← Eesti

1-07-11817/9

1-07-11817 KOHT UMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2010. a Tartu Kriminaalas ja number 1-07-11817 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Tõlk T

§ 331

järgi ja teda karistati vangistusega 3 kuud, liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud ja 15 päeva vangistust. Tartu Vangla esitas 18.05.

  1. a Tartu kohtumajale materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 15.11.
  2. a ja peaks eelduslikult lõppema 29.06.
  3. a. Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada alates 21.05.
  4. a. 1-07-11817 Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku II kd
  5. osa, lehed 61-62) kohaselt on kinnipeetaval korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Ta ei soovi alluda kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Olemas on uue kuriteo toimepanemise risk. Vanglast vabanemisel oleks tal võimalik hakata elama ema juures Tallinnas, XXX. Uue mittevägivaldse ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vastavalt 23% ja 33%. Kuna kinnipeetava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine oleks vajalik, siis toetab vangla tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusosakonna arvamuses (vangla toimiku II kd
  6. osa, lehed 65-67) ei nõustuta süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaegse vabastamisega, olemas kõrge kuriteo toimepanemise risk. Samuti puudub tal kindel töökoht. tal võimalik hakata elama ema juures Tallinnas, XXX. Süüdimõistetu ei soovi, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist ning ta ei ole nõus alluma kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Prokurör leiab, et süüdimõistetut ei saa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu põhjendused KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Harju Maakohtu 15.11.
  7. a otsusega (kriminaalasi nr 1-07-11817) mõisteti A.

§ 331järgi ning teda karistati vangistusega 3 kuud, Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendati kandmisele kuuluvat karistust Tallinna Linnakohtu 17.10.

  1. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse (2 aastat 4 kuud ja 15 päeva vangistust) võrra ning mõisteti tema liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 15 päeva vangistust alates 15.11.
  2. a (vangla toimiku I kd
  3. osa, leht 28). Tallinna Linnakohtu 17.10.
  4. a otsusega (vangla toimiku I kd
  5. osa, lehed 8-9) mõisteti A.

§ 113järgi ning teda karistati 7-aastase vangistusega.

Seega kannab süüdimõistetu praegu Harju Maakohtu 15.11.2007. a otsusega mõistetud liitkaristust (2 aastat 7 kuud ja 15 päeva vangistust) ka I astme kuriteo eest ning käesoleva aja seisuga on tal mõistetud karistusajast ära kantud üle kahe kolmandiku vangistusest. Järelikult on olemas formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 2 p 2 alusel. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2

(3)1-07-11817 Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Eelmärgitud kohtuotsustest ja karistusregistri õiendist (vangla toimiku I kd
  1. osa, lehed 15-16) nähtub, et A.S-i on ajavahemikul 1994 – 2007 kriminaalkorras karistatud kokku 6 korda, sealjuures varguste ja tapmise eest. Käesoleval ajal kannab ta vangistust selle eest valdas vanglas kinnipeetavana
  2. a narkootilist ainet. Peale selle on süüdimõistetut vanglas korduvalt karistatud distsiplinaarkorras (vangla toimiku I kd
  3. osa, lehed 168, 176, 225, 233, 244; II kd
  4. osa lehed 2, 18, 49).
  5. a on teda karistatud distsiplinaarkorras 5-l korral ning käesoleval aastal ühel korral. Vanglas on ta korduvalt hoidnud keelatud esemeid ning keeldunud allumast vanglaametnike korraldustele. Seega ei ole süüdimõistetu isegi vanglas, s.o range järelevalve tingimustes, suutnud alluda kehtestatud korrale ja käituda õiguskuulekalt. Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk. Seega ei ole välistatud, et vabaduses võib süüdimõistetu panna toime uue kuriteo. Kuigi süüdimõistetul on vangistusaeg varsti lõppemas ja tal on võimalik hakata ema juures elama, ei ole kohtul tekkinud veendumust, et süüdimõistetu oleks oma käitumist oluliselt parandanud ega kujutaks vabaduses viibides ohtu teistele ühiskonnaliikmetele ning oleks sobilik ja võimeline alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Isikut, kes on korduvalt toime pannud kuritegusid ja pole eelnevatest karistustest teinud vajalikke järeldusi ning on isegi vanglas süstemaatiliselt eiranud kehtestatud sisekorra reegleid, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kuna suure tõenäosusega ei ole ta suuteline katseaega edukalt läbima ega alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile, ning endiselt eksisteerib oht uute kuritegude toimepanemiseks. Järelikult tuleb süüdimõistetul jätkata vangistuse kandmist lõpuni. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-st
  6. Lembit Käis Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.