1-06-2291\2

(05740000061)Kohtunik Pavel Gontšarov Kriminaalasi D.K süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav D.K Elukoht: XXX, isikukood XXX, ei tööta. Varasem karistatus: 15.05.2000.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1 järgi 1 aasta vabadusekaotust katseajaga 3 aastat. RESOLUTSIOON Tunnistada D.K süüdi KarS § 320 lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 77 päevamäära ulatuses (lähtuvalt minimaalsest päevasissetulekust kuulub kohaldamisele miinimumpäevamäär 50 krooni), s.o 3850 (kolm tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni suurune summa. Arvestada määratud rahalise karistuse hulka D.K poolt tehtud ÜKT 38 tunni ulatuses ning tasutud menetluskulusid summas 424 krooni, määrates talle lõplikult rahalise karistuse summas 576 (viissada seitsekümmend kuus) krooni. Välja mõista D.Klt riigituludesse kohtukulud - kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 49 (nelikümmend üheksa) krooni 60 senti, määratud kaitsja Galina Tšelnokova poolt õigusabi osutamise eest 424 (nelisada kakskümmend neli) krooni 80 senti ning sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni. Kohtuotsuse vabatahtliku täitmise korral võib rahalise karistuse tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100065064, märkides tasumise dokumendile, et tegemist on rahalise karistusega, samuti kriminaalasja numbri ja kes või kelle eest on rahaline karistus tasutud. Väljamõistetud kohtukulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber

1. Kohtukulud ja sundraha võib vabatahtliku täitmise korral tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest, märkides tasumise dokumendile, et tegemist on kas kohtukulude või sundraha tasumisega, samuti 1 kriminaalasja numbri ja kes või kelle eest on kohtukulud või sundraha tasunud. Riigi nõuete tasumise maksekviitungid tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole riigi nõuded vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. Kohus tuvastas D.Kt süüdistatakse selles, et ta, olles hoiatatud vastutusest teadvalt valeütluste andmise eest, muutis Narva Linnakohtu kohtuistungil 07.-08.10.2004.a ja 11.10.2004.a kriminaalasjas nr 1-186/04 kohtualuste XXX, XXX ning XXX õigeksmõistmise eesmärgil tahtlikult oma ütlusi. Oma tegudega pani D.K toime teadvalt vale ütluse andmise, olles isik, kes oli eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud karistus, s.t. KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteo. 15.02.2006.a. koostatud süüdistusakti kohaselt tegi Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Elvira Kurbat ettepaneku kohaldada D.K suhtes karistusena rahalist karistust 77 päevamäära ulatuses (lähtuvalt minimaalsest päevasissetulekust kuulub kohaldamisele miinimumpäevamäär 50 krooni), s.o 3850 (kolm tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni. Arvestada määratud rahalise karistuse hulka D.K poolt tehtud ÜKT 38 tunni ulatuses ja tasutud menetluskulusid summas 424 krooni, määrates talle lõplikult rahalise karistuse summas 576 (viissada seitsekümmend kuus) krooni. Samuti palus Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Elvira Kurbat välja mõista D.Klt riigituludesse menetluskulud: määratud kaitsjale Galina Tšelnakova makstud tasu - 424 krooni 80 senti, kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud - 49 krooni 60 senti ja sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära suuruses - 4500 krooni. Kohus leiab, Uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab kohus, et D.K süü KarS § 320 lg 1 järgi on tõendatud kahtlustatava D. K ütlustega, aga samuti kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega. Süüdistatava tegu kvalifitseeriti õigesti KarS § 320 lg 1 järgi. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse süüteo iseloomu ja karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti prokuröri arvamust karistuse osas. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS §-dest 251 lg 1, 253 lg 1 ja
2. Pavel Gontšarov Kohtunik 2