← Eesti

1-06-4722/53

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2010.a. Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Kriminaalasja number 1-06-4722 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekret

§ 76

lg 4 alusel allutada O.O katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all. Käitumiskontrolli ajal on O.O kohustatud täitma

§-s 75 lg 1 ja lg 2 sätestatud kontrollnõuded ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – XXX 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 7) otsida endale töökoht hiljemalt 2 (kahe) jooksul alates vanglast vabanemisest. O.O katseaja algust arvata alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. O.O vabastada vangistuse kandmisest alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Käesolev määrus viivitamatult kätte toimetada süüdimõistetule ja tema kaitsjale, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile, Tartu Vanglale, Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Pärnu Maakohtu 04.01.2008.a. otsusega tunnistati O.O süüdi

§ 257

, § 263 p-de 1, 2, § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistati liitkaristusega 3 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust 05.08.2002.a.

Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa so 2 aasta võrra ja liitkaristuseks mõisteti O.O le 5 aastat vangistust. Karistusaja alguseks loeti 04.01.2008.a. Käesoleval ajal kannab O.O karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 04.01.2008.a. ja lõpp 03.01.2013.a. Tartu Maakohtu 15.09.2009.a. määrusega ( määrus jõustus 28.09.2009.a.) on O.O jäetud tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 17.06.2010.a. on Tartu Vangla Tartu Maakohtule uuesti edastanud O.O isikliku toimiku otsustamaks O.O vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu O.O palub ennast tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja toetab süüdimõistetu O.O tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toeta O.O vangistusest tingimisi enne tähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Vastavalt

§-le 76 lg 1 teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

§ 76

lg 3 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistuse vabastamine. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt on O.O t vangistuse kandmise aja jooksul kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud ( viimati 11.06.2009.a.). O.O on läbinud vanglas sotsiaalprogrammid Paarisuhete hoidmine ja taastamine ning Agressiivsuse asendamise treening ning alates 21.04.2010.a. osaleb sotsiaalprogrammis Õige hetk. On läbinud kursuse väikeettevõtte töökorraldusest. O.O lõpetas vangistuse kandmise ajal gümnaasiumi. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 32%, mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 25%. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna arvamuses nõustutakse O.O vangistusest 2

(3)tingimisi enne tähtaega vabastamisega. O.O l on kindel elukoht YYY ja toetavad peresuhted. O.O l on võimalus asuda tööle Oü-sse YYY. Peamisteks riskifaktoriteks on korduv karistatus, impulsiivsus ja enesekontrolli kaotamine. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid ja kohtumenetluse käigus täiendavalt esitatud dokumente, leiab, et O.O võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Süüdimõistetu O.O on käesolevaks ajaks teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud poole ja rohkem kui 6 kuud. Seega on olemas

§-st 76 lg 1 p 2 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kriminaalhooldusosakonna kinnitusel on O.O l vabanemise korral olemas kindel elukoht XXX ning võimalus asuda tööle OÜ-sse YYY. Isiklikus toimikust olevast karistusregistri teatisest ja kohtuotsusest nähtuvalt on O.O t kriminaalkorras karistatud kokku viiel korral. Ka on teda korduvalt karistatud erinevate väärtegude eest väärteomenetluse korras. Kuid selline O.O varasem elukäik ei tingi kohtu arvates käesoleval juhul tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist. Käesoleval ajal kannab O.O karistust aastatel 2003-2004 toimepandud kuritegude eest. Kohtule mitteteadaolevatel asjaoludel on O.O kriminaalasjas menetlus viibinud ja otsuseni on jõutud alles 2008.a. algul. Pika ajavahemiku jooksul ei pannud O.O toime mingeid uusi kuritegusid. Selline O.O varasem käitumine teeb annab alust arvata, et ta suudab neist hoiduda ka peale vanglast ennetähtaegset vabastamist. Asjaolule, et O.O on motiveeritud elama seaduskuulekalt, osutab ka see, et O.O on suutnud enam kui aasta jooksul hoiduda korrarikkumistest vanglas, mistõttu ta ei oma enam kehtivaid distsiplinaarkaristusi. O.O on otstarbekalt kasutanud aega karistuse kandmise ajal. Ta on jätkanud haridusteed, osalenud mitmetes programmides ja koolitustes. Selline O O e käitumine osutab asjaolu, et ta on oma väärtushinnangutes ja ellusuhtumises karistuse kandmise aja jooksul teinud olulisi muudatusi paremuse poole.

§ 76

lg 4 kohaselt kuulub süüdimõistetu vangistusest vabastamise korral allutamisele käitumiskontrollile. Süüdimõistetu võimalike riskide maandamiseks on otstarbekas talle määrata lisakohustusi nagu on kriminaalhooldusosakonna arvamuses ettepanek tehtud. Kohtunik Rita Kulberg 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.