järgi kiirmenetluses Süüdistatav KK, , isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX EV kodanik, XXX, XXX, emakeel eesti keel, tõkendit kohaldatud ei ole, varem kriminaalkorras karistamata Vandeadvokaat Karl Saavo Süüdistatava kaitsja Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1.KK süüdi tunnistada
järgi ja karistada rahalise karistusega 100-kordses päevamääras (päevamäära suurus 135 krooni) s.o 13500 (kolmteist tuhat viissada) krooni. 2.
lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi, ühe osa suurusega 4500 (neli tuhat viissada) krooni. Rahaline karistus tuleb tasuda kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank või 221023778606 Swedbank, viitenumber 4100065035, selgitus: Põlva kohtumaja otsus nr.1-10-8434 (ja isiku nimi kelle eest tasutakse, kui maksja ei ole süüdimõistetu). 3.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena KK-lt ära sõidukite juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. 4.Sisse nõuda KK-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud – sundraha 3265 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend viis) krooni ja riigi õigusabi kulu –1560 (üks tuhat viissada kuuskümmend) krooni. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi kontole nr.10220034800017 SEB Pank viitenumber 2800049874, selgitus: Põlva kohtumaja otsus nr. 1-10-8434, sundraha/advokaaditasu (ja isiku nimi kelle eest tasutakse, kui maksja ei ole süüdimõistetu). Kui rahalist karistust ja kriminaalmenetluse kulusid ei ole kohtuotsuses märgitud tähtpäevadeks tasutud, saadetakse kohtuotsus sissenõuete teostamiseks kohtutäiturile. 5.Saata käesolev kohtuotsus prokuratuurile, süüdistatavale ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kohtuotsuse kättesaamisest kümne päeva jooksul määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon KK süüdistatakse selles, et tema 19.juunil 2010.a. kella 5.25 ajal Põlva maakonnas Värska alevikus XXX maja juures juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXXXXX seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,02 mg. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,10 tuleb lugeda lõplikuks tulemiks 0,92 mg/l. KK rikkus oma teoga Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei või olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 20 lg 3¹ järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Toimepandu on kvalifitseeritud
mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Süüdistusaktis on loetletud tõendid, mille alusel KK on olnud võimalik nimetatud kuriteos süüdistada. Ta ei ole oma süüd eitanud. Prokurör on teinud ettepaneku tunnistada KK süüdi
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda käskmenetluses rahalise karistusega 100 päevamäära (võttes aluseks päevamäära – 135 krooni) s.o 13 500 krooni, millise karistuse tasumine määrata
Prokuröri ettepanekul tuleb kohaldada KK-le lisakaristusena
MS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas esinevad alused selle lahendamiseks käskmenetluses. Kohus nõustub süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta.
lg 1 kohaselt arvestab kohus karistuse mõistmisel peale isiku süü veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat pole varem kriminaalkorras karistatud (tl. 22-24). Süüdistatava karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tema karistust kergendavaks asjaoluks võib lugeda puhtsüdamliku kahetsuse. KK suhtes on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamine võimalik rahalist karistust kohaldades. Seega tuleb KK süüdi tunnistada
järgi ja karistada teda rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses s.o 13 500 krooniga. Teatisest süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 28) nähtub, et KK keskmise päevasissetuleku suurus on 135 krooni, mis tuleb vastavalt
Kohus nõustub ka prokuröri ettepanekuga määrata rahalise karistuse tasumine süüdimõistetu poolt ositi, arvestades tema varanduslikku seisundit. Menetluskulude väljamõistmine Tulenevalt KrMS §-st 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas esinevad menetluskuludena süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mille suurus tulenevalt KrMS § 179 lg 1 p 2 teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära- 6525 krooni ja määratud kaitsjale vandeadvokaat Karl Saavole hüvitatav riigi õigusabi tasu-1560 krooni (tl 30,35).KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendab kohus sundraha suurust 3265 kroonini, seega kokku kuulub KKlt riigieelarvesse väljamõistmisele menetluskulude katteks 4825 krooni. Epp Tombak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.