(1500)üks tuhat viissada krooni. 2 Eeltoodud summa kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr. 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus „M.H, 1-06-14622, kohustuslik summa riigi tuludesse.“ Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel kriminaalmenetluse kulud – kaitsjatasu seoses määratud kaitsja Viktor Kozlovi osalemise eest kriminaalasjas (2015.44) kaks tuhat viisteist krooni 44 senti riigi kanda. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul alates päevast kui isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistatavale M.H-le oli esitatud süüdistus KarS § 121 järgi selles, et tema, 16.12.2005 a., kella 18.30 – 19.30 vahelisel ajal lõi XXX korteris oma abikaasat A.H (end. P.) kahel korral rusikaga näo piirkonda, tekitades talle füüsilist valu ja verevalumid näol. Samuti tema, 06.02.2006 a. kella 15.00 ajal, lõi XXX korteris oma abikaasat A.H (end. P.) ühel korral käega vasaku silma piirkonda, mille tagajärjel tekkis kannatanul silma alla verevalum Kohtuistungil esitasid nii prokurör kui süüdistatava kaitsja taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks, kuna süüdistatava süü ei ole suur ning, et tegemist on perekonnasisese omavahelise konfliktiga, siis puudub kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Samuti avaldasid prokurör ja kaitsja, et arvestades süüdistatava perekondlikku ja varalist seisundit ning seda, et tal tuleb ülal pidada hiljuti sündinud last, tuleks jätta menetluskulu, s.o. kaitsjatasu riigi kanda. Kannatanu avaldas, et ta soovib samuti kriminaalmenetluse lõpetamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus leidis, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks eeltoodud alustel on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tegemist on teise astme kuriteoga, M.H on küll varem kriminaalkorras karistatud, kuid teda ei ole karistatud isikuvastaste kuritegude eest. Tema käitumises ei esine koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid, samuti on tegemist nn. peresisese konfliktiga, milles konfliktipooled on praeguseks ära leppinud. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et M.H süü ei ole suur ning asja vastu puudub ka avalik menetlushuvi. Süüdistatav on samuti avaldanud nõusolekut tasuda riigi tuludesse teatud summa raha. Kohus leidis, et taotlus jätta kaitsjatasu kui menetluskulu riigi kanda on põhjendatud. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta menetluskulud, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid riigi kanda, kui selle hüvitamine käib süüdimõistetule üle jõu. Kuna süüdistatav on alles hiljuti asunud tööle ning ta peab oma töötasust ülal pidama nii last kui abikaasat, ei ole ta praegu suuteline kandma suuri kulutusi, mistõttu on otstarbekas jätta kaitsjatasu riigi kanda. Teet Olvik Kohtunik