1-05-1500\8

1-05-1500 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.02.2006 Jõhvi Kriminaalasja number 05259001062 Kohtukoosseis eesistuja Eeva Levina, liikmed Mihhail Komtšatnikov, Maarika Kuusk Kohtuistungi sekretär Jana Tanissaar Kriminaalasi Ü. R süüdistuses KarS § 329 § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 24.01.2006.a. kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Kaitsja Kristel Vedro Prokurör Marge Voogma Süüdistatav Ü. R - isikukood xxx, eestlane, EV kodakondsus, põhiharidus, abielus – 3 alaealist last, juhutööline, elukoht: xxx, kohtulikult karistatud. Kaitsja Kristel Vedro Resolutsioon Jätta muutmata Viru Maakohtu 24.01.2006 otsus Ü. R suhtes. Apellatsioon jätta rahuldamata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Viru Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 24.01.2006 kohtuotsusega mõisteti Ü. R süüdi KarS § 329 § 424 järgi ning karistati KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades 4 kuulise vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Lääne-Viru Maakohtu 21.03.2005.a. otsusega mõistetud ja kandmata karistus 4 kuud vangistust võrra ning mõisteti liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 alusel võeti Ü. R ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks. Tõkend – elukohast mittelahkumise keeld – tühistatakse otsuse jõustumisega. 1-05-1500
2. Viru Maakohus tunnistas Ü. R süüdi 1 episoodis mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis isiku poolt, kes on varem karistatud sellise teo eest ning 1 episoodis karistuse kandmisest eemale hoidumises. Menetlus Viru Ringkonnakohtus
3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Ü. R kaitsja Kristel Vedro, kes leiab, et kohtuotsus on ebaõiglane põhisosas ja resolutiivosas. Kohus on mõistnud karistuse, mis ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kohus mõistes R. vangistuse on ebaõigesti kohaldanud karistuse kohaldamise aluseid. Kohus oleks pidanud vangistuse mõistmist põhistama. Kaitsja leiab, et käesoleval hetkel on võimalik R. mõista karistuseks rahaline karistus, kuna ta on teinud omad järeldused. On käinud viinaravil, käib tööl, seega pole ühiskonnaohtlik. Kaitsja palub maakohtu otsus tühistada karistuse mõistmise osas ja mõista Ü. R kergem karistus – rahaline karistus. Kohtuistungil jäi apellant oma kaebuse juurde ning süüdistatav Ü.R toetas kaitsja poolt esitatud kaebust. Ühtlasi märkis, et alalist ametlikult vormistatud töökohta ta ei oma ning eelmine- samasuguse kuriteo eest mõistetud karistus 30.05.2005, milliseks oli rahaline karistus 11 500 krooni, on täielikult tasumata. Ringkonnaprokurör palus maakohtu otsuse kui seadusliku jätta muutmata. Viru Ringkonnakohtu seisukoht Kuulanud ära menetlusosalised ning tutvunud kriminaalasjaga, leidis kohus, et apellatsioon rahuldamisele ei kuulu. Ü.R on juba karistatud tingimisi karistusega 21.03.2005, samuti on ta 30.05.2005 karistatud rahalise karistusega, kuid neist karistustest ei ole Ü.R teinud enda jaoks vajalikke järeldusi ning jätkas juhilubadeta ja alkoholijoobes sõitu. Arvestades veel asjaolu, et vaatamata töökoha olemasolule, ei ole Ü.R tasunud eelmise, samasuguse kuriteo eest mõistetud rahalist karistust. Seega ei ole millegagi põhjendatud Ü.R veelkord mittevabaduskaotusliku karistuse mõistmine. Maakohtu otsus on motiveeritud, põhjendatud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata seal toodud põhjendusi Ü.R karistuse valikul. Kohus juhindub KrMS §-dest 337 lg 1 p 1; 342 lg 3 ; 344; 345 E.Levina M.Komtšatnikov 2 M.Kuusk