On tekkinud püsiv vajadus abi järele, vajadus eakaaslastest suurema vaimse tasakaalu järele. Nõude aluseks ka PS § 25,
On olemas põhjuslik seos kahju tekkimise ja V tegevuse vahelkehavigastus tekkis V poolt juhitud auto teelt välja sõitmise tagajärjel. Kahju on korvamatu ja arvestades ühiskonna heaolu tase, on nõue 500000 krooni õige ja õiglane. Kannatanu esindaja peab võimalikuks ka alternatiivseid variante kahju hüvitamiseks, näiteks osamaksetena. Kohtu küsimusele, kas tema arvates peaks ka keegi teine tekkinud kahjude eest vastutama, vastab A.V, et ta on algusest peale rääkinud, et oli roolis, on süüdi ja vastutab ise kõige eest. Kohus uuris ja hindas ka toimikus olevaid kirjalikke tõendeid, muu hulgas kannatanute, kes on esitanud avaldused selle kohta, et nad ei saa istungile ilmuda, ütlusi. Kannatanu T. I. (tl.42-43) ütluste kohaselt kaotas buss juhitavuse, kui jõudis laugesse kurvi. Kannatanu Taavi Karavin (tl.44-45) ütluste kohaselt sõitis buss 90-100 km tunnis, möödasõitudel 120 km tunnis. Kannatanu I. S (tl.48-49) annab ütlusi, et enne kui buss teelt välja sõitis, tundus, et buss sõidab kiiresti ja kannatanu vaatas mitmel korral spidomeetrit, see näitas 90 ja 120 vahel. Milline võis kiirus olla vahetult enne avariid, kannatanu ei tea. Kurvis läks bussil vasak külg ette, juht hakkas tegema äkilisi liigutusi ja buss liikus vasakule poole kraavi. Kannatanu S. M. (tl.50-51) tundus, et bussijuht tegi pidevalt äkilisi liigutusi, kuni ühes kohas võttis bussi täielikult vibama. T. A. üritas ka veel roolist haarata, aga kas ta roolini jõudis, kannatanu ei tea. Tunnistaja H.R. on avaldanud, et ta ei viibi Eestis ja ei saa istungile ilmuda (tl.36IIkd). Kohtueelsel uurimisel on andnud ütlusi (tl.31-32), et nägi sündmust pealt, sõites samal ajal bussile vastu. Oli valge aeg, nähtavus hea. Sõidutee oli korras, aga libe, must jää, asfalt läikis vastu. Juht oli kaotanud lauges kurvis sõiduki üle juhitavuse, sõiduk kaldus täielikult 5 vastassuunavööndisse, siis tagasi, siis uuesti vastassuunavööndisse ja kraavi. Üks noormees vahetult avarii ajal lendas poolenisti välja tagumise luugi aknast. ERGO Kindlustuse AS on hüvitanud kannatanute kulusid nii ravikulude näol Haigekassale kui ka isiklike esemete eest kannatanutele (tl.124). A.V elab Eestis tähtajalise elamisloa alusel (tl.114), tema juhiluba kehtis kuni 15.12.2004 (tl.108) ja V.D. kuulunud mahtuniversaal Volkswagen Transporter oli A.Vi juhtida volikirja alusel (tl.115-118). Sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl.4-5)nähtub, et sõidutee oli kell 10.30 jäätunud jäitega kaetud, lauge parempoolne kurv; mõõdetud kaks lohisemisjälge. Liiklusõnnetuse aktist (tl.6-8) nähtub, et juhi staaži on 18 aastat, sõidukiirus 90 km tunnis, on fikseeritud juhi rikkumisena ebaõigelt valitud kiirus, sellel teel lubatud suurim kiirus 90 km tunnis, lauge kurv, töötlemata pinnaga jäätunud märg kate, jäide. Liiklusvahend üle vaadatud ja fikseeritud purunemised(tl.9-10), paigutatud valvega hoiukohta (tl.11). Sündmuskohal tehtud fotodelt (tl.12-19) nähtub, et bussi kummide turvisemuster ja selle sügavus on nähtavad, salongis on olemas turvavööd. A.I. sai eluohtliku tervisekahjustuse lülisamba II kaelalüli vasakpoolse kaare murruna, V rinnalüli nihkega murru seljaaju läbilõike sündroomiga, kopsude põrutuse ja muid vigastusi(tl.82-84),; T. I. sai pikaajalise tervisekahjustuse enam kui 4 nädalat, kuid mitte rohkem kui 4 kuud (tl.86-88); S. K. sai pikaajalise tervisekahjustuse enam kui 4 nädalat, kuid mitte rohkem kui 4 kuud (tl.90-91); A.V oli sündmuse ajal kaine (bioloogiliste vedelike uuringu akt tl.95). Kohtu hinnangud: Uuritud tõendid tõendavad, et tee, millel liikus Vi juhitud buss, oli libe. V juhtis bussi temale omases ebakindlas sõidustiilis ja kiirusega, mis tundus kaasasõitjatele suur. See sundis kaasasõitvaid kannatanuid kiirust küsima. Sõidukiirus oli 100 ringis ja rohkem. Kohus on seisukohal, et selline kiirus ilmselgelt ei olnud kohane libedale teele ja tõi kaasa sõiduki juhitavuse kaotuse. Sellega A.V ei täitnud LE § 123 nõudeid, mis sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks tema sõidukogemusi, teeolusid, tee- ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mistahes takistuse ees, mille tagajärjel kaotas tema poolt juhitud sõiduk juhitavuse ning sõitis paremas lauges kurvis vasakule poole teelt välja kraavi. Uuritud tõendid tõendavad ka, et bussis salongis istunud reisijatel, kes on käesolevas asjas kannatanud, olid turvavööd kinnitamata, ehkki turvavööd olid tootja poolt paigaldatud. A.Vi sõiduki juhina ei pööranud tähelepanu sellele, kas reisijate turvavööd on kinnitatud ega andnud sellekohast korraldust. Sellega A.V rikkus LE § 68 p 5 nõudeid, mis sätestab, et sõidukis, millel on turvavööd, peab olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitatud. A. V juhina oli teadlik juhile kehtivatest, Liikluseeskirjaga kehtestatud liiklusnõuetest, kuid ettevaatamatusest jättis need nõuded täitmata. V kergemeelselt lootis, et nõuetesse ettevaatamatu suhtumine ei too kaasa mingeid tagajärgi. Sellega A. V, pannes toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega põhjustas kolmele inimesele raskeid tervisekahjustusi ja viiele kergeid tervisekahjustusi, pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A.V, jättes sõiduki kiiruse kohandamata selliseks, mis tagaks sõiduki teelpüsimise ja sõidutades kinnitamata turvavöödega reisijaid, realiseeris osa KarS § 423 lg.1 objektiivsetest tunnustest – liiklusnõuete rikkumise. KarS § 423 lg.1 objektiivsed tunnused - inimesele raske tervisekahjustuse tekkimine – saabusid seetõttu, et liiklusnõuete rikkumine Vi poolt viis juhitavuse kaotuseni, bussi teelt väljasõiduni, aga ka kannatanute bussist väljalendamiseni. 6 Sellisena on olemas põhjuslik seos A.Vi poolt toimunud rikkumiste ja saabunud tagajärgede vahel. Liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest ei ole kriminaliseeritud. See on kvalifitseeritav väärteona juhul kui see on selleks ettenähtud korras fikseeritud ja tõendatud. KarS § 423 lg.1 kvalifitseerib liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest tagajärjepõhiselt, s.o. ainult juhul, kui on saabunud teatud tagajärg. Käesoleval juhul on saabunud KarS § 423 lg.1 kirjeldatud tagajärg. Seega kvalifitseerimine on õige. Pikka aega juhtimisõigust omava isikuna A.V teadis liikluseeskirjade rikkumise võimalikke tagajärgi. Samas ta ei pööranud piisavat tähelepanu näiteks sõidukiirusele- tema sõnul oli tal kiirus 90 kilomeetrit tunnis, kurvi minnes ehk 70, samas kannatanu Suur, kes jälgis spidomeetrit ja ütles seda teistelegi, teab kiiruseks olevat 100 km ja rohkem. A.V ei pidanud oma kohustuseks jälgida turvavööde kinnipanemist ega nõudnud seda. See oli tema poolt kergemeelne suhtumine liiklusnõuetesse ja võimalikesse tagajärgedesse. Sellega A.V realiseeris teo subjektiivse tunnuse, pannes kriminaalkorras karistatava teo toime ja põhjustas tagajärje ettevaatamatusest. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid tema käitumisega ei seondu. Kohus leiab, et kaitsja ettepanek jätta süüdistusest välja LE § 68 p.8 nõuete rikkumine, kuna ei ole ühtset seost turvavöö kinnitamata jätmise ja saabunud tagajärje vahel, ei ole rakendatav. Selles konkreetses olukorras olid kõik raskeid tervisekahjustusi saanud kannatanud turvavööga kinnitamata, neist raskeimaid vigastusi- eluohtliku tervisekahjustuse saanud A.Ilendas sõidukist välja ja seda polnud takistamas kinnitatud turvavöö. Sõidukist lendas välja ka teine raskeid vigastusi saanu S.K. Need faktid on kinnitus seosele, et turvavöö kinnitamatajätmine on seotud selliste vigastuste tekkimisega, mis on selle konkreetse sündmuse puhul kvalifitseerivaks asjaoluks (rasked tervisekahjustused inimesele). Küll peab aga kohus vajalikuks osutada, et on leidnud tõendamist fakt, et A. I soovis istuda bussis juhi kõval olevale tühjale kohale. Seda tõrjus õpetaja T. A., kes andis õpilasele I. korralduse istuda taha- küll mahuvad ära. Selle tulemusena istus I tahaistmele, kus kolmel istekohal olid sunnitud istuma neli õpilast. Buss sõitis liiklusesse tühja istekohaga ees. Neile tõendamist leidnud faktidele on võimalik anda vajadusel hinnang väljaspool käesolevat kriminaalmenetlust. A. V tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses ja mõista talle karistus, mis vastab KarS § 56 sätetele – tema süüle, kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele, võimalusele mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidele. Prokurör taotleb A.Vi karistamist vangistusega KarS § 73 sätete kohaldamisega ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise rakendamist. Kaitsja arvates peaks karistus sõltuma eelkõige isiku käitumisest ja alles hiljem saabunud tagajärjest. Seetõttu tuleb hinnata isiku süü määra konkreetse tagajärje suhtes. Kaitsja arvates on vastutust kergendavaks asjaoluks Vi siiras kahetsus. A.V on karistusregistrisse kandmata, s.t. varem karistamata nii kriminaal- kui ka väärteokorras. (tl.103) Kohtu seisukohad: Vastutust raskendavaid asjaolusid A.Vi puhul ei esine. Kohus leiab, et vastutust kergendavaks asjaoluks käesolevas teos tuleb lugeda süü puhtsüdamlikku kahetsust toimepanija poolt, mis väljendus eelkõige sellekohases aktiivses tegevuses: kannatanute ja nende sugulaste koosoleku kokkukutsumine, arutelu korraldamine, mille tulemuseks vastava abistamisfondi moodustamine, avalduse tegemine kanatanutele ja kohtule, et ta temal saadaolevad vahendid on valmis andma kannatanule kahju hüvitamiseks. Samas on see 7 pakkumine piiratud reaalsete olemasolevate või tekkivate võimalustega. A.Vi senisele käitumisele ei ole antud ühtki negatiivset hinnangut ei selleks seatud võimuesindajate poolt ega ka tema lähikonnas asuvate isikute (kannatanud, nende lähedased) poolt. Sündmuse toimumise ajal oli A.Vi juhtimisõigust tõendava dokumendi kehtivusaeg küll lõppenud, kuid ka sellele ei olnud seni antud õiguslikku hinnangut. Eriõigust andva dokumendi kehtivus ja juhtimisõiguse taastamine on reguleeritud Liiklusseaduse § 44 ja sellest tulenevate aktidega. Kuna teo kriminaliseerimine selle kvalifikatsiooni puhul põhineb tagajärjel, siis on põhjendatud ka karistuse valikul arvestada tagajärjega enam kui muudul juhtudel. See on vastuseks kaitsja väitele, et kummast lähtuda- kas käitumisest või tagajärjest, on suhtumise küsimus. Kohus on seisukohal, et karistuse valikul ei saa lähtuda siiski üksnes või määravas osas tagajärjest, kuna tagajärje kujunemisel määravaks teguriks karistuse valikul ei oleks tegemist enam karistuse, vaid kättemaksuga saabunud tagajärje eest. Isiku käitumine, s.t. tema poolt toime pandud tegu, on olnud ettevaatamatu. Ka tagajärje saabumisse on olnud suhtumine ettevaatamatu. Seetõttu kohus ei rakenda lisakaristust KarS § 50 lg.1 järgi. A. Vile kui juhile, juhtimisõigust omanud isikule ei ole seni tehtud etteheiteid tema puudulike juhtimisoskuste kohta (nt puuduvad väärteokaristused). Kannatanud rääkisid küll tema rabedast juhtimisstiilist, kuid isikuomadused üldiselt (s.h. viis või stiil sõidukit juhtida) ei saa olla aluseks isikult eriõiguse äravõtmiseks, eriti juhul kui need omadused ei ole olnud takistuseks talle selle eriõiguse andmisel ja kasutamisel. Tema isikuomadusi, teadmisi, oskusi on peetud juhtimisõiguse andmise vääriliseks ja ei olegi teada ühtki muud juhtumit elus (kui käesolev), kus ta oleks juhtimisõigust teostanud liiklusnõudeid rikkudes. Seetõttu ei ole eriõiguse (juhtimisõiguse) äravõtmine õigustatud. 2004.a. oli A.Vi maksustatav tulu 3436 krooni (tl.106) ja see on kooskõlas süüdistatava ütlustega selle kohta, et tal on ainult pension. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et süüdistatavale esitatud varalised nõuded on olulistes summades. Kannatanutel on õigus saada tekkinud kahjudele hüvitist ja süüdistatav on nõus kahjude hüvitamisega. Reaalsed võimalused on piiratud. Kohus arvestab kannatanute avaldusi kohtuistungil (kannatanu A.I ja P.I nimel saabus kiri pärast kohtulikku arutelu, mistõttu kohus sellele hinnangut ei anna), milles sisaldub tunnustus A.V selle eest, et ta on palju aastaid treeninud kooliõpilasi selle eest tasu saamata, s.o. ühiskondlikus korras ja rahalisi hüvesid lootmata. Selleks käib A.V xxx. Kannatanud ja V ise soovivad, et V oleks võimalus seda tegevust ka edaspidi jätkata. Esitatud tsiviilhagid on põhjendatud. I. K tsiviilhagi 3150 krooni: kannatanul on õigus hinnata temale tekkinud kahju suurus ise. Kannatanu on hinnanud ja esitanud oma hinnangud kirjalikult. Need ei ole liialdatud arvestades turuhinna taset. Kindlustus on osa hüvitanud. Kannatanul ei ole kohustust sellega piirduda, kuna kindlustuse hüvitus arvestab esemete kulumisastmega. Samas: ka kasutuses olnud ese omab selle omaniku jaoks tarbimisväärtust.
lg.1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama olukorra saavutamiseks, mis oli enne sündmust, on tal vaja teha kulutused, s.t. uus ese osta. Ei saa nõuda, et ostetaks kulunud ese. Kannatanul on õigus omandada ese, mis on eelmise tarbija poolt kasutamata, s.t. on uus. See ongi kannatanule tekkiv kahju, kulutus. Kahju tekitanud isikul tuleb hüvitada kindlustuse poolt makstud ja uue eseme hinna vahe. 8 A. I varalise kahju nõue 2664 krooni tuleb rahuldada. A. I mittevaralise kahju nõude puhul on tegemist kahjuga, mille hindamine ei saa põhineda kviitungitel, tšekkidel vm-l rahalisi väljaminekuid tõendavatel dokumentidel. On kindlaks tehtud mittevaralise kahju tekitamine, kuid selle täpset suurust ei saa kindlaks teha.
lg.6 sätestab: kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohtule ei ole esitatud piisavalt tõendeid ja asjaolusid selle kahju suuruse otsustamiseks ( meditsiinidokumendid, võrdlevad hinnangud jms). Kuna kahju suurust on süüdistataval, s.t. kahju hüvitamise eest vastutaval isikul, õigus vaidlustada, siis peavad olema kahju numbrilist suurust mõjutavad asjaolud võimalik kohtulahendis ka esitada. A.I tsiviilhagi tekstis neid ei ole esitatud ja talle tuleb selleks võimalus anda. Täiendavaid tõendeid ei saaks esitada ilma asja arutamist edasi lükkamata. Lisaks sellele: tsiviilkohtumenetlus võimaldab menetlusosalistele ka täiendavaid menetluslikke garantiisid ja võimalusi nii tõendiliikide kui muus osas. On ettevaatamatusest toime pandud tegu, mis võimaldab nõuete esitamist ka
Seetõttu rahuldab kohus A. I tsiviilhagi osaliselt- varalise kahju hüvitamise nõude osas ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude jätab läbi vaatamata. A.I on õigus esitada see nõue tsiviilkohtumenetluses, õigemini taotleda sama nõude lahendamist tsiviilkohtumenetluses. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et A.V tuleb karistuseks valida vangistus, kuid seda täitmisele mitte pöörata, kui ta ei pane määratud katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. V isiku juures ei esine asjaolusid, mis tingiksid vajaduse allutada teda käitumiskontrollile. Seetõttu mõistab kohus karistuse tingimuslikult KarS § 73 sätteid rakendades. A.V igapäevane tegevus on kannatanutega ja kahjude hüvitamisega seotud, mis sotsiaalse kontrolli mehhanismina mõjutavad teda edaspidi hoiduma õigusrikkumistest. Karistuse kestuse üle otsustamisel arvestab kohus, et sanktsiooni ülemmäär on kolm aastat vangistust. A.V mõjutamiseks ei ole vajalik ja tema süü ei tingi karistuse kestust maksimumilähedases määras. Kriminaalmenetluse kulusid on tehtud kohtuarstliku ekspertiisi kuludena (tl.85,89,92) kokku 8625 krooni. Lisaks sellele kuuluvad süüdimõistetult KrMS § 180 lg.1 alusel välja mõistmisele ka menetluskulud, s.h. kannatanutele makstavad summad, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu ja sundraha (KrMS § 175 lg.1 p.2,5,9). Kohtunik Ü.Raag 9 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.