1-08-13128 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. märts 2010. a Tartu Kriminaalasja number 1-08-13128 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Prokurör

§-de 199 lg 2 p 9 ja 25 lg 1, 2 järgi ning teda karistati 1-kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 01.04.2005.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 19 päeva alates 07.10.

1. a. Tartu Vangla esitas 26.01.
2. a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 07.10.
3. a ja peaks eelduslikult lõppema 25.03.
4. a. Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada alates 30.01.
5. a. 1-08-13128 Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku
6. osa, leht 27) kohaselt on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vangistuse ajal ta tööhõives rakendust leidnud ei ole. Vanglast vabanemisel soovib ta asuda elama endisse elukohta XXX. Ta tunnistab alkoholi liigtarvitamise probleemi. Vangistusest vabanemisel on ta motiveeritud pöörduma AA-kliinikusse ja külastama tugigruppe. Teda on kriminaalkorras karistatud 4-l korral ning reaalset vangistust kannab ta teist korda. Vangistuse kandmise ajal ei ole teda karistatud distsiplinaarkorras. Endiselt on olemas uue kuriteo toimepanemise risk. Kuna uue vägivaldse ning muu kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vastavalt 27% ja 58%, siis toetab vangla tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusosakonna arvamuses (vangla toimiku
7. osa, lehed 29-30) ei nõustuta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega, sest uue kuriteo sooritamise risk on jätkuvalt kõrge ning teda ei ole võimalik allutada kriminaalhooldusele. Uue kuriteo riskifaktoriteks on tema kuritegelikud hoiakud, alkoholi kuritarvitamise jätkamine, kriminaalne tutvus-sõpruskond, lähedase isiku ebapiisav positiivne mõju, nõrk majanduslik toimetulek ja vähene tööharjumus. Vanglast vabanemisel on olemas elukoht XXX, kuid kindel töökoht puudub. Süüdimõistetu ei soovi, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Prokurör leiab, et süüdimõistetut ei saa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu põhjendused KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Tartu Maakohtu 07.10.2008. a otsusega mõisteti M.J süüdi

§-de 199 lg 2 p 9 ja 25 lg 1, 2 järgi ning teda karistati 1-kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 01.04.2005.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 19 päeva vangistust alates 07.10.

1. a (vangla toimiku
2. osa, lehed 33-34). Tartu Maakohtu 01.04.
3. a otsusega mõisteti M.J süüdi

§-de 199 lg 2 p 4, 8; 263 p 1, 4 ja 200 lg 2 p 7 ja KrK § 197 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati 3-aastase vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.12.2001.

a ja 30.10.

1. a otsustega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 4 aasta 5 kuud 29 päeva vangistust (vangla toimiku
2. osa, lehed 15-20). Seega kannab süüdimõistetu praegu Tartu Maakohtu 07.10.
3. a otsusega mõistetud liitkaristust (1 aasta 5 kuud 19 päeva vangistust) muu hulgas ka I astme kuriteo eest ning 2

§ 76

lg 2 p 2 alusel.

§ 76

lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata

§ 76lg 2 p 2 alusel.

Eelkäsitletud kohtuotsustest ja karistatud õiendist (vangla toimiku

1. osa, lehed 5-7) nähtub, et süüdimõistetut on alates
2. a korduvalt karistatud nii kuritegude kui ka väärtegude toimepanemise eest. Enamus toimepandud kuritegudest on suunatud võõra vara vastu, sealhulgas on teda karistatud ka röövimise eest. Varasemad vangistuse tingimuslikud kohaldamised pole teda uutest kuritegudest eemale hoidnud. Samuti on teda Harju Maakohtu 11.09.
3. a määrusega vabastatud Tartu Maakohtu 01.04.
4. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, kuid vaatamata sellele pani katseajal toime uue tahtliku varavastase kuriteo ning ei allunud ka kriminaalhooldaja käitumiskontrollile (vt vangla toimiku
5. osa, lehed 2-3). Eeltoodud asjaoludest järeldub, et süüdimõistetu on käitunud pika ajavahemiku vältel õigusvastaselt ning oma väljakujunenud ühiskonnaohtlikku käitumisstiili ja – hoiakuid ei ole ta suutnud muuta ka kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamise ajal, kui ta oli vangistusest vabastatud tingimisi ennetähtaegselt. Kohus loeb usutavaks vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldusosakonna arvamuses märgitu, et süüdimõistetu võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Varasematest kuritegudest nähtub, et tal on kalduvus ka vägivallale ja alkoholi liigtarvitamisele. Seega on süüdimõistetu endiselt ohtlik ühiskonnale, kuna võib jätkata alkoholi tarvitamist ning toime panna uusi kuritegusid. Eelneva alusel puudub kohtul veendumus, et süüdimõistetu oleks võimeline edaspidi vabaduses elama seadusekuulekalt ega kujutaks ohtu teistele ühiskonnaliikmetele isegi tema käitumiskontrollile allutamisega ning vaatamata sellele, et teda ei ole vangistusaja jooksul vanglas distsiplinaarkorras karistatud ning tal on vabaduses olemas kindel elukoht. Isikut, kes on korduvalt toime pannud kuritegusid ning kuritarvitab alkoholi ja pole eelnevatest karistustest teinud vajalikke järeldusi, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta suure tõenäosusega ei ole ta suuteline katseaega edukalt läbima ega alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile ning endiselt eksisteerib oht uute kuritegude toimepanemiseks. Seega peab süüdimõistetu jätkama vangistuse kandmist lõpuni. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-st
6. 3