1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-06-782 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. august 2006.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-06-782 (042740

§ 209lg2 p1,3 järgi ning T.K.

süüdistuses kuriteos

§-de 22 lg3 ja 209 lg2 p3 järgi avalikul kohtuistungil lühimenetluses Asja läbivaatamise kuupäev 07. augustil 2006.a. Prokurör Svetlana Maripuu Kaitsjad Väino Esneri kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav; K.J. kaitsja vandeadvokaat Sulev Raudsepp ja T.K. kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld 2 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada VÄINO ESNER kuriteos

§ 209lg2 p1,3 järgi ja mõista karistuseks vangistus kolm

§ 68

alusel arvata Väino Esneri karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg alates vahistamisest, so. 07. augustist 2006.a., millisest kuupäevast hakata lugema karistuse kandmise aja algust. Tõkend vahistamine jätta Väino Esneri suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni endiseks, siis tõkend ära jätta. Süüdi tunnistada K.J. kuriteos

§ 209lg2 p1,3 järgi ja mõista karistuseks vangistus

§ 68

alusel arvata K.J.-le mõistetud karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg alates vahistamisest 31. jaanuar 2006.a., millisest kuupäevast hakata lugema K.J.-le mõistetud vangistuse üks

§-de 22 lg3 ja 209 lg2 p3 järgi ning mõista karistuseks vangistus üks

§ 74lg5 alusel pöörata täitmisele T.K.-le Tallinna Linnakohtu 01. septembri 2003.a. otsusega mõistetud liitkaristuse kandmata osa, so. kolm

§ 65lg2 ja 64 alusel suurendada T.K.-le käseoleva kohtuotsusga mõistetud karisust vangistus üks

§ 68

alusel arvata T.K.-le mõistetud karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg alates vahistamisest

1. augustist 2006.a., millisest kuupäevast hakata lugema T.K.-le mõistetud vangistuse kandmise aja algust. Tõkend vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni T.K. suhtes muutmata siis tõkend ära jätta. Välja mõista Väino Esnerilt viissada) krooni . Välja mõista krooni. K.J.-lt riigituludesse menetluskulu – sundraha 4500 (neli tuhat riigituludesse menetluskulu – sundraha 4500 (neli tuhat viissada) 3 Välja mõista T.K.-lt riigituludesse menetluskulu – sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni. Välja mõista Väino Esnerilt, K.J.-lt ja T.K.-lt solidaarselt kannatanu A.M. (ik. XXXXXXXX, eluk. XXX) kasuks kahjutasu 155000 (ükssada viiskümmend viis tuhat) krooni ja kannatanu M.L. (sünd. XXX., eluk. XXX ) kasuks kahjutasu 5000 (viis tuhat) krooni. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 Ühispangas, viide
2. Kohtuotsus menetluskulu väljamõistmise kohta loetakse täidetuks ja otsust või määrust täitmisele ei pöörata, kui süüdimõistetu menetluskuluna väljamõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul. Kui menetluskulu ei ole ettenähtud tähtpäevaks tasutud, saadetakse kohtuotsus või -määrus menetluskulu kohta kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda apellatsioonist. Kui kohtumenetluse pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, koostab kohus kohtuotsuse tervikuna viieteistkümne päeva jooksul arvates apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast , mil kohtuotsus tervikuna on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Kohus saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest. Vahistatud süüdistatavale saadetakse või antakse kohtuotsuse koopia viivitamata pärast kohtuotsuse kuulutamist või kohtu kaudu teatavaks tegemist. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale tervikkohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsioon jäetakse läbivaatamata apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustuse kohta tehtud otsustuse võib vaidlustada KrMS 15 peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik Tervik kohtuotsus on koostatud
3. septembril 2006.a. VÄINO ESNER on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema olles varem toime pannud 4 varguse, 2004.a.veebruaris Ämari vanglas karistust kandes, otsustas ühiselt ja kooskõlastatult K.J.ga varalise kasu saamise eesmärgil petta M.L.-lt välja raha. Selleks helistasid K.J., kasutades varjunime H., ja politseiametnikuna esinenud Väino Esner korduvalt M.L.-le ning selgitasid, et vägistamise eest vahistatud M.L. on tarvis politseile ja muudele ametnikele vabastamise eest maksmiseks kanda T.K. abikaasa K.K. /R./ arveldusarvele numbriga 336841590003 raha, mistõttu kandis M.L. poolvend A.M. eksimusse viidud M.L. palvel 27.veebruaril 2004.a M.L.-le kuuluva 5000.- krooni, seejärel enda raha 01.märtsil 2004.a 10 000.- krooni, 03.märtsil 2004.a 15 000.krooni ja 05.märtsil 2004.a 20 000.- krooni ning M.L. 10.märtsil 2004.a A.M. käest saadud 30 000.krooni, kokku 80 000.-krooni, toodud arveldusarvele
4. 2004.a. märtsis andis Väino Esneri ja K.J. poolt eksimusse viidud M.L. kahel korral Saare maakonnas Kuivastu sadama lähistel 30 000.-kr ja Leisi teeristis 50 000.-kr A.M. käest saadud sularaha, kokku 80 000.- M.L.-le üleandmiseks K.J. poolt kuriteo kaasaaitamisele kaasatud T.K.-le, kes toimetas selle Väino Esnerile ja K.J.-le edasi. Kelmuse teel saadud vara Väino Esner ja K.J. omastasid. Kokku tekitati A.M.-le varalist kahju 155 000.- krooni ja M.L.-le 5000.- krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes varalise kasu saamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on toime pannud varguse ning isikute grupi poolt, pani Väino Esner toime

§ 209lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

K.J. on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema olles varem toime pannud varguse ja kelmuse, 2004.a.veebruaris Ämari vanglas karistust kandes, otsustas ühiselt ja kooskõlastatult Väino Esneriga varalise kasu saamise eesmärgil petta M.L.-lt välja raha. Selleks helistasid K.J., kasutades varjunime H. ja politseiametnikuna esinenud Väino Esner korduvalt M.L.-ile ning selgitasid, et vägistamise eest vahistatud M.L.-l on tarvis politseile ja muudele ametnikele vabastamise eest maksmiseks kanda T.K. abikaasa K.K./R./ arveldusarvele numbriga 336841590003 raha, mistõttu kandis M.L. poolvend A.M. eksimusse viidud M.L. palvel 27.veebruaril 2004.a M.L.-le kuuluva 5 000.- krooni, seejärel enda raha 01.märtsil 2004.a 10 000.- krooni, 03.märtsil 2004.a 15 000.- krooni ja 05.märtsil 2004.a 20 000.- krooni ning M.L. 10.märtsil 2004.a A.M. käest saadud 30 000.- krooni, kokku 80 000.-krooni, toodud arveldusarvele 336841590003. 2004.a. märtsis andis Väino Esneri ja K.J.-i poolt eksimusse viidud M.L. kahel korral Saare maakonnas Kuivastu sadama lähistel 30 000.-kr ja Leisi teeristis 50 000.-kr, A.M. käest saadud sularaha, kokku 80 000.- M.L.-ile üleandmiseks K.J.-i poolt kuriteo kaasaaitamisele kaasatud T.K.-le, kes toimetas selle Väino Esnerile ja K.J.-ile edasi Kelmuse teel saadud vara Väino Esner ja K.J. omastasid. Kokku tekitati A.M.-le varalist kahju 155 000.- krooni ja M.L.-ile 5000.- krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes varalise kasu saamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on toime pannud varguse ja kelmuse ning isikute grupi poolt, pani K.J. toime

§ 209lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

T.K. on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema osutas tahtlikult tasu eest Väino Esneri ja K.J.i õigusvastasele teole kaasabi: võimaldas kasutada oma abikaasa K.K. /R./ arveldusarvet eksimusse viidud A.M. ja M.L.-i poolt raha ülekandmiseks, kandis tema abikaasa K.K. /R./ arveldusarvele 336841590003 kantud summad edasi K.J.-i poolt antud arveldusarvetele. 27.veebruaril 2004.a tegi M.L.-i poolvend A.M. M.L.-i palvel K.K. kontole ülekande summas 5 000.- krooni. Kui raha oli laekunud K.K. arvele, võttis T.K., kelle käes oli K.K. deebetkaart, sularahaautomaadist arvele laekunud summa välja ja andis raha edasi eeluurimisel tuvastamata isikule Väino Esnerile ja K.J.-ile edasi andmiseks. A.M. kandis seejärel veel kokku kolmel korral, so 01.märtsil 2004.a 10 000.krooni, 03.märtsil 2004.a 15 000.- krooni ja 05.märtsil 2004.a 20 000.- krooni ja M.L. 10.märtsil 2004.a A.M. käest saadud 30 000.- krooni K.K. kontole. Kokku kandsid A.M. ja M.L. K.K. arvele 80 000.- krooni, millise raha T.K. toimetas Väino Esnerile ja K.J.-ile edasi, võttes seda välja 5 sularahas ja kandes edasi K.J.-i poolt antud arveldusarvetele. 2004.a märtsikuus käis T.K. kahel korral Saare maakonnas kinnipidamiskohas karistust kandvate K.J.-i ja Väino Esneri poolt telefoni teel eksimusse viidud kannatanu M.L.-ilt välja petetud 80 000.krooni sularahas vastu võtmas, ühel korral Kuivastu sadama lähistel 30 000.-kr ja teisel korral Leisi teeristis 50 000.-krooni, misjärel andis nimetatud summad eeluurimisel tuvastamata isikutele kinnipidamiskohas viibivatele K.J.-ile ja Väino Esnerile edasi andmiseks Kokku tekitati A.M.-le varalist kahju 155 000.- krooni ja M.L.-ile 5000.- krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes Väino Esneri ja K.J.-i poolt tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamisele isikute grupi pool kaasaaitamises, pani T.K. toime

§ 22

lg 3 ja § 209 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo Menetlusosaliste seisukohad Väino Esner ja K.J. nõustudes lühimenetlusega tunnistasid ennast nendele süüks arvatud kuriteos süüdi, väljendasid kahetsust toimepandu suhtes ja palusid kergemat karistust. T.K. nõustudes samuti lühimenetlusega tunnistas oma süüd ja väljendas kahetsust toimepand üle, kuid rõhutas, et ta ei ole süüdistuses kirjeldatud tegu tahtlikult toimepannud ja, et teda kasutati kuriteo toimepanemiseks ära. Prokurör oma süüdistuskõnes pidas nii Väino Esneri, K.J.-i kui T.K. süüdistused tõendatuks kohteelses menetluses kogutud ja kohtus uuritud tõenditega. Prokurör leiab, et kuriteod on õigesti kvalifitseeritud ja Väino Esner , K.J. ning T.K. kuuluvad nendele süüks arvatud kuritegudes süüdi tunnistamisele. Süüdi tunnistamisel taotleb prokurör Väino Esnerile mõista karistuseks vangistus neli

§ 238lg2 kohaselt vähendamisele 1/3 võrra.

Karistuse kandmise aja algust hakata lugema V. Esneri vahi alla võtmisest 07. augustist 2006.a. K.J.-ile taotleb prokurör

§ 209lg2 p1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest mõista vangistuse kolm

§ 74lg5 alusel pöörata täitmisele T.K.-le Tallinna Linnakohtu 01.09.2003.a. otsuse alusel mõistetud karistus viis

§ 68kohaselt arvatud eelvangistuse aeg alates 21.01.2002.a.

kuni 23.05.2003.a., so. 1 aasta neli kuud kaks päeva, ärakandmata karistus seega kolm aastata seitse kuud 28 päeva.

§-de 64 lg2 ja 64 kohaselt suurendada uue kuriteo eest mõistetud vähendatud karistust , so. üks

§ 68alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates kinnipidamisest 02.08.2006.a.

karistusaja hulka. Prokurör peab kannatanute M.L.-i tsiviilhagi summas 5000.00 krooni ja A.M. tsiviilhagi summas 155000.00 krooni põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks. Kannatanu M.L. leiab, et süüdistatavad on nendele süüks arvatud kuriteo toimepanemises süüdi, keegi nendest ei ole tema ees vabandanud ega asunud ka kahjusid hüvitama. Väino Esneri kaitsja leiab, et Väino Esneri süüdistus on leidnud tõendamist ja kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Samas palub kaitsja Väino Esnerile karistuse mõistmisel arvestada karistust kergendava asjaoluna süü kahetsust ja seda, et ta on väljendanud siirast soovi võimaluse tekkimisel hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Väino Esneri kaitsja taotleb oma kaitsealuse suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine asendamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendiga elukohast lahkumise keeld. Väino Esneril on vabaduses olles vajalik korraldada oma elu ja ärilisi asju. Kaitsja leiab, et Väino Esnerile tuleks mõista tunduvalt kergem karistus , kui seda taotles prokurör. 6 K.J.-i kaitsja nõustudes samuti oma kaitsealuse süüdistuse tõendatusega ja kuriteo kvalifikatsiooniga taotleb oma kaitsealusele kergemat karistust. Kaitsja palub arvestada K.J.-i puhul karistust kergendavate asjaoludena süü puhtsüdamlikku kahetsust aga ka kannatanute endi kergeusklikkust ning soovi saada ebaseaduslikke meetoditega vangistuses viibiva M.L.-i vabastamist. Vanglas viibides on K.J.-l raskendatud kahjude hüvitamine. Kaitsja palub mõista K.J.ile kergem karistus prokuröri poolt taotletust. T.K. kaitsja palub karistuste mõistmisel arvestada kannatanute endi käitumisega . T. K. puhul tuleb kindlasti arvestada seda, et tema panus kuriteos on olnud erinev teistest süüdistatavatest. Kaitsja leiab, et T.K.-t kasutati teiste süüdistatavate poolt ära . T. K. osutas nendele raha ülekannete ja raha edasiandmisel teenust saamata ise aru, et paneb toime kuriteo. T. K. ei saanud kaitsja väiteil aru sellest, et kannatanuid on petetud ja , et tema annab kaassüüdistatavatele üle kannatanutelt väljapetetud raha. Kuna ei ole täidetud süüteo koosseisu subjektiivse külje element siis ei ole realiseerunud ka süüteo koosseis ja T. K. tuleb õigeks mõista. Juhul, kui kohus ikkagi T.K. süüdi tunnistab, siis taotleb kaitsja T. K.-le oluliselt kergemat karistust prokuröri poolt taotletust. Kaitsja palub arvestada ka T.K. perekondlikku olukorda, seda, et tema ülalpidamisel on üks alaealine laps, tema abikaasa on rase ja varsti peaks perekonda laps sündima. T.K. omab kindlat elu ja töökohta. Maakohtu seisukoht KrMS § 233 kohaselt lahendab kohus kriminaalasja lühimenetluses tunnistajaid ja eksperte väljakutsumata kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Kohtuistungil kinnitasid V. Esner, K. J. ja T. K. , et nad soovivad asja lahendamist lühimenetluses. Süüdistatavad ei taotlenud enda ülekuulamist. Kohus olles läbiviinud lühimenetluses kohtuliku uurimise leiab, et Väino Esneri, K.J. ja T.K. süü nendele süüks arvatud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist ja nad kuuluvad nendele esitatud süüdistustes süüdi tunnistamisele. Väino Esneri ja K.J.-i poolt

§ 209lg2 p1,3 järgi ning T.K.

poolt

§-de 22 lg3 ja 209 lg2 p3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning nende süü kuritegude toimepanemises on kohtulikul uurimisel leidnud tõendamist: Kannatanu M.L. avaldusega politseile 01. juunist 2004.a. (tl.2 I kd). Avalduses märgitu kohaselt ajavahemikus 2004.a. veebruar kuni aprill 2004.a. nõuti M.L.-ilt ja tema abikaasa M.L.-i poolvennalt A.M.-lt korduvalt 5000.00 kuni 50000.00 krooni suuruste maksete üleandmist väidetavalt vahi all viibiva M.L.-i tarbeks. Raha lubati väidetavalt kulutada selleks, et M.L.-i vahi alt vabastada. Kui avaldaja ja A. M. olid kellegi K.R. pangakontole ülekandnud kokku 70000.00 krooni ning sularahas avaldajale tundmatule isikule üleandnud kokku 80000.00 krooni ning seejärel keeldunud edaspidisest maksmisest, hakati avaldajat ähvardama vägivallaga pereliikmete suhtes; Kannatanu M.L.-i tunnistajana ülekuulamistel antud täpsustavate ütlustega (tl.4-6, 7-8 I kd). M. L. ütluste kohaselt 2004.a. veebruarikuus vahistati tema abikaasa M.L. Pärast abikaasa vahistamist suunas ta enda nimel oleva M.L.-i kasutuses olnud mobiiltelefoni numbri 55632516 enda teisele EMT telefoni numbrile. Peale ümbersuunamist hakkasid M- numbrile helistama võõrad inimesed. 25. või 26. veebruaril 2004.a. helistati politsei arestimajast ja paluti M.-le tuua isiklikke esemeid. Mõned päevad hiljem helistas isik, kes tutvustas ennast H. ja väitis, et viibib koos M.-ga arestikambris ning helistab M. palvel: Tundmatu helistaja ütluste kohaselt soovis M. raha, mille maksmise asjaolusid selgitab ta hiljem. Paari tunni pärast helistas H. uuesti ja ütles, et raha M. jaoks tuleb kanda K.R. arvele nr 336841590003. M.L.-i mäletamist mööda maksis esimese summana 5000.00 krooni sellele arvele A.M. Raha saamise vajadust põhjendati sellega, et raha on vaja 7 maksta M. vabastamise eest politseile ning kannatanule M. kuriteoasjas. Kuna rääkija tekitas usaldust, siis 27.02.2004.a maksid nad A.M.-ga esimesed 5000.00 krooni. Esialgu helistas H. ainult päevasel ajal, ning õhtul läks helistaja enda ütluste kohaselt arestimajja tagasi ning sealt ei saavat enam helistada. Mõned päevad hiljem helistati uuesti ja sooviti juba 15000.00 krooni. Kuigi tunnistaja kahtles helistaja, kes nimetas ennast H.-ks, jutus, läks ta A.M. juurde ja peale H. korduvaid survet avaldavaid helistamisi otsustasid nad A. M.-ga raha ülekanda. Raha maksis A.M. K.R. arvele 03.03.2004.a. . Peale seda helistas H. ja tänas ning teatas, et on raha kätte saanud. Paari päeva möödumisel oli jälle uus helistamine ning jällegi nõuti sama skeemi järgi raha, ja nii toimus selline asi korduvalt ühe ja sama skeemi järgi. A.M. tasus selliselt K.R. arvele 05.03.04.a. 20000.00 krooni. 10.03.04.a. maksis tunnistaja ise A.M.-lt saadud 30000.00 krooni oma Hansapanga arveldusarvele ja sealt edasi sama summa K.R. arveldusarvele. Sellega helistamised ei lõppenud ning mõne päeva pärast nõuti juba 50000.00 krooni. Selle summa laenasid nad A.M.-ga kokku ja kuna seda summat ei olnud võimalik ülekandega saata, siis pakkus M.L. H.-le võimaluse võtta see summa sularahas vastu. H.-le see variant alguses ei meeldinud, kuid hiljem ta nõustus. H. telefoni teel jagatud korralduste alusel sõitis M.L. Kuivastu poole kus üks H. poolt saadetud inimene pidi rahale järgi tulema. Raha mida seekord sooviti oli 30000.00 krooni. Selle raha andis M.L.-le A.M.. Kokkulepitud kohas oli juba teda ootamas temale tundmatu peaaegu kiilakas umbes 30 aastane noormees. Noormees istus kannatanu autosse ja võttis ise autost kindalaekast sinna kilekotiga pandud raha. Mõni aeg pärast raha üleandmist helistas H. ja ütles, et mõne aja pärast helistab talle politseiuurija ning räägib täpsemalt mis M. kriminaalasja uurimisest saab. Järgnevalt mingil päeval helistaski isik, kes teatas, et ta on politseiuurija ja tegeleb M.L.-i kriminaalasja uurimisega. Küsimise peale, kuhu seni saadetud raha läheb vastas uurija, et osa raha saab M. L. ehk tagasi. Helistaja avaldas soovi kokkusaamiseks, kuid see kokkusaamine jäi ära. Mõne aja pärast küsiti eelneva skeemi kohaselt uuesti 50000.00 krooni ja sularaha üleandmine pidi toimuma jällegi Kuivastu poole sõites Leisi teeristis. Raha vastuvõtjaks oli sama noormees, kes eelminegi kord. Raha üleandmise kuupäevaks võis olla 27.03.2004.a. Peale seda helistas H. ja teatas , et ta on raha kätte saanud. Kuna asi oli selleks ajaks juba kahtlane, siis ei lubanud M.L. enam endale helistada ja ütles, et edaspidi suhtleb ta ainult M.-ga. Peale seda hakati teda juba ähvardama. Öeldi , et tema ja tema perega võib õnnetusi juhtuda. Ning nad võivad M.-le karistusaega juurde organiseerida. Kokku on need tundmatud isikud A.M.-ga H.-le sularahas ja ülekannetena tasunud 150000.00 krooni. Kokkuvõttes oli raha küsimise eesmärkideks M. heaolu, vajadus maksta M. kriminaalasja kannatanule, kõrge politseiametniku tarvis ja vangivalvurile maksmiseks, kellele M. olevat vanglas peksa andnud. Kuna M. viibis tol ajal vanglas siis ei saanud ta sellest M.-le midagi rääkida . Hiljem selgus, et M. ei tea vanglas raha küsimistest midagi ning saadetud raha ei olegi M. jõudnud. Oma väidete kinnitamise kohta esitas M.L. uurijale Hansapangas tehtud sularahamakse kviitungi ja maksekorralduse (tl.9-10 I kd); A.M. tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustega (tl.10-11 I kd). A.M. ütluste kohaselt 2004.a. veebruari lõpus peale poolvenna M.L.-i kinnipidamist politsei poolt tuli tema juurde vennanaine M.L. ja rääkis, et keegi tundmatu helistab temale ja palub M- jaoks raha ülekanda kellegi K.R. arvele. Summaks oli siis 5000.00 krooni. Kuna jutt tundus veenev olema ja raha tuli kanda kellegi M. tuttava arvele jäi ta sellega nõusse. 5000.00 krooni võttis A. M. M. elukohast M. lauasahtlist ja selle raha kandis ta üle kellegi K.R. arvele Sampo Pangas. Konto numbri andis temale M.L.. A.M. ütlused edasiste summade maksmiste kohta kattuvad M.L.-i ütlustega. A.M. ütluste kohaselt ülejäänud raha 145000.00 krooni andis M. jaoks tema (raha oli tema oma, kuid summade suurenedes pidi ta raha ka juurde laenama). Lõpuks ütles ta M.-le, et tema enam ei suuda raha maksta, ta on ise ka kõrvuni võlgades ja jõud on otsas. Siis keeldus ka M. edasisest raha maksmisest. A.M. ütluste kohaselt alguses ta tõesti uskus, et raha läks M.-le, kuid peale seda, kui tal õnnestus M.-ga rääkida, sai ta aru, et neid oli petetud. Siis soovis ta politsei poole pöörduda, kuid M.L. alguses kõhkles, kuna tema perekonda oli ähvardatud. Hiljem pöördusid nad siiski 8 politsei poole, soovides, et petjad selgitataks välja ja võetaks vastutusele. Ülekuulamisel esitas A.M. politseile väljavõtte oma pangakontost ja koopiad maksekorraldustest, milledest nähtuvad raha ülekanded K.R. nimelisele isikule (tl.12-13 I kd); Kannatanu M.L.i ütlustega (tl. 17-19, 118-119 I kd ). M.L.i ütluste kohaselt võeti ta 20. veebruaril 2004.a. vahi alla. Tema süüasja uuriti Kuressaare politseis ja asja arutas Saare Maakohus. Kinnipidamiskohas sai ta oma kongikaaslastega hästi läbi, mingeid konflikte kinnipidamiskohas ei olnud. Alles kohtistungite toimumise ajal sai ta A.M.-ga rääkida ja kuulis siis, et tema vanglast välja aitamiseks on abikaasa M.L.-i käest raha küsitud. M.L. kinnitab oma ütlustega, et kinnipidamiskohas ei ole tema kellegi poole pöördunud palvega saada raha oma abikaasalt ja vennalt. Kinnipidamiskohas ei ole keegi temale raha andnud ega raha küsimisest ka midagi rääkinud. Vahi all olemise ajal oli temal peal suhtlemise keeld ja seetõttu ta ei saanud ka oma lähedastega suhelda. Hiljem, kui ta sai M.L.-ga rääkida, siis ta kuulis, kuidas see raha nõudmine oli käinud. M.L.-i ütlused raha nõudmiste ja üleandmiste kohta, millised tuginevad M.L.-i ütlustele, kattuvad M.L.-i enda ülekuulamisel antud ütlustega. M.L.-i ütluste kohaselt et 2005.a veebruarikuus toimetati ta karistust kandma Ämari Vanglasse, kus ta kohtus ka Väino Esneriga. Väino Esner tunnistas talle , et oli kelmuse toimepanemises osaline ja lubas ka asuda hüvitama tekitatud kahju. M.L.-i ütluste kohaselt, ei ole keegi temale ega A.M.-le raha seni tagastanud. Keegi ei ole nende ees ka vabandanud. M.L. soovib, et tema tsiviilhagi rahuldataks; / t.l 118 – 119 /. T.L. tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustega (tl.20-22 I kd). T.L. ütluste kohaselt sai ta Murru vanglas olles tuttavaks seal karistust kandva M.L.-ga. 2004.a. viis ta M.-le vangalasse paki. M. oli siis uuesti vangi sattunud. Kuna ta tunneb M. poolvenda A.M., siis kuulis ta A. käest nendest imelikest kõnedest, kus nõuti raha selle eest, et M. vanglast välja saaks. Tunnistaja T. L. ütluste kohaselt oli ta Ämari vanglas enne vabanemist koos ühes toas olnud Väino Esneri nimelise mehega, kellele ta enne vangalast vabanemist oli rääkinud, et M.L. on uuesti kinni kukkunud ja, e teda võiks aidata. Tunnistaja kinnitab, et mingist raha väljapressimisest temal Väino Esneriga ei olnud juttu; Tunnistajana ülekuulatud K.K. ütlustega (tl.23-25 I kd). K.K. abiellus T.K.-ga 23. aprillil 2004.a. Enne abiellumist oli tema perekonnanimeks R.. 2003.a. lõpus avas ta enda nimele (K.R.) Sampo pangas arve, ta sai sellele arvele pangakaarti. Arvele kanti tema töötasu. Seda pangakaarti kasutas ka tema abikaasa T.K., kelle käes põhiliselt pangakaart oligi, kuna T. oskas ka internetipanka kasutada. T.K.-l oli endal samuti arve Sampo pangas. 2004.a. alguses (veebruaris, märtsis) keeldus T. talle pangakaardi andmisest, kuna sellel arvel pidi olema võõrast raha kusagil 15000.00 krooni. T. jutu järgi pidi see raha olema tema kunagise vanglakaaslase K.J.-i raha. K.J. ja ja T.K. suhtlesid omavahel telefoni teel, kuid T. käis K. vahel ka vanglas vaatamas ja viis talle pakke. Ühel korral viis T. K.-le vanglasse väikese televiisori. Telefoni number, millelt K. helistas T.K.-le oli tavaliselt 5065227. K.K. ütluste kohaselt on ta kuulnud pealt, kui T. rääkis K.-le, et , et üks summa suuruses 20000.00 krooni kantakse veel üle. Tunnistaja teada ostis T. arvele kantud raha eest K.-le veel asju, nagu Nike plätud, CD mängija; telekamäng jne. K. oli öelnud T.-le, et sellest rahast , mis tunnistaja arvele kantakse ei tohi kellelegi rääkida. K. korraldusel pidi T. sõitma Saaremaale kellegi käest raha toomas. Saaremaal käimise eest oli K. lubanud T.-le 500.-700.- krooni. Tunnistaja teada mingil ajal helistas K. T.-le ja ütles, et sellest rahast võib jama tekkida, sest see raha ei ole ausal teel saadud. K. omakorda käskis K.K.-l politseile rääkida järgmist juttu: „.. sain juhuslikult tuttavaks ühe mehega ja käisin paaril korral väljas. See mees tahtis minu pangakaarti korra laenata ning ma andsin seda“. K. oli T.-le ka öelnud, et politsei ees ei tohi „lõhki“ minna. T. pidi ka arvele kantud rahast midagi endale saama, kui kokkuvõttes ei saanud ta midagi; K. Ja T.K. elukohas XXX teostatud läbiotsimise kohta koostatud protokolliga, millest nähtub, et K.K. andis vabatahtlikult üle K.R. nimel oleva Sampo Panga magnetkaardi nr 5399630010730452. Magnetkaart tagastati omanikule (tl.26-29 I kd); 9 Sampo Pangast väljastatud õiendiga ning õiendile lisatud konto väljavõttega (tl.31- 39 I

1. kd)perioodi 01.02.-01.06.2004.a. Õiendist nähtub, et Sampo Pangas on 27.09.2003.a. avatud konto nr336841590003 K.R. nimele. Pangaväljavõttest nähtub, et M.L. ja A.M. on teinud nimetatud pangakontole rahaülekandeid V. Esneri , K. J. ja T. K. süüdistustes märgitud aegadel ja summades; Süüdistatava T.K. ütlustega, millede kohaselt tema võttis M. L. ja A. M. poolt K.R. arvele laekunud summad sularahaautomaadist välja ja osade summade eest ostis K.J.-i palvel viimasele viimiseks erinevaid riideesemeid ja muud kaupa ning osa summast andis edasi temale tundmatutele isikutele. T.K. tutvus K. J.-ga Tallinna vanglas. 2004.a. alguses viibis T.K. vabaduses. K.J. küsis 2004.a. alguses tema käest, et kas ta ei tea mõnda sellist arvet pangas kuhu keegi saaks raha maksta ja hiljem saaks sellelt arvelt raha välja võtta ning temale anda. T.K. pakkus siis selliseks arveks oma abikaasa K.K. (R.) arvet Sampo pangas. Peale seda laekusidki arvele mõningate vahedega erinevad summad. Summade suurus oli 10000 ja 30000 krooni vahel. T. K. ütluste kohaselt kanti tema arvates raha üle 10 korral. Ta väidab, et ta ei teadnud raha päritolust midagi arvates, et K. J. sõbrad kannavad talle raha üle. T. K. arvates olid need tundmatud inimesed kellele ta raha üle andis samasugused vahendajad nagu ta isegi. Umbes sel ajal , kui toimus raha ülekannete tegemine K.R. arvele helistas K. temale ja avaldas soovi, et ta läheks Saaremaale kellegi naisterahva käest sularaha ära tooma. Selle eest pidi T.K. ka ise raha saama 10000.00 krooni. See, et ta peab ise Saaremaale rahale järgi minema tundus kahtlane olema aga selle tegevuse eest pidi ta tasu saama. Nii tõigi ta kahel korral Saaremaalt K.J.-i telefonilisel juhendamisel ühe naisterahva käest raha, esimesel korral 20000-50000 krooni ja teisel korral umbes 7 tuhat krooni. Teisel korral hakkas naisterahvas esitama igasuguseid imelikke küsimusi, küsis ka kellegi H. kohta. Pärast teist korda Saaremaal käimist sai ta aru, et need rahad, mis ta Saaremaal naisterahva käest sai ei ole õigel teel saadud. Raha mida K.J. temale Saaremaal käimise eest lubas ta ei saanud. K. korraldusel läks ta kolmas kord Saaremaale raha järgi. Raha andis temale ülegi jälle sama naisterahvas, kes varemgi, kuid oli näha , et naisterahvas on väga murelik. Naine andis seegi kord talle üle ümbriku rahaga. Tallinnas andis ta ümbriku rahaga K. poolt nimetatud tundmatule isikule või maksis K.R. arvele ja tegi sealt ülekanded Ämari Vangla arvele. See raha oli mõeldud konkreetsele kinnipeetavale. Nime ja arvenumbri saatis talle kinnipidamiskohast K. J.. Ämari Vanglas kandis ta raha kellegi K.P. arvele, siis tegi ta ülekandeid V.E. nimele ja M.A. nimele. Kedagi nendest ta ei tunne. K.J. oli ka see isik, kes ütles telefoni teel palju kellele tuli raha ülekanda. Kuigi K. lubas temale ka täidetud ülesannete eest raha anda ei andnud ta lubatud raha. Peale seda lõpetas ta K.-ga suhtlemise (tl.40-43, 46-47, 136-138 I kd); Äratundmiseks esitamise protokolliga, mille kohaselt 27.07.2004.a. politseis tundis M.L. temale äratundmiseks esitatud kolme isiku hulgast T.K.. T.K. oli M.L.-i ütluste kohaselt see isik, kellele ta Saaremaal raha üle andis (tl.44- 45 I kd); M.L.-i ja T.K. vastastamisprotokolliga, millest nähtub, et M.L. on vastastamisel kinnitanud, et just T.K. oli see isik, kes temalt kinnipidamiskohas viibiva abikaasa M.L.-i abistamiseks mõeldud raha Saaremaal vastu võttis ja vajalikele inimestele edasi anda lubas. Raha oli soovinud keegi H. nimeline meesterahvas. Raha oli mõeldud abikaasa M.L. abistamiseks, kes sel ajal viibis kinnipidamiskohas. Ka T.K. kinnitas vastamisel, et just M.L. oli see isik, kellelt ta K.J..i juhendamisel Saaremaal raha sai. Erinevused on M.L..i ja T.K..u ütlustes selles, et mitmel korral nad Saaremaal kokku said. M.L..i ütlustel kahel korral, T.K. mäletab, et kolmel korral (tl. 48-49 I kd); Väljavõtetega T.K. kontost, millest nähtub, et T.K. on ajavahemikus 01.02.2004.a. kuni 01.06.2004.a. teinud arvelt ülekandeid Ämari Vanglas kinnipeetavatele K.P. ja V.E. nimele. Ülekandeid on tehtud ka M.A. nimele; 10 Tunnistaja M.A. ütlustest selgub, et alates 1989 aastast kandis tema vend M.P. karistust Ämari vanglas. M.A. ütluste kohaselt kusagil 2003.a algusest on ta venna arvele kinnipidamiskohas raha kandnud. M.P. helistas vanglast ja ütles, et sõbrad kannavad tema arvele talle raha, millised summad M. peab omakorda vennale edasi kandma. Raha kanti umbes kuus korra ja summad jäid 1000.- krooni piiridesse ja alla selle. Seda, kes raha sai, M. ei uurinud. Ülekanded lõppesid peale seda, kui vend läks üle Pärnu vanglasse ( t.l 59 – 60 I kd); Väljavõtetega M.A. ja V.E. pangakontodest Eesti Ühispangas perioodi kohta 01.02.2004.a. – 30.04.2004.a. Nendest väljavõtetest nähtub, et sel ajavahemikul on T.K. kandnud nimetatud isikute arvetele raha. M.A. on saadud raha kandnud Ämari Vanglasse K.P. nimele ning V.E. arvele laekunud raha on osaliselt sularahana väljavõetud (tl. 63-64 I kd.); Tunnistaja V.E. ütlustega , milledest nähtub, et ta tunneb Väino Esnerit umbes 15 aastat. 2004.a kevadel, kui ta käis Väino Esneril vanglas külas, ütles Väino Esner, et tema kontole kantakse raha ja Väino Esner küsis ülekannete tegemiseks tema kontonumbrit. V.E. andis Väino Esnerile oma konto numbri. Seda, mis rahaga on tegu Väino Esner ei öelnud. Ütles vaid, et las see summa seisab ning ta ise ütleb ühel ajal , mis selle rahaga peale hakata. V.E. ütluste kohaselt kanti paari päeva pärast tema arvele 25 000.- kuni 30 000.- krooni. Raha andis V.E. Väino Esneri elukaaslasele M.M.-le tuhandete kroonide kaupa. Samuti andis ta M.M.-le üle saadud raha eest kauplusest ostetud asju Väino Esnerile edasiandmiseks ( t.l 65 – 68 I kd); Tunnistaja M.M. ütlustega selles, et ta tunneb Väino Esnerit 2001 aastast. Alates sellest ajast on ta Väino Esneri elukaaslane. Vanglasse kokkusaamistele minnes andis M.-le raha Väinole edasiandmiseks nende ühine tuttav V.E.. Kust V. E. raha sai, seda tunnistaja ei tea. 2004.a suvel helistas Väino Esner temale ja ütles, et V.E. toob talle 35000.- krooni. Väino Esner ütles, et selle raha peab M. andma 5 000.- krooni kaupa edasi. Kellele, seda Väino Esner siis ei öelnud. Raha tõi M.-le 5000.- krooni kaupa V.E.. Peale raha toomist helistas iga kord Väino Esner ja ütles, et keegi tuleb sellele rahale järgi. Nii kestis see umbes paar kuud. Rahal käisid järgi M.-le tundmatud soliidse välimusega meesterahvad ( t.l 69 – 71 I kd ); Tunnistaja P.K. ütlustega selle kohta, et ta tunneb K.J.-it, kuna nad olid Ämari Vanglas ühes salgas. P.K. ütluste kohaselt kantakse tema arvele raha seetõttu, et temalt ei võetud arvelt raha maha. Need, kelle raha talle üle kanti, ütlesid ise summa. Kuna vanglas raha kätte ei saa, siis ostis P.K. raha eest neile isikutele vangla poest kaupa. Selliseid inimesi oli tema sõnul paarkümmend ja nende hulgas ka K.J.. Alates 2004.a maikuust tema arvele raha enam ei kantud, sest tal on jäänud karistust kanda alla viie aasta ja maikuust alates hakati arvelt raha maha võtma ( t.l 72 – 73 I kd); Süüdistatava K.J.-i ütlustega (tl.75-77, 140-142 I
2. kd)selles, et teema kuulis 2004.a. veebruarikuus oma vanglakaaslaselt Väino Esnerilt, et Saaremaal võeti vahi alla M.L. nimeline isik vägistamise eest. Väino Esner küsis ka, et kas ta teab mõnda sellist pangaarvet kuhu saaks raha kanda ja sealt hiljem raha ka kätte. Väino Esneril oli mõte hakata M.L. elukaaslaselt hakata raha välja petma. Skeemi, kuidas seda teha mõtles välja Väino Esner. K.J. ise M.L.-u ei tundnud. V. Esneri väljatöötatud skeemi kohaselt pidi ta ennast H. esitledes helistama M.L. abikaasale (numbri andis V. Esner). Ta pidi M.L.-le H. helistades esitlema ennast M.L. kaaslasena kinnipidamiskohast, kes soovib M. aidata. K.J.-i ütlused selles osas, kuidas ta M.L.-le helistas, mida rääkis ja kuidas ta raha küsis langevad põhisosas kokku M.L. poolt antud ütlustega. Raha ülekandmiseks andis ta enda tuttava T.K. abikaasa K.R. kontonumbri. T.K.-le ta otseselt ei öelnud, mis rahaga tegemist on, kuid T.K. oleks ise pidanud asjast arusaama. Ta ütles T.K.-le niipalju, et rahaülekannete näol ei ole tegemist õige asjaga ja, et T. peab olema ettevaatlik. T.K. käis tema juhendamisel mitmel korral Saaremaal M.L. käest raha toomas, samuti on T.K. ise mitmel korral M.L.-le helistanud. Hiljem, kui M.L. juba keeldus raha maksmast, ütles Väino Esner, et las T.K. helistab L. naisele ja kaupleb veel 11 raha välja. K.J..i arvates esines T.K. siis politseinikuna. M.L.-lt sai raha küsitud umbes kuu aega. Kuna M.L. ei olnud enam raha anda, siis Väino Esneri käsul helistas ta korra ka M.L. emale A.L.-le raha 30000.00 krooni saamise eesmärgil. A.L. keeldus raha maksmast. K.J.-i ütluste kohaselt PK- arvele laekunud summad võttis ta omale. Vahendamise eest sai ka T.K. omale raha ja seda kusagil 40000.00 krooni ringis. K.J.-i ülekuulamisprotokollile on lisatud kirjad, millised võeti ära tema käest arestimaja kambrist läbiotsimise käigus. Need kirjad on K. J. ütluste kohaselt kirjutanud Väino Esner (tl.143-146 I kd). Süüdistatav Väino Esner on algselt kohtueelses menetluses eitanud oma seotust raha väljapetmisega M.L.-lt (tl. 78-81 I kd). Kahtlustatavana ülekuulamisel on Väino Esner tunnistanud oma süüd ja avaldanud soovi kokkuleppemenetluseks. Täpsemaid ütlusi ta anda ei soovinud, kuna eeldas, et K.J. on sellest asjast juba täpselt rääkinud (6tl.146-148 I kd). Kohtuistungil Väino Esner tunnistas oma süüd temale süüks arvatud kuriteos. Jälitusprotokollidega milledest nähtub, et esimesed kõned kriminaalasjaga seonduvalt tehti M.L.-le mobiiltelefoni numbrilt 51916082 23. ja 24. veebruaril 2004.a. Antud numbriga kõnekaarti kasutati mobiiltelefonis, milline leiti Ämari Vangla töötajate poolt 26. veebruaril 2004.a. kambrist nr20, kus viibisid koos Väino Esner ja T.L. (tl. 123-127, 128-131 I kd). Eeltoodut tõendite analüüsist nähtub , et kokku maksid M.L. ja A.M. eksimuse mõjul Väino Esnerile ja K.J.-le 160 000.- krooni, millest 5 000.- krooni kuulus M.L.-le ja ülejäänud A.M.-le. T.K. on kandnud oma abikaasa K.K. (enne abiellumist R.) arvele laekunud ja M.L.-lt saadud sularahast P.K. arvele Ämari vanglasse 6 500.- krooni, M.A. arvele 1 000.- krooni ja V.E. arvele 38 000.- krooni , seega kokku 45 500.-krooni .

§ 209sisalduva süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on vara. Varamõiste on sätestatud Ts

ÜS §-s 66, mis määratleb vara, kui isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogumit. Seega on varaks muuhulgas ka raha. Kelmuse objektiivsed tunnused moodustab petmine, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu. Petmine on tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine, mille tagajärjel teine inimene satub eksimusse. Eeltoodudt tõenditest nähtub, et Väino Esner ja K.J. isikutena , kes on varem toimepannud varavastaseid kuritegusid petsid tahtlikult M.L.-lt (läbi tema ka A.M.-lt ja M.L.-lt) teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil välja raha, kokku 160000.00 krooni ning realiseerisid sellega

§ 209lg2 p1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu.

Väino Esner ja K.J. esinedes M.L. kinnipidamiskohas viibivat abikaasat M.L. tundvate isikutena ning ka politsei töötajatena lõid M.L.-s ebaõige ettekujutuse selles, et nemad on võimelised raha saamisel vajalikele iskutele maksmise teel looma M.L.-le kinnipidamiskohas paremad tingimused ning aitama ta ennetähtaegselt vabadusse. Pettuse tulemusena maksis M.L. süüdistatavatele 160000.00 krooni, millise summa süüdistatavad omastasid.

§ 209

järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul ei ole vajalik, et eksimuses olev isik oleks oma kujutluses kaljukindel. Eksimus on olemas ka siis, kui petetu on väga kergeusklik või lihtsameelne või ka vastupidi, kui ta süüdlase väidetes kahtleb, kuid laseb end teise väidetes siiski motiveerida ning asub vara käsutama. T.K. kelle tegevus on kvalifitseeritud kuriteona

§-de 22 lg3 ja 209 lg2 p1 ja 3 järgi on väitnud, et K.J.-i aidates ei aidanud ta tahtlikult kuriteole kaasa, kuna ei teadnud, et raha saamisel M.L.-lt pandi toime kuritegu. Tema aitas K.J.-i ja selle abi eest lubas K.J. talle raha. Alles hiljem selgus, et tegemist oli kuriteoga. Kohus hinnates kontrollitud tõendeid kogumis asub seisukohale, et T.K. väited selle kohta, et ta ei pannud kuritegu toime tahtlikult ning seetõttu tuleks ta õigeks mõista, ei vasta tegelikkusele ja on ennastõigustavad. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et T.K. isikuna, kes on ise varem kinnipidamiskohas viibinud, aitas aktiivselt kinnipidamiskohas viibivat K.J.-it viimase korraldusel nii raha laekumiseks vajalike toimingute tegemisega ( kontonumbri 12 andmine, ülekannete tegemine, raha väljavõtmine ja näidatud isikutele ülekandmine jne) kui vahetult kannatanu M.L.-lt Saaremaalt kelmuse teel saadud raha toomisega. T. K. tegevus Väino Esneri ja K.J.-i poolt toimepandud põhikuriteole kaasaitamisel on põhjuslikus seoses põhiteoga, kuna tema tegevuse läbi oli põhikuritegu võimalik. K.J.-i ütluste kohaselt andis ta T.K.-le mõista, et M.L.-lt saadav raha ei ole õigel teel saadud raha. T.K. enda ütluste kohaselt tundus talle Saaremaale raha järgi sõit imelikuna, M.L.-ga kokkusaamise korraldas K.J. mobiiltelefoni teel. T.K. abikaasa K.K. ütluste kohaselt rääkis T. tema arvele laekunud raha kohta, et sellest ei tohi teistele rääkida ja, et asi on salajane. T.K. ütluste kohaselt hakkas naine, kelle käest ta Saaremaal raha sai küsima imelikke küsimusi kellegi H. kohta ja oma mehe kohta ning selle kohta, et kas kõik on korras. T. K. on ise kohtueelses menetluses kinnitanud, et pärast esimest korda Saaremaal käimist sai ta aru, et tegemist ei ole õige teel saadud rahaga ja vaatamata sellele läks ta K. J. soovil teist korda Saaremaale M.L. käest raha tooma. T.K. ütluste kohaselt oli tema eesmärgiks saada vahendamise eest ise kasu – raha. Tasu ta ka sai, kuid mitte loodetud suuruses (tl.42). Seaduse mõtte kohaselt on kaudse tahtlusega tegemist siis, kui on tuvastatud, et isik ei pruukinud ehk küll olla kindel süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumises, kuid samas pidas seda siiski võimalikuks ja ka möönis kõnealuse asjaolu saabumist, sest vastasel juhul ei oleks tal olnud võimalik oma eesmärki saavutada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et T.K. tegutses Väino Esneri ja K.J..i poolt toimepandud kelmusele kaasaaitamisel vähemalt kaudse tahtlusega. Karistuse mõistmine Pidades Väino Esneri, K.J.i ja T.K. süü nendele süüks arvatud kuriteo toimepanemises tõendatuks ning nende tegevuse õigesti kvalifitseerituks, arvestab kohus süüdistatavatele karistuse mõistmisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väino Esner, K.J. ja T.K. süüd välistavad asjaolud puuduvad. Väino Esneri, K.J. ja T.K. poolt on toimepandud tahtlik II astme vara vastane kuritegu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka iga süüdistava osa kuriteo toimepanemisel. Nii Väino Esner, K.J. kui T.K. on varem kriminaalkorras karistatud isikud (V. Esner kaheksal korral; K. J. seitsmel korral ja T.K. ühel korral) (tl. 82-88,89-97, 149-155 I kd) . Väino Esner ja K.J. panid uue kuriteo toime kinnipidamiskohas karistuse kandmisel viibimisel. T.K. pani uue kuriteo toime temale kohtuotsusega mõistetud vangistuliku karistuse kandmisest tingimisi vabastamise katseajal. Kuriteoga tekitatud materiaalse kahju hüvitamisele ei ole ükski süüdistatavatest asunud. Kohus leiab, et nii Väino Esneri, K.J. kui T.K. karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Väino Esneri ja K.J. karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust. V. Esner ja K. J. on oma süüd tunnistanud ja kohtuistungil kannatanu ees vabandanud. T.K. puhul

§ 57lg1 sätestatud karistust kergendavad asjaolud puuduvad.

Kohus peab põhjendatuks kõigile kolmele süüdistatavatele karistuse mõistmisel

§ 57lg2 alusel arvestada kergendava asjaoluna ka kannatanute M.L.

ja A.M. enda kergeusklikkust suures summas raha maksmisel V. Esneri, K. J. ja T. K. süüdistuses toodud asjaoludel. V. Esner, K. J. ja T.K. on isikud , kes ei ole nendele mõistetud varasematest kriminaalkaristustest teinud vajalikke järeldusi, kuna nad on toimepannud uue kuriteo. Eeltoodu alusel puudub kohtul kindlus selles, et süüdistatavad ei pane edaspidi toime uusi süütegusid. Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ja õiguskorra kaitsmise huvisid on põhjendatud Väino Esnerile, K.J.-le ja T.K.-le mõista karistuseks reaalne vangistus

§ 209lg2 p1,3 sanktsiooni piires, kuid lühemana prokuröri poolt taotletust.

T.K.-le karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 74lg5 sätteid, so.

kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, siis pööratakse karistus täitmisele. Liitkaristus mõistetakse

§ 65

lg2 alusel.

§ 74lg5 alusel kuulub T.K. suhtes täitmisele pööramisele Tallinna Linnakohtu 01. septembri 2003.a. otsusega mõistetud liitkaristuse kandmata 13 osa, so. kolm

§ 68

alusel kuulub T.K.-le mõistetud karistusaja hulka arvestamisele tema poolt eelvangistuses viibitud aeg alates vahistamisest 02. augustil 2006.a. (tl.229 I kd, 2-7,38 II kd, ). Kuna T.K. on uue kuriteo toimepannud katseajal, siis ei saa tema kohta väljastatud kriminaalhooldaja positiivne arvamus (tl.223 -226 I kd) olla aluseks varasema karistuse täitmisele pööramata jätmisele, kuid on arvesse võetav karistuse mõistmisel selle kergendamise suunas.

§ 68

alusel kuulub Väino Esnerile ja K.J.-le mõistetud karistusaja hulka arvestamisele nende poolt eelvangistuses viibitud aeg. Väino Esner viibib vahi all alates 07. augustist 2006.a. (tl 2-7, 39 II kd) ja K.J. alates 31.01.2006.a. (vt. tl. 194-195).

§ 238

lg2 alusel tuleb Väino Esnerile, K.J.-le ja T.K.-le uue kuriteo eest mõistetavat karistust vähendada 1/3 võrra. Kohtuistungil taotlesid kõik kolm süüdistatavat nende suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmist kergemaliigiliseks ja nende vabastamist allkirja vastu kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kohus leiab, et tõkendi muutmine V. Esneri, K. J. Ja T. K. suhtes ei ole põhjendatud, kuna ei ole ära langenud need asjaolud, mis olid vahistamise kohaldamise aluseks. T. K. suhtes on kohtueelses menetluses kohaldatud sundtoomist. Vaatamata tõkendile elukohast lahkumise keeld oli kohtulikus menetluses T.K.-le kohtukutse edastamiseks vajalik kohtul kasutada politsei abi. Kuna I. K. ja V. Esner hakkasid kõrvale hoiduma kohtulikust menetlusest, muutis kohus nende suhtes kohaldatud tõkendi elukohast lahkumise keeld tõkendiks vahistamine. Kannatanud A.M. ja M.L. jäid oma tsiviilhagide juurde. A.M. taotleb süüdlastel välja mõista 155000.00 krooni ja M.L. 5000.00 krooni. VÕS § 1043 kohaselt peab isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg4 kohaselt kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kannatanute A.M. ja M.L. tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Süüdistatavad vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt. KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub igalt süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 3000 krooni ning seega on sundraha suuruseks 4500 krooni. Kristel Pedassaar kohtunik