jätta vangistus tingimuslikult kolmeaastase katseajaga kohaldamata, määrates, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui A.K ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. 3.
Süüdistatav A.K tunnistas end kohtus täielikult süüdi temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises ja jäi lihtmenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde. Ta avaldas, et kokkuleppe sisu on tema vaba tahte väljendus ja ta mõistab langetatava karistuse tähendust. Kaitsja ja prokurör jäid lihtmenetluse kokkuleppe juurde. Lihtmenetluse kokkuleppele allakirjutanud isikud palusid kohtul kokkulepe kinnitada. Arutanud asja, jõudis kohus veendumusele, et süüdistatava süüditunnistamine ja lihtmenetluse kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise ja vaba tahte väljendus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud Kriminaalmenetluse seadustiku kõiki sätteid lihtmenetluse osas. Kohus leiab, et süüdistatav tuleb süüdi tunnistada talle kohtueelsel uurimisel inkrimineeritud süüteos ja mõista temale karistus vastavalt lihtmenetluse kokkuleppele. Kokkulepitud karistus vastab kohtu arvates süüteo raskusele ja süüdlase isikule ning arvestab samaaegselt õiguskorra huve. KrMS § 175 lg 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista õigusabikulud ning sundraha riigieelarve tuludesse. Ülaltoodu alusel ning käsitades KrMS § 248 lg 1 p 4 ja § 249 ning AKKMS § 5 lg 3 ja § 6 lg 1 maakohus o t s u s t a s: 1. Tunnistada A.K (isikukood XXX) süüdi KarS § 424 järgi ja mõista temale karistuseks kolm kuud vangistust.
jätta mõistetud kolme kuu pikkune vangistus süüdimõistetu suhtes tingimisi kohaldamata. Määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.