2009.a. on Tartu Vangla Tartu Maakohtule uuesti edastanud A.B isikliku toimiku otsustamaks tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu A.B palub ennast vangistusest enne tähtaega tingimisi vabastada. Kaitsja toetab süüdimõistetu taotlust. Prokurör leiab, et A.B tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Kohtu põhjendused Vastavalt KarS §-le 76 lg 1 p 2 teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. KarS § 76 lg 3 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistuse vabastamine. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, prokuröri ja kaitsja arvamuse, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et A.B tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et A.B on vangistuse kandmise ajal karistatud distsiplinaarkorras. Käesoleval ajal töötab kinnipeetav xxx, osaleb puidupingitöölise kursustel. Varasemalt läbitud tisleri I ja II mooduli kursused. Arvestades isiku poolt toimepandud kuriteo iseloomu ning varasemat elustiili, aga ka korduvat karistatust, võib uue kuriteo toimepanemise riski pidada kõrgeks. Seda tõstab suure riskiga seotud tegevuste ja endise elustiili jätkamine vabaduses. Riski maandaks aga stabiilne elu- ja töökoht ning stabiilse lähisuhte ja pere loomine, samuti alkoholi mittetarbimine. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna arvamuses ei nõustuta A.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. A.B on karistatud kriminaalkorras kaheksal korral ja viiel korral on mõistetud reaalne vabadusekaotus. Valdavalt on kinnipeetav toime pannud varavastaseid kuritegusid. Põlva kriminaalhooldustalituses on olnud A. B arvel alates 25.03.2004.a. Nimetatud katseajal pani kriminaalhooldusalune toime uue seaduserikkumise ning tema 2

(4)katseaega pikendati. A. B jätkas siiski endist eluviisi ning pani toime uue seaduserikkumise, mille eest mõisteti praegune vangistus. A.B on avaldanud soovi vabanemise korral elama asuda õe ja õemehe juurde. Õde xxx ja õemees xxx elavad 2-toalises umbes 40 m2 suuruses korteris xxx. Korter kuulub xxx xxx valla sotsiaalnõuniku xxx kinnitusel on A.B elama asumine õe ja õe elukaaslase juurde problemaatiline. Tema sõnul liigtarvitavad mõlemad alkoholi, elatuvad sotsiaaltoetustest, töötegijaid kummastki ei ole. xxx lapsed elavad lastekodus. xxx kinnitusel muudab A.B vabanemine samasse korterisse olukorra veel raskemaks ja keerulisemaks. Samuti ei ole xxx ja xxx huvitatud A.B elama asumisest nende elamispinnale. Arvestades praegust tööpuudust ja A.B väikest konkurentsivõimet tööturul, on tööalase tegevuse leidmine vähetõenäoline. Süüdimõistetu A.B on käesolevaks ajaks teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud üle poole. Seega on olemas KarS §-st 76 lg 1 p 2 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kuid kohtu hinnangul süüdimõistetu isik ja tema eelnev elukäik, tõenäolised elutingimused vabanemise korral ning vabastamisega kaasneda võivad tagajärjed ei võimalda A.B hetkel vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Positiivne on see, et A.B on karistuse kandmise aja jooksul leidnud tööalast rakendust ja omandanud tisleri eriala, kuid need positiivsed asjaolud ei kaalu üles ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid. A.B isiklikus toimikust olevatest kohtuotsustest nähtuvalt on teda kriminaalkorras karistatud kokku kümnel korral. Seega on A.B olnud kuritegelikult äärmiselt aktiivne. Kuritegude korduv toimepanemine osutab asjaolule, et A.B pole karistustest teinud vajalikke järeldusi. A.B on ka varem olnud kriminaalhooldusel, kuid on katseaja kestel toime pannud uusi kuritegusid. Seega on A.B oma käitumisega varem näidanud, et ei suuda katseaega edukalt läbida. A.B on ka karistuse kandmise aja jooksul kahel korral ( viimati 2009.a. veebruaris) distsiplinaarkorras karistatud. Distsiplinaarrikkumiste toimepanemine osutab asjaolule, et A.B pole suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi range järelevalve tingimustes. Seega on äärmiselt kaheldav, et A.B oleks võimeline jätkama oma elu ennetähtaegse vabanemise korral seaduskuulekalt tema käitumiskontrollile allutamisega. Kohtu hinnangul ei soosi A.B ennetähtaegset vabastamist ka asjaolu, et tal sisuliselt puudub kindel elukoht. Nagu kriminaalhooldusosakonna arvamuses on rõhutatud, ei ole A.B soovitud elukoht ( xxx) sobilik temale kui tingimisi ennetähtaegselt vabanejale seal elavate isikute alkoholilembuse tõttu. Alkoholi kuritarvitamist on aga A.B puhul peamiseks ohuteguriks peetud nii vangla iseloomustuses kui kriminaalhooldusosakonna arvamuses. Pealegi ei ole korteris elavad isikud avaldanud üheselt mõistetavat nõusolekut A.B elama asumiseks nende juurde. Ka pole mingeid tõendeid aga selle kohta, et A.B oleks vabanemise korral võimalik kuhu tööle asuda ja hakata endale ise elatist teenima. Kohus peab ebareaalseks sellise isiku, kellel vabaduses olnuna tööharjumus ja –kogemus puudub, võimalusi käesolevates majandustingimustes tööd leida. Samas on kohtu hinnangul ennetähtaegselt vabaneval süüdimõistetul kindla sissetuleku olemasolu toimetulekuks hädavajalik eeltingimus. Arvestades veel ärakandmisele kuuluva karistusaja pikkust võimaldavad VangS § 76 sätted arutada A.B tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust veel edaspidigi. 3

(4)Tulenevalt KrMS §-st 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsjale väljamaksmisele kuuluv riigi õigusabi tasu 660,80 krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb nimetatud menetluskulu süüdimõistetult riigituludesse välja mõista. Kohtunik Rita Kulberg 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.