Obsah (9)
§ 113§ 424§ 216§ 199§ 118§ 63§ 65§ 68§ 56KOOPIA Kriminaalasi nr 1-06-7557 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2006 a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-7557 (05249000605) Koh
§ 113ja § 199 lg 2 p 5 järgi Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav P.K.
Kaitsja Elukoht: XXX, isikukood XXXXXXXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel-eesti keel, 80% töövõimetu, kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 31.03.2005 a Jõgeva Maakohtu poolt
§ 424
alusel 7 kuud vangistust katseajaga 1 aasta 6 kuud, sõidukijuhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks, 2) 28.10.2005 a Jõgeva Maakohtu poolt
§ 216
lg 1 alusel rahaline karistus 1500 krooni, väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud vahistamine alates 27.12.2005 a Vandeadvokaat Dagmar Saks RESOLUTSIOON 1. Õigeks mõista P.K.
§ 199lg 2 p 5 järgi esitatud süüdistuses.
2. Süüdi tunnistada P.K.
§ 118
p 2 ja 117 järgi ning
§ 63
lg 1 alusel mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendada karistust P.K.-le 31.03.2005.a Jõgeva Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-85/05 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 7 (seitse) kuud vangistust, võrra mõistes P.K.-le liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 6 (kuus) aastat 7 (seitse) kuud vangistust.
- Välja mõista P.K.-lt 14 011 (neliteist tuhat üksteist) krooni 50 senti M.-M.L. kasuks kuriteoga tekitatud kahjude katteks.
- Sisse nõuda P.K.-lt riigituludesse Rahandusministeeriumi a/a–le 10220034800017, 1
(7)viitenumber 2800049874: 1) sundraha 7500 (seitse tuhat viissada) krooni; 2) ekspertiisitasud 13 225 (kolmteist tuhat kakssada kakskümmend viis) krooni; 3) toimiku paljunduskulu 120 (ükssada kakskümmend) krooni 30 senti; 4) postikulu 63 (kuuskümmend kolm) krooni 80 senti; 5) kaitsetasu 14 920 (neliteist tuhat üheksasada kakskümmend) krooni vandeadvokaat Dagmar Saksa poolt kohtueelsel uurimisel ja kohtus osutatud õigusabi eest.
- Asitõendid – sinist värvi dressipüksid, kollase-hallikirju fliiskampsun, musta värvi jope, kollast värvi jope, mustad sõrmikud, kaltsuvaip, kummimatt, soonikmüts, musta värvi meestesaapad nr 46, mis on hoiul Jõgeva politseijaoskonna asitõendite hoiukambris (pakend 114), tuleb kohtuotsuse täitmisel tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel P. ja P.K.-le. Asitõendid – mobiiltelefon Nokia 3310, musta värvi meestesaapad nr 44, juhiload, nokkmüts, telefoni kummikaitse, pruuni värvi jope, pruunikad teksapüksid, musta värvi sviiter, pikkade varrukatega särk, villased sokid, puuvillased sokid ja aluspüksid, mis on hoiul Jõgeva politseijaoskonna asitõendite hoiukambris (pakend 116), tuleb kohtuotsuse täitmisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.
- Tõkend – vahistamine jätta P.K. suhtes muutmata ja talle mõistetud liitkaristuse algust tuleb
§ 68lg 1 alusel arvestada alates 27.
detsembrist 2005.a, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule. Apellatsioon tuleb esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus on apellatsiooniteate esitamisel tervikuna kättesaadav Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kantseleis alates
- oktoobrist 2006.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK P.K. süüdistatakse selles, et tema,
- detsembril
- a päevasel ajal XXX, ühise joomingu käigus tekkinud tüli tagajärjel tappis tahtlikult K.-V.L., milline tegevus seisnes selles, et lõi kannatanule rusikaga näkku, mille tagajärjel ta kukkus ning seejärel jätkas korduvalt tugevajõulist peksmist jalgadega kannatanu pea ja keha piirkonda, tekitades K.-V.L.-le aju-kolju ja rindkere kinnise tömp trauma-otsmikuluu silmakoobasmise osa murd paremal pool eesmises koljuaugus, peaajupõrutuspõrutuskolded paremas otsmiku- ja vasakus oimusagaras, pehmekelmealused verevalumid mõlema otsmikusagara pinnal, verevalumid ja turse kõõlustanul ja paremal pool oimulihastes, põrutushaavad näol, suuesikus ja paremal kõrvalestal, nahaalused verevalumid, nahamarrastused ning turse näol ja juustega kaetud peanahal, kaela kinnise tömp trauma-keeleluu vasakpoolse suure sarve murd verevalumiga ümbritsevas koes, nahaalune verevalum vasakul pool kaelal, rindkere kinnise tömp trauma-vasakpoolse VII-X roide murd rangluukeskjoone-eesmise kaenlajoone vahel verevalumitega roietevahelistes lihastes, nahaalused verevalumid vasakul pool rindkerel ja nahaalused verevalumid paremal küünarliigesel, peksmise tagajärjel kannatanu kukkumisel/paiskumisel vastu ümbritsevaid kõvu tömpe esemeid ja pindu tekitas kannatanule nahamarrastused küünarvarrel-labakäel ning seejärel lohistas peksmise tagajärjel teadvuse kaotanud kannatanu rõdule, millise tegevuse tagajärjel tekitas kannatanule nahamarrastused mõlemal põlveliigesel, kuhu jättis ta kuni 27.12.2005 a hommikuni, põhjustades K.-V.L.-le keha üldise allajahtumise. Seega, tema, tappes tahtlikult teise inimese, pani toime
§ 113järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle, P.K., ajavahemikus 25-26.12.2005 a XXX, peale seda, kui oli kannatanu läbi peksnud, 2
(7)võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tahtis ära võtta K.-V.L. taskus olevast rahakotist viimasele kuuluva sularaha, milline tegevus jäi aga lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel-rahakotis ei olnud raha ning seejärel võttis avalikult, vägivalda kasutamata P.K. nähes ära K.-V.L.-le kuuluva mobiiltelefoni Nokia 3310 väärtusega 700 krooni. Seega, tema, pannes toime võõras vallasasja äravõtmise selle omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, pani toime
§ 199lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kohtuistungil loobus prokurör
§ 199
lg 2 p 5 järgi esitatud süüdistusest ja palus selles osas teha õigeksmõistva otsuse.
§ 113
osas jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde, palus P.K.süüdi tunnistada ja karistada. P.K. tunnistas ennast süüdi selles, et ta peksis K.-V.L. ja lõi enda tegevusega sellise olukorra, et K.V.L. suri. Kaitsja leidis samuti, et esitatud süüdistus
§ 113järgi on leidnud tõendamist ja P.K.
tuleb süüdi tunnistada ning karistada.
§ 199lg 2 p 5 järgi esitatud süüdistuse osas tuleb vastavalt Kr
MS § 309 lg 2 P.K. õigeks mõista, kuna prokurör loobus süüdistusest.
§ 113järgi esitatud süüdistuse osas andis P.K.
kohtuistungil ütlusi, millest nähtus, et 25.12.2006.a hommikul sai ta juhuslikult kokku Jõgeva linnas YYY kaupluse juures K.-V.L.-ga. Üksteist nad varem ei tundnud, kuid koos joodi poe juures õlut ja seejärel tegi süüdistatav K.-V.L.le ettepaneku minna enda elukohta, et seal edasi alkoholi tarvitada. Koos mindigi süüdistatava elukohta, mis asub XXX. Samas korteris viibis ka süüdistatava abikaasa P.K. Koos hakati alkoholi tarvitama. Mehed istusid köögis ja jõid õlut. P.K.-le ei meeldinud, et võõras inimene korteris on, mistõttu ta enamuse ajast köögis ei olnud. Tema jaoks oli ostetud šampus, mida K.-V.L. talle aegajalt pakkumas käis. Vahepeal käisid K.-V.L. ja P.K. poest alkoholi juurde toomas. Mõne aja pärast tekkis K.-V.L. ja süüdistatava vahel tüli, kuna viimasele ei meeldinud, et K.-V.L. urineeris vannitoas asuvasse kraanikaussi. Kui süüdistatav seda nägi, siis ta käskis K.-V.L. enda järelt koristada, mispeale viimane ägestus ja lõi P.K. P.K. lõi seepeale K.-V.L. rusikaga näkku, viimane kukkus põrandale pikali ja süüdistatav jätkas tema peksmist jalaga. Ta lõi lamavat K.-V.L. korduvalt kängitsetud jalaga pea- ja kehapiirkonda. K.-V.L. üritas ennast kaitsta kätega ja vehkis ka jalgadega. Peksmine kestis mõne minuti. P.K. viha lahtus ja ta läks ära magama, K.-V.L. jäi vannitoa põrandale lamama. Mõne aja pärast ärkas süüdistatav üles ja läks vannituppa K.-V.L. vaatama. Viimane oli süüdistatava arvates maganud ja P.K. otsustas ta rõdule vedada. Miks ta seda tegi, ei osanud süüdistatav seletada. Ta lohistas K.-V.L. rõdule ja pani ta rõdu seina äärde pikali. K.-V.L. oli seljas talvejope ja lisaks sellele pani süüdistatav talle peale villase teki. Peale selle oli P.K. vannitoa, kus oli ka verd maas, ära koristanud. Ise läks süüdistatav uuesti magama. Kui ta ärkas ja uuesti K.V.L. vaatama läks, selgus, et viimane oli surnud. 26.12.2005.a arutas ta P.K.-ga, mis laibaga teha ja otsustati ta korterist ära viia. 27.12.2005.a varahommikul tassiski P.K. laiba korterist välja ja lohistas maja lähedal asuvate garaažide juurde. P.K. oli süüdistatavaga kaasas, aitas uksi lahti teha ja kustutas eelnevalt koridoris tuled, et keegi ei näeks. Prokurör tõi välja vastuolud süüdistatava ütlustes võrreldes kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, mis seadvat need teatud asjaolude suhtes kahtluse alla. Kohtueelsel uurimisel (t.l 46-48 I kd) on P.K. selgitanud, et K.-V.L. läks ise rõdule, kus jäi magama ja süüdistatav ei jõudnud teda enam tagasi tuppa tassida ja hiljem avastas, et K.V.L. on külmunud. Veel on ta andnud ütlusi (t.l 95-97 I kd) selle kohta, et mäletab, et võõras mees oleks nagu norsanud vannitoa põrandal, kuidas ta rõdule sai süüdistatav ei mäleta ja kui ta hiljem ärkas, nägi, et P.K. oli K.-V.L.-le teki peale pannud, kuid vaatamata sellele oli K.-V.L. surnud. Eeltoodud vastuolude kohta selgitas P.K. kohtuistungil, et kohtueelsel uurimisel oli ta segaduses ja soovis enda süüd väiksemana näidata, mistõttu andiski ta teatud asjaolude osas teistsuguseid ütlusi. Kohtuistungi ajaks on ta juhtunu üle saanud järele mõelda ja mõistnud, millise hirmsa teoga ta on hakkama saanud. Ta kahetseb toimunut ja on otsustanud rääkida õigust. Kohus leiab, et süüdistava selline põhjendus on asjakohane ja ei ole alust kahelda selle tõepärasuses. Süüdistatava poolt 3
(7)kohtuistungil ütluste muutmine ei olnud kantud eesmärgist enda süüd vähendada. P.K. ütlused kohtuistungil on kooskõlas ka muude asjas kogutud tõenditega, mistõttu kohus leiab, et need saab võtta aluseks kohtuotsuse tegemisel. Peale süüdistatava andsid kohtuistungil ütlusi veel kannatanu M.-M.L., kes on tapetu ema ja tunnistaja E.V., kes elab süüdistavaga samas trepikojas. M.-M.L. ütlustest nähtus, et 25.12.2005.a oli K.-V.L. hommikul kodust lahkunud ja pidi minema külla sõbrale. Ta oli olnud täie tervise juures, riided olid terved. Hiljem selgus, et sõbra juurde ta ei jõudnudki. 27.12.2005.a teatati kannatanule, et K.-.L. on tapetud. Tunnistaja E.V. ütlustest nähtus, et 27.12.2005.a varahommikul oli ta kuulnud koridorist valju trepi käsipuude kolinat. Tunnistaja läks akna juurde ja nägi maja ees lamamas meest. Samas kõrval seisis P.K., kellel oli käes mingi riidekomps. Hiljem, kui tunnistaja majast väljus, nägi ta lohistamisjälge, mis läks maja juures garaažide poole. Samas maja nurga juures nägi ta ka verd. Kuna asi tundus kahtlane, siis teatas ta toimunust politseisse. Kohtuistungile oli kutsutud tunnistajana ka süüdistatava abikaasa P.K., kes viibis sündmuste juures. P.K. kasutas KrMS § 71 lg 1 p 2 sätestatud õigust keelduda ütluste andmisest. Eeltoodud ütlustega on kooskõlas ka kirjalikud tõendid, mida kohtuistungil uuriti: - Sündmuskoha vaatlusprotokollid koos fototabelite ja skeemidega (t.l 2-21 I kd) ning videosalvestis nimetatud menetlustoimingust. Süüdistatava elukohast XXX tuvastatud jäljed on kooskõlas P.K. ütlustes kirjeldatuga. Korteri välisukse juures oleva trepi mademel oli verekahtlane määrdumine. Vannitoas, ukse läheduses, leiti põrandalt ja seinalt tertabase lahusega töötlemisel verd. Verekahtlane määrdumine leiti ka rõdu põrandalt rõdu välisseina äärest ja rõdul olnud kummimatilt. Rõdul olnud prügikotist leiti K.-V.L. juhiload, mis on katki lõigatud, mobiiltelefoni kaitse ja koti kõrvalt maast määrdunud nokkmüts „Nike“ . XXX maja I sissekäigu juurest tuvastati haljasalal lumel lohistamisjälg, mis kulgeb majast eemale katlamaja taga asuvate garaažide suunas. Lohistamisjälje lõpus avastati kõhuli asendis meesterahva surnukeha, kes osaliselt kaetud lumega – lumi ebaühtlaselt laiba peale lükatud. Laibal on jalas saapad, pruunid teksapüksid, must kõrge kaelusega sviiter ja pruuni-mustakirju pikkade varrukatega särk. Riided lumised. Laiba peal oli pruun kunstnahast jope, mis samuti lumine. Ülariided on kerkinud üles, paljastades kõhupiirkonna. - Asitõendite vaatlusprotokoll (t.l 22-28 I kd). Vaadeldud on K.-V.L. seljas olnud riideid ja tema juurest leitud esemeid. Riided vastasid kannatanu M.-M.L. poolt K.-V.L. kodust lahkudes seljas olnud riiete kirjeldusele. Vaatlusel on tuvastatud, et särk ja sviiter on eest määrdunud, sviitrilt on tuvastatud mullataolist ainet. Fototabelitelt on näha lisaks protokollis kirjeldatule, et ka teksapükste parema sääre esikülg on määrdunud. Samuti on fototabelitelt näha pruuni jope hõlmade määrdumine-kulumine ning paremal hõlmal rinnatasku juures rebend. K.-V.L. jopet vaadeldi prokuröri taotlusel veel täiendavalt ka kohtuistungil. Kohus tuvastas vaatlusel, et jope seljaosal vigastusi ega määrdumisi ei ole. Vasak hõlm on määrdunud nii sise- kui välisküljelt, sisevoodril lukk osaliselt avanenud. Parem hõlm on väljastpoolt kulumisjälgedega, rinnatasku rebenenud. - Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 627 (t.l 33-40 I kd). Ekspert on andnud arvamuse, et K.-V.L. surma põhjuseks oli keha üldine alajahtumine. Peale selle sedastati lahangul K.-V.L. hulgaliselt vigastusi: aju-kolju ja rindkere kinnise tömp trauma-otsmikuluu silmakoobasmise osa murd paremal pool eesmises koljuaugus, peaajupõrutus-põrutuskolded paremas otsmiku- ja vasakus oimusagaras, pehmekelmealused verevalumid mõlema otsmikusagara pinnal, verevalumid ja turse kõõlustanul ja paremal pool oimulihastes, põrutushaavad näol, suuesikus ja paremal kõrvalestal, nahaalused verevalumid, nahamarrastused ning turse näol ja juustega kaetud peanahal, kaela kinnise tömp trauma-keeleluu vasakpoolse suure sarve murd verevalumiga ümbritsevas koes, nahaalune verevalum vasakul pool kaelal, rindkere kinnise tömp trauma-vasakpoolse VII-X roide murd rangluukeskjoone-eesmise kaenlajoone vahel verevalumitega roietevahelistes lihastes, nahaalused verevalumid vasakul pool rindkerel ja nahaalused verevalumid paremal küünarliigesel. Loetletud vigastused on tekitatud 6-18 tundi enne surma löökidest kõvade tömpide esemetega. Tuvastatud verevalumid, marrastused kätel ja põlveliigesel võivad olla tekkinud kukkumisest/hooga paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvu tömpe esemeid või pindu ning nahamarrastused mõlemal põlveliigesel võivad olla saadud hõõrdumisel vastu kõva tömpi pinda (näiteks lohistamisel). Pole 4
(7)välistatud, et nahamarrastus paremal küünarvarrel-labakäel võib-olla saadud enesekaitse käigus näkku või rindkeresse suunatud löökide tõrjumisel. Kaelapiirkonna vigastus on tõenäoliselt tekitatud mitte rohkem kui 30-60 minutit enne surma või suremisprotsessi käigus. Kannatanu võis küll tegutseda peale vigastuste tekitamist, kuid on tõenäoline, et peale pea trauma tekitamist tekkis tal teadvusekaotus. Kannatanul sedastatud pea ja rindkere piirkonna vigastused nii koos kui eraldi võetuna põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega üle nelja nädala. Peapiirkonna vigastuste eluohtlikkus pole vigastuste kliinilise leiu puudumise tõttu määratav. Kannatanu oli vigastuste tekitamise momendil ilmselt lamavas asendis ja selle järgselt lühikest aega istuvas või seisvas asendis. Eelpool toodud ekspertiisi käigus sedastatud vigastused on kooskõlas süüdistatava kirjeldusega peksmise kohta, et kannatanu oli pikali põrandal, kui süüdistatav teda kängitsetud jalaga peksis pähe ja rindkeresse. Ta üritas kätega ennast kaitsta ja vehkis ka jalgadega. Peksmise järel jäi mulje, et K.V.L. jäi magama (tegelikult kaotas teadvuse, millele viitab ka norskamisele sarnane hingamine, millele süüdistatav on ühel ülekuulamisel viidanud). Süüdistatav lohistas ta rõdule hoides kaenla alt, põlved lohisesid vastu maad. Rõdule viies oli K.-V.L. elus. - YYY patsiendikaart 2402 (t.l 49 I kd), millest nähtub, et 27.12.2005.a on P.K. tuvastatud verevalumid mõlema sääre piirkonnas ja parema jala II varba proksimaalse lüli murd. Tuvastatud vigastused süüdistatava mõlemal säärel on kooskõlas tema ütlustega selle kohta, et K.-V.L. oli teda löönud ja hiljem peksmise käigus ka veel jalgadega vehkinud. - Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi teade ööpäeva keskmise, öise ning päevase õhutemperatuuri Jõgeva MJ vaatlusandmete kohta 25-27.12.2005.a (t.l 136-137 I kd). Nimetatud teatest nähtub, et 25.12.2006.a oli ööpäeva keskmine temperatuur – 3,2 o C. Nimetatud asjaolu on kooskõlas süüdistatava ütlustega selle kohta, et väljas eriti külm ei olnud. Kohtuistungil uuritud tõendeid kogumis hinnates kohus tuvastas, et ühise joomingu käigus tekkis P.K. ja K.-V.L. vahel vannitoas tüli, viimane lõi süüdistatavat, mispeale P.K. lõi vastu ja peale selle, kui K.-V.L. oli kukkunud põrandale, peksis süüdistatav teda kängitsetud jalaga pea ja keha piirkonda. K.-V.L. sai hulgaliselt vigastusi ja kaotas teadvuse. Hiljem lohistas P.K. kannatanu, kes süüdistatava arvates magas, rõdule toibuma. Kannatanu oli riietatud üleriietesse ja tal oli peal ka tekk. Prokurör seadis kahtluse alla selle, kas K.-V.L. oli rõdul olles jope seljas ja tekk peal. Kohus leiab, et kohtuistungil on nimetatud asjaolud leidnud tõendamist süüdistatava enda ühetaoliste ütlustega ning asitõendite vaatlusel tuvastatuga. P.K. on andnud kogu aeg ühesuguseid ütlusi selle kohta, et mõlemad, nii tema ise, kui ka kannatanu olid kogu joomigu aja riietatud üleriietesse ja jalas olid neil välisjalanõud. Asitõendite vaatlusel tuvastatud määrdumised K.-V.L. riietel viitavad samuti sellele, et tal on kõik riided olnud seljas, kui teda erinevatesse kohtadesse on lohistatud. Määrdunud on pluus ja sviiter ning ka seemisnahkne jope, mille paremal hõlmal on lisaks veel rebenenud tasku ja tugevamad kulumisjäljed. Samuti on süüdistatav andnud ühesuguselt ütlusi selle kohta, et K.-V.L. oli kaetud villase tekiga. Ütlused on erinenud vaid selles osas, kuidas see tekk kannatanule peale sai. Teki oli P.K. kaasa võtnud, kui K.-V.L. korterist välja toimetati, ja hiljem ära visanud, kuna ei soovinud jätta korterisse asja, mis on olnud kokkupuutes laibaga. Nagu nähtus sündmukoha vaatlusest, olid ka ülejäänud surnuga kokkupuutes olnud asjad visatud rõdule, väljaviimist ootava prügi juurde. Süüdistatava ütlused teki olemasolu ja majast välja toimetamise kohta on kooskõlas ka tunnistaja E.V. ütlustega, kes nägi 27.12.2005.a varahommikul P.K.-l käes riidekompsu, kui ta seisis maja ees maas lamava mehe kõrval. Kohtueelselt on P.K. poolt toimepandu kvalifitseeritud
§ 113järgi, s.o teise isiku tahtliku tapmisena.
Kohus leiab, et P.K. poolt toimepandu tuleb ümber kvalifitseerida. Kohus on tõendeid hinnates tuvastanud, et P.K. kasutas kannatanu suhtes vägivalda, mille tagajärjel sai K.-V.L. hulgaliselt kehavigastusi ja kaotas teadvuse. Kuid eelnimetatu ei olnud tema surma põhjuseks. Surma põhjustas kannatanu alajahtumine, mille põhjustas ka süüdistatav enda käitumisega - ta jättis teadvusetu K.-V.L. õue, kusjuures välisõhu temperatuur oli alla 0o C. Vägivalla kasutamine ja kannatanu õue viimine olid tahtlikud teod. Prokurör leidis, et P.K. tegutses tagajärje, milleks on K.5
(7)V.L. surm, suhtes kaudse tahtlusega – pekstes kannatanut, oleks ta pidanud ette nägema ükskõik millise tagajärje saabumist ja vastutab seega reaalselt saabunud tagajärje järgi. Kaitsja nimetatud väitele vastu ei vaielnud. Kohus nõustub, et lüües lamavat inimest jalaga korduvalt pea- ja keha piirkonda, peab isik ette nägema mistahes tagajärge. Samuti sellega, et jättes teadvusetu isiku talvel külma kätte, peaks üldjuhul vähemalt möönma surma saabumise võimalikkust. Kuid, nagu nähtus eelpool kirjeldatud tõenditest, ei olnud K.-V.L.-le tekitatud vigastused tema surma põhjuseks, vaid sellised vigastused põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega üle nelja nädala. Vigastuste eluohtlikkus polnud ekspertiisi käigus määratav. Asjaolu, et süüdistatav oleks olnud teadlik sellest, et kannatanu oli teadvusetu, ei ole kohtuistungil tuvastamist leidnud. Kohus leiab, et on tõepärane, et P.K. võis pidada teadvusetu kannatanu norskamiselaadset hingamist magava inimese omaks. Süüdistatav selgitas, et kuigi oli talvine aeg, ei olnud tema arvates väga külm. Nimetatud väide on kooskõlas ka Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi teatega selle kohta, et 25.12.2006.a oli Jõgeval ööpäeva keskmine temperatuur – 3,2 o C. Kuna K.-V.L. oli päris palju alkoholi tarbinud, tal olid seljas välisriided ja lisaks oli tal ka tekk peal, siis võib pidada tõepäraseks süüdistatava väidet, et ta ei osanud ette näha, et kannatanu ära külmuks. Läbipekstud inimese jätmisel õue külma kätte peab süüdlane endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette kujutama põhjuslikku seost tema teo ja saabuva tagajärje vahel. See on kaudse tahtluse intellektuaalne element. Andmaks aga hinnangut, kas tegemist on ikka kaudse tahtluse või hoopis ettevaatamatusega, ei saa süüteo subjektiivse tunnuse määramisel lähtuda vaid intellektuaalsest elemendist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt määratlenud (RKL 3-1-116-05, 3-1-1-142-05 ja nendes osundatud), millistel alustel tuleb piiritleda subjektiivse külje sisustamisel kaudset tahtlust ja ettevaatamatust. Mõlemal juhul tunneb isik ära enda käitumises sisalduva ohtlikkuse, kuid erinev on suhtumine võimalikku tagajärge. Kaudse tahtluse korral kiidab isik võimaliku tagajärje heaks, s.t soostub selle saabumisega. Ettevaatamatuse korral loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab aga olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne. Hindamaks seda tuleb lähtuda tehiolude kogumist. Uuritud tõendite põhjal saab kohtu arvates asuda seisukohale, et kohtualusel oli alust mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes, s.t ta kergemeelselt lootis tagajärje, s.o K.-V.L. surma, mittesaabumisele. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et P.K.-le esitatud süüdistus tuleb ümber kvalifitseerida ja ta süüdi tunnistada tervisekahjustuse tekitamise eest, millega on põhjustatud raske kehaline haigus ning teise inimese surma põhjustamises ettevaatamatusest, s.o kogumis
§ 118p 2 ja § 117 (teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonis) järgi.
Süüdistatava tegevuses puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. P.K. on süüvõimeline. Kuigi tal on diagnoositud orgaaniline ärevus, orgaaniline isiksusehäire, alkoholsõltuvus ja epilepsia ning nendega seoses on talle omistatud 80 % töövõimekaotus ja keskmine puue (t.l 71-78 I kd), on eksperdi arvamuse kohaselt (t.l 83-86 I kd) P.K. võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima, oli seda ka teo toimepanemise ajal. Ta on võimeline esinema kohtus ja kandma karistust. Seega tuleb P.K. süüdi tunnistada
§ 118p 2 ja § 117 järgi ja vastavalt karistada.
Karistamisel juhindub kohus
§ 56sätetest.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige süüd, samuti kuriteo raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kohtualuse isikut ja võimalusi mõjutada kohtualust edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastutust kergendava asjaoluna arvestab kohus P.K. puhtsüdamlikku kahetsust. Vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. P.K. oli tõsiseid probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mis on põhjustanud tal ka varasemalt õiguserikkumisi. Ta oli teadlik, et seoses enda tervisliku seisundiga ei tohiks ta üldse alkoholi tarvitada, eriti veel koos ravimitega. Käesoleva kuriteo on ta toime pandud ajal, mil ta oli tingimuslikult karistusest vabastatud. Kohus arvestas ka süüdistatava tervislikku seisundit. Tähelepanuta ei saa jätta ka kannatanupoolset kuriteole eelnevat käitumist. Ülaltoodu põhjal leiab kohus, et karistus tuleb P.K.-le mõista alla sanktsioonis ettenähtud keskmise määra, kohaldades
§ 63
lg 1 sätteid.
§ 65lg 2 alusel tuleb mõistetavat karistust P.K.-le 31.03.2005.a Jõgeva Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-85/05 mõistetud karistuse ärakandmata 6
(7)osa, mis on seitse kuud vangistust, võrra. Tõkendiks on kohtueelsel uurimisel valitud vahistamine, see tuleb jätta muutmata ja P.K.-le mõistetava liitkaristuse algust
§ 68lg 1 alusel arvestada alates 27.
detsembrist 2005.a, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamisest. Kannatanu M.-M.L. on esitanud tsiviilhagi 14 011.50 krooni nõudes. Süüdistatav tsiviilhagisuurusele vastu ei vaielnud ja on nõus tekitatud kahjud hüvitama. Tsiviilhagi tuleb rahuldada. Asitõendid – sinist värvi dressipüksid, kollase-hallikirju fliiskampsun, musta värvi jope, kollast värvi jope, mustad sõrmikud, kaltsuvaip, kummimatt, soonikmüts, musta värvi meestesaapad nr 46, mis on hoiul Jõgeva politseijaoskonna asitõendite hoiukambris (pakend 114), tuleb kohtuotsuse täitmisel tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel P. ja P.K.-le. Asitõendid – mobiiltelefon Nokia 3310, musta värvi meestesaapad nr 44, juhiload, nokkmüts, telefoni kummikaitse, pruuni värvi jope, pruunikad teksapüksid, musta värvi sviiter, pikkade varrukatega särk, villased sokid, puuvillased sokid ja aluspüksid, mis on hoiul Jõgeva politseijaoskonna asitõendite hoiukambris (pakend 116), tuleb kohtuotsuse täitmisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Eeluurimise ja kohtumenetluse käigus tehti kulusid seoses õigusabi osutamisega kokku 14 920 krooni, kohtuliku menetluse käigus asja läbivaatamiseks postikuludena 63.80 krooni, ekspertiisikuludena menetluse kestel kokku 13 225 krooni ja prokuratuuris toimiku paljundamiskuludena 120.30 krooni. Menetluskuluks on veel ka süüdimõistva otsusega kaasnes sundraha, mille suuruseks käesoleval ajal esimese astme kuriteos süüdimõistmisel on 7500 krooni. Kulud kuuluvad vastavalt KrMS § 180 lg 1 väljamõistmisele kohtualuselt. Kohtunik/allkiri/ Rahvakohtunikud/allkirjad/ KOOPIA ÕIGE Liivi Loide Kohtunik 7
(7)