1-05-244\7

1-05-244 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.06.2006 Jõhvi Kriminaalasja number 02244002751 Kohtukoosseis eesistuja Eeva Levina, liikmed Mihhail Komtšatnikov, Anne Palmiste Kohtuistungi sekretär Jana Tanissaar Tõlk Olga Nõmmemees Kriminaalasi R.L süüdimõistmises KrK § 206 lg 2 järgi. Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 28.04.2006.a. kohtuotsus Apellatsiooni esitaja R.L Prokurör Larissa Prokopenko Süüdistatav R.L - isikukood XXX, XXX, töötab, elukoht: XXX, kohtulikult karistamata. Kaitsjad Nikolai Rõzov, Nikolai Pozdnjakov Resolutsioon Jätta muutmata Viru Maakohtu 28.04.2006 otsus R.L kriminaalasjas. R.L apellatsioon jätta rahuldamata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Viru Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik 1.R.L tunnistati süüdi KarS § 206 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. 1-05-244 KarS § 73 lg 2 alusel vanglakaristus, tähtajaga 3 kuud, pöörati täitmisele koheselt, ülejäänud osa vanglakaristusest, tähtajaga 1 aasta ja 9 kuud tingimisi, täitmisele ei pöörata 3- aastase katseaja jooksul. Karistuse aja alguseks arvestati vahi alla võtmist 28.04.

2. Viru Maakohus tunnistas R.L süüdi selles, et tema, olles isik, kes vastutas YYY poolt ohutustehnika eeskirjade täitmise eest montaažitööde teostamisel, rikkus ohutustehnika nõudeid ja ehituseeskirju, samuti ehitusmehhanismide ekspluatatsiooninõudeid järgmistel asjaoludel: 19.08.2002.a. kell 16.00, YYY territooriumil, aadressiga XXX, teostasid ehitustöid üheaegselt kaks ehitusfirmat – YYY, kes vastavalt lepingule YYY ja YYY teostasid betoonitöid A.S juhendamisel ja YYY, kes teostas montaažitöid R.L juhendamisel, kes vastavalt YYY ja YYY sõlmitud töövõtulepingule nr. 18/07/02, 18.07.2002.a., ja vastavalt YYY poolt koostatud töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse kokkuleppele 02.07.2002.a. ning vastavalt YYY käskkirjale 02.08.2002.a., nr. 14/02, oli töödejuhatajaks ning töötervishoiu- ja tööohutuse eest vastutavaks isikuks YYY poolt. Mõlemad ehitusfirmad töötasid jäikade tähtaegade tõttu paralleelselt, 7 meetri kaugusel teineteisest, millega R.L rikkus Vabariigi Valitsuse määruse nr. 377, 08.12.1999.a. „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 6 lg.3 p.1 nõudeid, vastavalt millele ehitustööde teostamise ajal on töötervishoiu- ja tööohutuse koordineerimiseks ja korraldamiseks ehitusplatsil määratud isik kohustatud koordineerima, korraldama ja jälgima tööohutust- ja tervishoidu ehitusplatsil. YYY töötajad teostasid R.L juuresolekul montaažitöid, mis olid seotud raske metallkonstruktsiooni montaaži, tõstmise ja paigaldamisega, mis vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr. 377, 08.12.1999.a. „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 5 lg.1 p.11, on ohtlik töö. Seejuures, ohutsoon, kus YYY töötajad teostasid metallkonstruktsioonide montaaži, tõstmist ja paigaldamist, ei olnud määratletud, märgitud ega piiratud, millega R.L rikkus Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse § 5 lg.1 ja lg.3 p.1, vastavalt millele seadme, tööriista, veoki või muu töövahendi kasutamine ettenähtud otstarbel ei tohi ohustada kasutaja ega teiste isikute tervist ja töötaja kasutusse antud töövahend on projekteeritud ja valmistatud nii, et on tõkestatud pääs selle ohualale, ning Vabariigi Valitsuse määruse nr. 377, 08.12.1999.a. „Töötervishoiu- ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 6 lg.3 p.3, vastavalt millele ehitustööde teostamise ajal on töötervishoiu-ja tööohutuse koordineerimiseks ja korraldamiseks ehitusplatsil määratud isik kohustatud jälgima, et kõik maasisesed- ja maapealsed installatsioonid ning ohualad oleksid märgistatud ja vajalikud ohutusabinõud kasutusele võetud. Järjekordne metallkonstruktsiooni sektsioon monteeriti aja kokkuhoidmiseks maa peal, kuigi ohutum oleks olnud tõsta kraanaga üles üksikud osad ja monteerida sektsioon üleval, millega R.L rikkus Vabariigi Valitsuse määrust nr.13, 11.01.2000.a., „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 12 lg.12, vastavalt millele igasugune tõstetöö peab inimeste ohutuse seisukohalt olema tööandja poolt hoolikalt kavandatud ning tagatud kontroll nende tööde läbiviimise üle. Troppidel, mis olid R.L juhendamisel kinnitatud monteeritud sektsiooni külge, ei kasutatud spetsiaalseid kaitsekatteid, nurgakaitseid ja kaitsevarrukaid siis, kui hakati sektsiooni kraanaga üles tõstma, millega R.L rikkus Vabariigi Valitsuse määrust nr.13, 11.01.2000.a., „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 12 lg.4, vastavalt millele tõstmise abivahendi ja troppimise viis valitakse vastavalt lasti, selle haardekohtade ja kinnitusseadiste liigile ning ilmastikutingimustele. Seejuures, teades, et ohutsoonis viibivad YYY töölised, ei antud metallkonstruktsiooni tõstmisel betoneerijatele suulist korraldust ega hoiatust ohtlikust tsoonist lahkumiseks, millega R.L rikkus Vabariigi Valitsuse määrust nr. 377, 08.12.1999.a. „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 19 lg.6, vastavalt millele, kui ehitusplatsil on piiratud juurdepääsuga ohualad, tuleb need 2 1-05-244 märgistada ja rakendada abinõusid, et sinna ei pääseks kõrvalised isikud. Samuti Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 16 lg.5, vastavalt millele töökeskkonna spetsialist on kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. Tõstnud konstruktsiooni vajalikule kõrgusele, 12 m, püüti paigaldada konstruktsiooni kinnituskohale, kuid troppide vale kinnitamise tõttu leidis aset tropi purunemine läbilõikumise tõttu. Ülestõstetav sektsioon koosnes kahest detailist, kummagi mass oli 1056 kg. Peale ühe tropi purunemist, kaldus kogu konstruktsiooni mass teisele tropile, misjärel teine tropp ei pidanud raskusele vastu ja purunes. Sektsioon hakkas troppide purunemise tõttu õhus koost lagunema ja selle üksikud detailid haarasid kukkudes kaasa teisi metallosasid, mis kukkusid eraldi maa peale, kus asusid inimesed, nimelt betoneerijad. Seega rikkus R.L Vabariigi Valitsuse määrust nr.13, 11.01.2000.a., „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 27 lg.14, vastavalt millele töötajaid tuleb kaitsta kukkuvate esemetega seotud ohu eest, kusjuures eelistada tuleb ühiskaitsevahendeid. Vajaduse korral tuleb rajada käiguteed või keelustada pääs ohualale. Mõned jõudsid ära joosta, mõned heitsid pikali maha. A.S, kes viibis koos teiste töötajatega ehitussüvendis, ei jõudnud ohutsoonist ära joosta, kuna libastus liival ja sai metallkonstruktsiooni detailiga löögi selga. Surm saabus lahtise tömbi kehatrauma tagajärjel, paljude eluliselt vajalike organite vigastustega (süda, aort, kopsud, maks, trahhea ja bronhid), mille tulemusel tekkis massiivne välimine verejooks ja terav verekaotus, mis oligi vahetuks surma põhjuseks. Menetlus Viru Ringkonnakohtus
3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni R.L. Apellant palub kohtuotsus tühistada täies ulatuses ja ta esitatud süüdistuses õigeks mõista. L. leiab, et kohus ei ole uurinud asja täies ulatuses, uurimine on läbi viidud ühekülgselt. Kohus on valesti hinnanud asja olevaid tõendeid ja alusetult mõistis ta süüdi. Tema ei ole süüdi selles, et ehitusplatsil töötas üksteise vahetus läheduses üheaegselt mitu all tööettevõtjat ning tema ülesandeks ei olnud kooskõlastada nende vahel tegevust. Selleks pidi olema peatööettevõtja poolt kooskõlastatud kokkulepe, mis oleks hõlmanud kõiki tööohutuse valdkondi. Tema omalt poolt tegi kõik selleks, et kitsastes töötamise tingimustes oleks tööohutus kindlustatud. Ta on ka kindel selles, et kraanajuht andis signaali, kus lasti hakkas tõstma. Peale selle oli hukkunu ise teise seal töötava firma juhtivtöötaja ning oli kohustatud vastutama tööohutusnõuete täitmise eest. Asjas puudub ka tööinspektsiooni arvamus. Apellant palub otsuse tühistada ning end õigeks mõista. Kohtuistungil jäi apellant oma kaebuse juurde. Kaitsjad palusid kaebuse rahuldada ning arvestada, et ehitusplatsil oli kaootiline situatsioon ja selle kõige eest panna vastutust R.L-le, ei saa. Vastutama oleks pidanud peatööettevõtja, sest kogu ehitusplats oli ohutsoon. Ringkonnaprokurör L.Prokopenko palus jätta otsuse kui seadusliku ja motiveeritud, muutmata. Viru Ringkonnakohtu seisukoht 3 1-05-244 Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning tutvunud kohtuistungi protokolliga, tuli järeldusele, et kohtuotsuse tühistamiseks ei ole alust. R.L ei ole süüdistatud tööohutuse rikkumise eest kogu ehitusplatsil vaid ainult selles osas, mis kuulus tema juhtida olevasse töövaldkonda. Tema vastutas kraanaga montaazi ohutuse eest ja just nende ohutuseeskirjade rikkumise tõttu hukkus inimene. Ei olegi oluline, mis põhjusel katkesid tropid, oluline on asjaolu, et kraana tõsteraadiuses töötasid inimesed. Kuna ehitusplatsil töötas tõepoolest palju rahvast, oli mürarikas, siis võib olla võimalik, et kraana poolt antud signaal jäi kraana vahetus läheduses olevatel isikutel kuulmata. Sellisel puhul ei oleks tohtinud tõstetöid teostada ning ohutsoonis olevaid isikuid oleks pidanud teisel viisil teavitama kraana tõstega kaasnevast ohust. Tööohutuse nõuete täitmise ja vastutuse kohta oli 02.07.2001 kinnitatud Töösisekorra eeskiri ehitusobjektil ning kokkulepe töötervishoiu-ja tööohutusalase ühistegevuse kohta, mille p 9.1 kohaselt iga tööettevõtja kannab täielikku riisikot tema poolt Tööettevõtulepingu järgselt teostatavate tööde nõuetekohasuse ning nimetatud tööprotsessi ohutuse eest isikute elule, tervisele ja varale. ( tl. 73-81 ). Antud dokumendile on R.L 08.08.02 andnud YYY töödejuhatajana allkirja ( tl. 81 ). Maakohtu otsus on piisavalt motiveeritud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks seal toodud väiteid korrata. Kohus juhindub KrMS §-dest 337 lg 1 p 1; 342 lg 3 ; 343 lg 1; 344;
4. E.Levina M.Komtšatnikov 4 A.Palmiste