lg 2 p 4,5,7,8 § 199 lg 2 p 4,5,7,8; A.K süüdimõistmises
§-de 199 lg 2 p 4,7,8 ja 200 lg 1 järgi. Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 29.11.2005.a. kohtuotsus Apellatsiooni esitajad N.K, A.K ja tema kaitsja Oleg Gorškaljov Prokurör Larissa Prokopenko Süüdistatavad N.K- isikukood XXX, kodakondsuseta, haridus XXX, XXX, töötu, elukoht: XXX, kohtulikult karistamata, vahi all alates 03.02.
lg 1 järgi, lõplikult ärakandmisele kuuluva karistuse osas, tsiviilhagi väljamõistmises J.K kasuks ja sundraha osas. Mõista A.K süüdistuses
lg 1 järgi õigeks.
lg 1 alusel suurendades
2004 otsuse järgi ärakandmata karistuse 5 kuud 7 päeva võrra, mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 ( üks ) aasta ja 7 päeva.
lg 1 alusel arvestades eelvangistuse 15.07.2004 -04.11.2004, kokku 3 kuud ja 21 päeva , karistusaja hulka, jääb A.K-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 9 ( üheksa) kuud ja 16 päeva, karistuse algusega 29.11.2005. Seisuga 12 05.2006 jääb A.K karistust kanda 4 kuud ja 3 päeva. A.K ja tema kaitsja O.Gorškaljovi apellatsioonid rahuldada. Mõista A.K-lt välja sundraha vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 4035 krooni. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Viru Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik 1.N.K tunnistati süüdi
lg 2 p 4,5,7,9 järgi ja karistati 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega,
lg 2 p 4,5,7,8 järgi karistati 8 kuulise vangistusega.
lg 1 alusel suurendati raskemat üksikkaristust ja liitkaristuseks mõisteti N.K-le 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel, arvestati karistusaja hulka eelvangistus 25.02.-27.02.2004 – kokku 3 päeva, 31.01.-02.02.2005 – kokku 3 päeva, 03.02.-28.11.2005- kokku 9 kuud 25 päeva – kokku 10 kuud 1 päev ja mõisteti N.K-le lõplikuks karistuseks 3 aastat 1 kuu ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 29.11.2005. A.K tunnistati süüdi
lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistati 8 kuulise vangistusega,
lg 1 järgi 2 aastase vangistusega.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja A.K-le mõisteti liitkaristusena 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel suurendades mõistetud karistust Ida-Viru Maakohtu 05.11.2004 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistus 5 kuud ja 7 päeva ja A.K-le mõisteti liitkaristusena 2 aastat 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.07.-04.11.2004 – kokku 3 kuud ja 21 päeva. Lõplikuks karistuseks mõisteti A.K-le 2 aastat ja 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 29.11.2005.
Kohus ei ole oma järeldustes olnud järjekindel. Vägistamise osas ei ole kannatanu ütlusi loetud usaldusväärseteks, seejuures teine pool kannatanu ütlusi, mis ei ole kinnitatud ühegi muu tõendiga, on loetud usaldusväärseteks. Kaitsja palub tunnistada A.K süüdi vaid
Kohtuistungil jäid apellandid oma kaebuste juurde neis toodud asjaoludel. Ringkonnaprokurör L.Prokopenko palus maakohtu otsuse kui seadusliku ning küllaldasel määral motiveeritud, jätta muutmata ning apellatsioonid rahuldamata. Kannatanu G.T palus jätta N. karistuse kergendamata, kuna N.K käitumisest ei saa järeldada, et ta oma tegusid kahetseb. Viru Ringkonnakohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning tutvunud kohtuistungi protokolliga, tuli järeldusele, et A.K ja tema kaitsja kaebused tulevad rahuldada ning A.K tuleb süüdistuses
Maakohus ei ole tõepoolest oma järeldustes olnud järjekindel. Nii A.K süüdistuses
lg 1 järgi kui
lg 1 järgi on ainsateks tõenditeks vaid kannatanu ütlused, mis ei ole kinnitust leidnud ühegi teise tõendiga. Tunnistaja P. ütlused kinnitavad vaid seda et süüdistuses näidatud ajal tuli bussijaama naisterahvas, kes palus kutsuda politsei, sest teda olevat vägistatud. Kohus ei leidnud aga vägistamise olevat tõendatud. Kannatanu sõnade kohaselt tulenes aga süüdistatava järgnev tegevus tema sõrmuse ja kõrvarõngaste hõivamisel just eelnevast vägistamisest ning seejuures tema ähvardamisest. Kui aga vägistamine ei ole tõendatud, siis ei ole alust ka kannatanu väidetel, et hirmust süüdistatava ees laskis ta sõrmest ära võtta oma sõrmuse ning kartusest süüdistatava ees võttis ise ära oma kõrvarõngad ning andis süüdistatavale. Kartes süüdistatavat eelneva tegevuse ( vägistamise ) pinnal, nähes teel tulevat bussi, jooksnud ta seda peatama ning jättis oma koti põllule. Kui A.K käitumine ei ole
lg 1 järgses süüdistuses tõendatud, siis ei ole alust A.K süüdi mõista ka
Peale kannatanu ebalevate ütluste, kus ta möönis maakohtu istungil, et on sündmuse unustanud, oli tugevas alkoholijoobes, ei ole asjas mingeid muid tõendeid kogutud. Pole ühtki tunnistajat, kes kinnitaksid kannatanul sel õhtul nimetatud ehete olemasolu, ei ole ehete kirjeldust, pole sündmuskoha vaatlust ega kannatanu poolt olustikuga seostamise protokolli. Tuleb arvestada veel asjaolu, et süüdistatava näol on 3 1-05-385 tegemist liikumispuudega ( amputeeritud jalaga ja kargu abil liikuva ) isikuga, seega tema poolt kannatanu tagaajamine on ilmselt välistatud. Seoses A.K
lg 1 järgi õigeksmõistmisega väheneb ka tema liitkaristus ning tuleb muuta ka sundraha. N.K karistuse kergendamiseks ei ole alust, ta on toime pannud kokku 9 grupilist röövimist ning selle eest mõistetud karistus- 3 aastat 6 kuud vangistust- ei ole liialt range karistus. See on alammäärale lähedane karistus ning seda veelgi vähendada ei ole alust. Kohus juhindub KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p. 1 ; 340 lg 2 p 3 ; 342 lg 1 ; 343 lg 1; 344; 345. E.Levina M.Komtšatnikov 4 M.Kuusk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.