← Eesti

1-05-1115/30

1-05-1115 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. märts 2010. a Tartu Kriminaalasja number 1-05-1115 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Tõlk Virge

§ 65lg 1 alusel liitkaristuseks, suurendades talle Tartu Maakohtu 11.

10.

  1. a otsusega mõistetud liitkaristust (6 a aastat vangistust) Tartu Maakohtu 19.09.
  2. a otsusega mõistetud liitkaristuse (1 aasta 5 kuud) võrra, 7 aastat ja 5 kuud vangistust. Mõistetud liitkaristusest 1-05-1115 arvati maha Tartu Maakohtu 19.09.
  3. a kohtuotsusega mõistetud ja seisuga 22.07.
  4. a ärakantud liitkaristus üks aasta ja viis kuud vangistust ning mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa – 6 aastat vangistust – kandmise alguseks loeti 23.07.
  5. a. Tartu Vangla esitas 21.01.
  6. a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 23.07.
  7. a ja peaks eelduslikult lõppema 22.07.
  8. a. Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada alates 02.02.
  9. a ning elektroonilise valve kohaldamisega alates 07.11.
  10. a. Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku
  11. osa, leht 179) kohaselt on kinnipeetav läbinud vanglas sotsiaalprogrammid xxx ja xxx. Samuti on ta osalenud eesti keele kursustel xxx
  12. klassi õppetöös vabakuulajana. Töökohtade vähesuse tõttu ei ole ta vangla tööhõives rakendust leidnud. Tema sotsiaalsesse lähivõrgustikku kuuluvad abikaasa ja poeg ning vanemad. Ta omab positiivseid väärtushinnanguid ja hoiakuid perekonna mudeli, ühiskondliku vastutuse ja kohustuste osas. Vestlusel on ta analüüsiv ja paindlik ning julgeb avaldada oma arvamust, jäädes seejuures üldtunnustatud suhtlemisnormide juurde. Tema eesmärgid on konkreetsed ja realistlikud. Kuna uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 14%, siis võib ta vangla arvates vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kriminaalhooldusosakonna arvamuses (vangla toimiku
  13. osa, lehed 185-186) nõustutakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaegse vabastamisega koos elektroonilise valve kohaldamisega, sest viimane on valmis vabaduses elama seadusekuulekalt, ta omab perekonna ja lähisugulaste näol tugivõrgustikku ning uue kuriteo sooritamise risk on madal. Uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoriteks on suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega ning alkoholi- ja narkootikumide tarvitamine. Süüdistatav soovib jätkata poolelijäänud õpinguid ülikoolis. Tal on olemas kindel elukoht abikaasa ja poja juures xxx ning antud korterisse on võimalik paigaldada elektroonilist valveseadet. Samuti on tal võimalik asuda tööle AS-i xxx või OÜ-sse xxx. Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Ta on nõus alluma ka elektroonilise valvele. Tal on võimalik elada emale kuuluvas korteris xxx, kus elab abikaasa lapsega, ning asuda tööle AS-i xxx. Kaitsja leiab, et süüdimõistetut on võimalik vanglast tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohtu põhjendused KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada katseajaga, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik 2

(4)1-05-1115 nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Tartu Maakohtu 11.10.

  1. a otsusega mõisteti L.J. süüdi KrK §-de 141 lg 2 p 1, 3; 195 lg 3 ja 15 lg 2 - § 101 p 2 järgi ning teda karistati 6-aastase vangistusega alates 23.07.
  2. a. Riigikohtu otsusega muudeti maakohtu otsust ning mõisteti L. J.

§ 65lg 1 alusel liitkaristuseks, suurendades talle Tartu Maakohtu 11.

10.

  1. a otsusega mõistetud liitkaristust (6 a aastat vangistust) Tartu Maakohtu 19.09.
  2. a otsusega mõistetud liitkaristuse (1 aasta 5 kuud) võrra, 7 aastat ja 5 kuud vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvati maha Tartu Maakohtu 19.09.
  3. a kohtuotsusega mõistetud ja seisuga 22.07.
  4. a ärakantud liitkaristus üks aasta ja viis kuud vangistust ning mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa – 6 aastat vangistust – kandmise alguseks loeti 23.07.
  5. a (vangla toimiku
  6. osa, lehed 27-34). Tartu Maakohtu 19.09.
  7. a otsusega mõisteti L. J. süüdi KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 4 järgi ja teda karistati 1-aastase vabadusekaotusega ning mõisteti liitkaristuseks KrK § 40 lg 3 alusel, s.o Tartu Maakohtu 29.05.
  8. a otsusega mõistetud karistuse osalise liitmisega, 1 aasta 5 kuud vabadusekaotust (vangla toimiku
  9. osa, lehed 2-3). Tartu Maakohtu 29.05.
  10. a otsusega mõisteti L. J. süüdi KrK §-de 15 lg 2 - 139 lg 2 p 1, 3 järgi ja teda karistati 1-aastase vabadusekaotusega (vangla toimiku
  11. osa, lehed 4-6). Seega kannab süüdimõistetu praegu Tartu Maakohtu 11.10.
  12. a otsusega mõistetud ja Riigikohtu 25.02.
  13. a otsusega muudetud liitkaristust (7 aastat 5 kuud vangistust) muu hulgas ka I astme kuritegude eest ning käesoleva aja seisuga on tal mõistetud karistusajast ära kantud üle kahe kolmandiku vangistusest. Tartu Maakohtu 01.12.
  14. a määrusega, mis jõustus 02.01.
  15. a, jäeti L. J. vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata (vangla toimiku
  16. osa, lehed 39-40). Arvestades Vangistusseaduse § 76
  17. lõikes sätestatut ning süüdimõistetu nõusolekut elektroonilisele valvele allumiseks, siis leiab kohus, et praegu on olemas formaalsed alused tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks

§ 76

lg 2 p-de 1 ja 2 alusel.

§ 76

lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri ja kaitsja arvamuse, leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata

§ 76lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. 3

(4)1-05-1115 Eelmärgitud kohtuotsustest ja karistatuse õiendist (vangla toimiku
  1. osa, lehed 8-9) nähtub, et süüdimõistetut ei olnud enne Tartu Maakohtu 11.10.
  2. a otsuses märgitud kuritegude toimepanemist kriminaalkorras karistatud. Antud otsusega mõisteti ta süüdi raskete esimese astme kuritegude, s.h huligaansel ajendil tahtliku tapmise katses ning röövimises isikute grupi poolt relvaga, toimepanemise eest. Samuti on süüdimõistetu toime pannud korduvalt varavastaseid kuritegusid, muu hulgas ka võõra vara avaliku varguse vägivallaga. Seega kannab süüdimõistetu käesoleval ajal vangistust ka raske isiku – ja varavastase kuriteo eest ning tal on mõistetud liitkaristusest kandmata rohkem kui 2 aastat vangistust. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu tungis mitmele inimesele avalikus kohas kallale ja põhjustas neist ühele üliraske kehavigastuse, mis oli eluohtlik, siis lähtudes tema varasemast kuritegelikust käitumisest ja sooritatud kuritegude raskusest, ei pea kohus võimalikuks tema vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kohus on seisukohal, et korduvalt kuritegusid toimepannud isikut, kes kasutas teo toimepanemisel relva ning elule ja tervisele ohtlikku vägivalda, ei ole otstarbekas ega õiglane vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega siis, kui endiselt eksisteerib uue kuriteo toimepanemise oht või isik ei ole võimeline alluma nõuetekohasele käitumiskontrollile või kui ärakantud karistusaeg ei ole mõõdukas võrreldes sooritatud kuritegude raskusega. Vangla ja kriminaalhooldusosakonna arvates on uue kuriteo sooritamise risk süüdimõistetu puhul olemas, kuid see on suhteliselt väike. Samas nähtub esitatud materjalidest, et ka vangistuse kandmise ajal ei ole süüdimõistetu suutnud alluda kehtestatud korrale. Teda on karistatud distsiplinaarkorras 23.09.
  3. a kaasvangi suhtes füüsilise vägivalla kasutamise eest (vangla toimiku
  4. osa, leht 111). Seega ei ole süüdimõistetu isegi vanglas, s.o range järelevalve tingimustes, suutnud alluda kehtestatud korrale ja käituda õiguskuulekalt. Järelikult on tema allumisvõime ka kriminaalhooldaja käitumisekontrollile kaheldav. Peale selle on süüdimõistetu vangistusest ära kandnud küll kaks kolmandikku (natuke üle 5 aasta), kuid võrreldes sooritatud kuritegude raskusega, ei saa seda lugeda pikaks karistuseks. Seega oleks süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ühiskonna õiglustunnet riivav. Neil asjaoludel tuleb jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata

§ 76

lg 2 p-de 1 ja 2 alusel vaatamata sellele, et ta on vanglas läbinud sotsiaalprogrammid (xxx ja xxx) ja soovib edaspidi elada seadusekuulekalt ning tal on olemas sotsiaalne tugivõrgustik ja kindel elukoht ning võimalus tööle asuda. Seega peab süüdimõistetu jätkama vangistuse kandmist vähemalt üks aasta. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-st 3. Lembit Käis Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.