järgi Prokurör Kristine Tamm Süüdistatav S.R elukoht: XXX kodakondsus: EV isikukood: XXX töökoht: või õppeasutus: XXX haridus: keskharidus Varasem karistatus:
424 alusel kuue
5. Tartu Maakohtu 29.11.2004 a otsusega
, 315 järgi Tunnistada S.R süüdi
järgi tingimusliku vangistusega ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega üheks aastaks, milline kohtuotsus on täitmisele pööratud, juhtis 17.04.2006 a kella 18.30 paiku XXX tänaval mootorsõidukit XXX reg nr XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 1 ja Liikluseeskirja § 70 p 1 nõudeid. Sellega S.R, täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumisega, pani toime
S.R tunnistas ennast temale esitatud süüdistuses süüdi täielikult ning kinnitas, et oli teadlik, et ei tohi mootorsõidukit juhtida peale 22.03.2006 a Pärnu Maakohtu otsust, millega võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. Süüdistatav kinnitas, et soovis ainult oma sõiduautot müüa ning kui soovi avaldanud isik proovisõidu 2
lg 2 alusel mõista liitkaristus 22.03.2006 a Pärnu Maakohtu poolt mõistetud karistuse kuue kuulise vangistuse suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks palus mõista üheksa
329 kvalifitseeritava kuriteo, kuid karistuse mõistmisel palus arvestada asjaoluga, et S.R kahetseb toimepandut, omab positiivset iseloomustust töökohast, samuti on nõus tasuma kõik temale eelnevalt mõistetud rahalised karistused, seega otstarbekohane oleks kaitsealust karistada rahalise karistusega. Maakohtu seisukoht. Kohus tutvunud esitatud süüdistusaktiga ja kriminaaltoimikus esitatud dokumentidega ning kuulanud ära tunnistaja, süüdistatava, prokuröri, kaitsja asub seisukohale, et süüdistatav on toime pannud
kvalifitseritava kuriteo.
329 subjektiivse koosseisu realiseerimiseks peab tegu olema toime pandud vähemalt kaudse tahtluse vormis.
16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohtuliku uurimise käigus on kindalks tehtud, et S.R oli teadlik sellest, et temalt oli ära võetud 22.03.2006 a kohtuotsusega mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. Vaatamata sellele realiseeris S.R nimetatud teokoosseisu, sellega, et juhtis mootrsõidukit ajal kui see oli keelatud kohtuotsusega. Nimetatud teokoosseisu ei muuda olematuks asjaolu, et süüdistatava ütluste kohaselt sõitis ta ainult tanklasse sooviga bensiini võtta ja seejärel viia auto parklasse. Seega
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva sedustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Kohus leiab, et õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus, tegu rikub õiguskorda ja on vasuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. 3
Vastutust kergendavaks asjaoluks luges kohus puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. S.R’i vastu tsiviilhagi esitatud ei ole, andmed kuriteoga saadud vara kohta puuduvad, asitõendid puuduvad.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. S.Ri karistati 01.10.2003 a Pärnu Maakohtu poolt
järgi kvalifitseritava kuriteo, mille eest karistati teda rahalise karistusega 15 000 krooni. 29.11.2004 a pani S.R toime uuesti
Kohus karistas S.R uuesti rahalise karistusega 15 000 krooni. 22.03.2006 a pani S.R toime
Kohus leidis, et
lg 2 järgi võib vangistust mõista ainult siis kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus põhjendab vangistuse kohaldamist sellega, et S.R suhtes kõik võimalused kergema karistuse mõistmisel on ära kasutatud. Teda on karistatud samaliigiliste õigusvastaste tegude eest kahel korral tingimsuliku vangistusega, kahel korral kohaldatud rahalist karistust, mitte mingisuguseid järeldusi pole S.R temale kohaldatud karistustest teinud vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega ainus võimalus on kohaldada S.R’i suhtes sanktsiooni alammäära lähedastes piirides reaalset vangistust. Kooskõlas KrMS § 175 lg 1 p 4, § 180 lg 1 ja Justiitsministeeriumi 26.01.2005 a määruse nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord § 1lg 2, § 7 lg 1 tuleb S.R’ilt välja mõista menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu summas 1634.30 krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049696.KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi tuleb S.R’ilt välja mõista sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 4500 krooni, milline tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas Igor Pütsep Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.