lg 1 järgi Prokurör Ülle Hõrak Süüdistatav Kaitsja TL – isikukood XXXXXXXXXXX , Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel,XXX,XXX, elukoht XXX, kriminaalkorras karistamata Vandeadvokaat Mall Saar RESOLUTSIOON TL süüdi tunnistada
lõigete 1 ja 3 alusel määrata, et TL-le mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui TL ei pane kaheksateistkuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.
lg 1 alusel on TL katseajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elada kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Välja mõista TL-lt kaks tuhat üheksasada nelikümmend
järgi, s.o. võõra vallasasja Kuriteoga on tekitatud kannatanu PK-le kahju – 2940 krooni, mis seisneb telefonile tekitatud kahjustuste taastamise kuludes. Süüdistatava TL, süüdistatava kaitsja ning prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on TL-le mõistetavaks karistuseks
lg 1 järgi vangistus kolmkümmend päeva.
lõigete 1, 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui TL ei pane kaheksateistkuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
Kohtu järeldused Süüdistatav TL kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega.Süüdistatava kaitsja ja prokurör jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. TL tuleb süüdi mõista
Kannatanu PK poolt esitatud tsiviilhagi kuriteo tagajärjel tekkinud varalise kahju hüvitamiseks , summas 2940 krooni, on kohtu arvates põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdistatav ei ole tsiviilhagile vastuväiteid esitanud. Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o. 6525 krooni ja kriminaalasja toimikust kaitsjale koopiate tegemise kulu - 53 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu TL on õpilane, seega tema võimalused sissetulekut teenida on piiratud ning praegu on tema ainsaks iseseisvaks sissetulekuks stipendium – 600 krooni (ta on vanemate ülalpidamisel), leiab kohus, et menetluskulude hüvitamine kriminaalmenetluses täies ulatuses on süüdistatavale ülejõukäiv. Seetõttu jätab kohus menetluskulud osaliselt riigi kanda, mõistes TL-lt välja sundraha katteks 1300 krooni ja kriminaalasjast koopiate tegemise kulu – 53 krooni. Epp Tombak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.