lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sissenõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
lg 2 sätestab, et rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus.
kohaselt kohtuotsuse või –määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse sama seadustiku §-s 207 sätestatut. Kuna
§-st 210 tulenevalt kohaldatakse §-s 207 sätestatut ka kriminaalmenetluse kulude täitmisele, saab ka T.K-lt väljamõistetud menetluskulude puhul kõne alla tulla nende täitmise aegumise küsimus. Kohtu hinnangul on T.K avalduse puhul tegemist
§-s 207 lg 2 sätestatud avaldusega, mille lahendamine on võimalik kirjalikus menetluses KrMS §-s 432 lg 1 sätestatud korras. Kuigi alates 01.01.2010.a. on muudetud
sätteid ja viidud varem üksnes väärteoasjades menetluse lõpetamist reguleerivatesse sätetesse sisse ka kriminaalasjad, on samas
Seetõttu kohus leiab, et kriminaalasjades kuulub täitemenetluse lõpetamise otsustuse tegemine endiseks kohtu pädevusse. Arvestades asjaolu, et täitemenetluses osalevate isikute ja täitetoimikute registri väljatrüki ja kohtuotsuse näol on kohtu käsutuses küllaldaselt teavet asja lahendamiseks, ei pea kohus vajalikuks täiendavalt välja selgitada kohtutäituri ja sissenõudja arvamust. Viimastel on kohtulahendiga mittenõustumise korral võimalik esitada oma vastuväited määruskaebuses. Et riigi kasuks väljamõistetud summade üle peab arvestust käesoleval ajal Kohtute Raamatupidamiskeskus, kaasab kohus sissenõudjana asjasse Kohtute Raamatupidamiskeskuse. Täitemenetluses osalevate isikute ja täitetoimikute registri väljatrükist nähtuvalt täiteasjas nr 191/2007/229 toimub menetlus Tartu Maakohtu 12.12.2006.a. otsusega T.K-lt väljamõistetud sundraha 4500 krooni ja kohtukulu 1035 krooni nõudes. KarS § 82 lg 1 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui on möödunud viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest (punkt 1) ning kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest (punkt 2). Riigikohus on 02.10.2008.a. otsuses nr 3-11-51-08 leidnud, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsusele täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. VTMS § 203 lg 5 ja
S § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Taoline põhimõte oli maakohtu arvates kuni 01.01.2010.a. rakendatav ka kriminaalmenetluses. Kohtuotsusest (tl 97-99) nähtuvalt on Tartu Maakohtu 12.12.2006.a. otsusega T.K süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p-de 4, 8 alusel so teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohtuotsus jõustus 19.12.2006.a. Seega möödus kohtuotsuse täitmiseks KarS §-s 82 lg 1 p 2 ettenähtud kolmeaastane tähtaeg 18.12.2009.a. KarS §-s 82 lg 2 p-des 1-4 on toodud asjaolud, mille esinemise korral otsuse täitmise aegumine peatub. Kohtule ei ole teada ühtegi asjaolu, mille tõttu võis Tartu Maakohtu 12.12.2006.a. otsusega väljamõistetud menetluskulude täitmise aegumine olla peatunud mõnel KarS §-s 82 lg 2 p 1-4 loetletud alusel. Alates 01.01.2010.a. kehtima hakanud KarS §-s 82 lg 5 on ette nähtud, et täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõue aegub alles siis, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest ja täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks. Kuid seda 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.