Süüdimõistetu T.U, isikukood XXX, sünd. XXX, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt eestlane, põhiharidusega, vallaline, varem kohtulikult kriminaalkorras karistatud 1.12.10.2005 a. Pärnu Maakohtu poolt
, § 121, § 199 lg 2 p 4,8, § 263 p 3, § 274 lg 1 alusel 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega, mille kandmiselt vabanes 17.03.2006 a. Tõkend vahistamine. Ajavahemikus 18.03.2006 a. kuni 20.03.2006 a. viibis kahtlustatavana eelvangistuses, uuesti kinni peetud 30.03.2006 a. ning sundpaigutatud 31.03.2006 a. raviasutusse, 26.04.2006 a. kohaldatud tõkend vahistamine. Elukoht XXX Ei tööta, pensionär. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 315 lg 4 Süüdi tunnistada T.U
järgi ning karistada teda (3 k) kolme kuulise vangistusega,
lg 2 p 4,8 järgi ning karistada teda (6 k) kuue kuulise vangistusega,
lg 1 järgi ning karistada teda (3 k) kolme kuulise vangistusega,
p 3 järgi ning karistada teda (8 k) kaheksa kuulise vangistusega,
järgi ning karistada teda (4 k) nelja kuulise vangistusega.
lg 1 alusel kohaldada liitkaristust mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista karistuseks (1 a ) üks aasta vangistust.
kuni 20.03.2006 a. 2 viibitud aeg, s.o. 3 päeva karistusaja hulka. Uuesti hakata karistusaja algust lugema alates 30.03.2006 a., s.o. tema kinnipidamisest. Lugeda T.U-l kohtuotsuse kuulutamise päeva, s.o. 22.11.2006 a. seisuga veel kandmisele kuuluvaks karistuseks (4 k 5 p) neli kuud ja viis päeva vangistust. Tõkend vahistamine jätta muutmata. Asitõend – kirves jätta kriminaalasja juurde kuni kohtuotsuse jõustumiseni, pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kriminaalasjas läbiviidud kohtupsühhiaatria ja psühholoogia ekspertiisitasud
-Samuti tema, 28.03.2006 a. kella 14.00 paiku vehkis Pärnumaal, Sauga vallas, Kilksamaa külas Tulbi 5 poolelioleva ehitusobjekti hoovil puulõhkumise kirvega XXX suunas, tekitades kannatanule hirmutunnet ning seades reaalselt ohtu kannatanu elu ja häirides oma sellise käitumisega isiku rahu ja avalikku kindlustunnet, millega väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu. Süüdistus oli esitatud T.U-le selles, et tema, rahu ja avaliku korra rikkumisega, kui see oli toime pandud relvana kasutatava muu esemega, pani toime
-Samuti tema, 28.03.2006 a., kella 17.00 ajal Pärnu maakonnas, Sauga vallas, Kilksamaa külas kauplus Tamme juures, tungis kallale temale tuttavale meesterahvale XXX-le, haarates teda kahe käega selja tagant kinni ja hoidis teda haardes, tekitades kannatanule füüsilist valu. Süüdistus on esitatud T.U-le selles, et tema teise inimese tervise kahjustamisega, valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega, pani toime
-Samuti tema, olles varem toime pannud varguse ning olles seega
lg 2 p 4 tähendatud isikuks, sisenes 30.03.2006 a., kella 13.30 ja 14.10 vahelisel ajal lukustamata, kuid suletud ukse kaudu XXX-le kuuluvasse XXX asuvasse elumajja ja rehealusesse, kust varastas roostevaba koeratoidu kausi väärtusega 100 krooni, 2 pliidiraua plaati koguväärtusega 40 krooni, siibri väärtusega 20 krooni, 10 paari töökindaid a’30 krooni koguväärtusega 300 krooni, 2 villast tekki a’100 krooni, koguväärtusega 200 krooni, keevitustöödeks mõeldud jope väärtusega 100 krooni, mahlaauruti väärtusega 300 krooni, puulõhkumiskirve väärtusega 3 50 krooni, naiste villased labakindad väärtusega 20 krooni, aiakäru väärtusega 200 krooni, tekitades kannatanule XXX-le varalise kahju 1330 krooni. Süüdistus on esitatud selles, et T.U, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui see oli toime pandud sissetungimisega, pani toime
-Veel süüdistatakse T.U-d selles, et tema 30.03.2006 a. kella 14.15 ajal solvas Pärnu maakonnast, Kilksamaa külast Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna kainestusmajja Pikk t. 18 konvoeerimisel tööülesannete täitmisel olevat Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitseosakonna konstaablit XXX-i paljude erinevate ebatsensuursete ja solvavate väljenditega, samuti ähvardas ta korduvalt konstaablit XXX-i maha lüüa solvates sellise käitumisega võimuesindajate au ja väärikust ametikohustuste täitmisel. Süüdistus on esitanud selles, et tema võimuesindaja solvamisega seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime
KOHTUMENETLUSE POOLTE PÕHJENDUSED KOHTUS : Asja kohtulikul arutamisel tunnistas süüdistatav T.U end kuritegude toimepanemises süüdi osaliselt tunnistades seda, et sisenes lukustamata uksest XXX-i elamusse, kuid seda sooviga saada suitsule tuld. 28.03.2006 a. XXX-i kirvega ähvardamises T.U end süüdi ei tunnistanud seletades,et tal ei ole kirvest, millega oleks saanud ähvardada, samuti ei tunne ta XXX-i. XXX-i suhtes vägivalla kasutamist (pigistamist) T.U ei tunnistanud, kuid võttis omaks, et tõukas teda, kuna kannatanu väljendus süüdistatava suhtes ülbelt. XXX-i elamust esemete võtmises tunnistas süüdistatav end süüdi seletades, et kuna tema enda maja varastati vangis viibimise ajal tühjaks, siis oli tal asju vaja. Samuti seletas ta, et kui XXX nägi teda asjadega käru lükkamas ja nõudis asjade tagastamist, pööras süüdistatav ringi ning viis asjad tagasi. Politseitöötaja suhtes solvavate väljendite kasutamises T.U end süüdi ei tunnistanud seletades, et politseitöötajad olid ise süüdi, kuna lükkasid teda äraviimisel jõuga vastu politseiautot ning selle tagajärjel sai süüdistatav vigastada - „silm oli katki“. Kannatanu XXX seletas, et 30.03.2006 a. nägi ta kuidas T.U lükkas XXX-le kuuluvat käru koos asjadega enda elukoha poole. Peatanud auto, nõudis kannatanu asjade tagasi viimist ning kutsus kohale politsei. Kannatanu hindas varastatud esemete maksumust 1330 krooni väärtuses ja seletas, et varastatud esemetest jäid mitmed asjad nagu töökindad, riided, pliidiraud, koera söögikauss, mahlaauruti kaduma, kuid ta ei nõua süüdistatavalt varalise kahju hüvitamist. Kannatanu XXX seletas, et kui ta 28.03.2006 a. väljus Kilksamaa küla Tamme kauplusest, tungis süüdistatav talle selja tagant kallale, haaras kannatanust kinni ning pigistas teda, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu. Kannatanu XXX kinnitas, et tema 30.03.2006 a. saabus politseitöötajana XXX-i kutse peale sündmuskohale, kuna T.U oli toime pannud varguse. Pärast seda, kui kannatanu tegi süüdistatavale ettepaneku kaasa tulla seletust andma, süüdistatav ärritus ja tahtis politseitöötajale kallale tungida. Pärast politseiautosse paigutamist sõimas süüdistatav XXX-i ebatsensuursete väljenditega ning ähvardas kasutada vägivalda tema pereliikmete suhtes. Kannatanu XXX seletas, et 18.03.2006 a. hommikul läks ta kodust välja ning kuna lapsed magasid samal ajal kodus, jättis välisukse lukustamata. Tagasi tulles avastas kannatanu, et T.U istub köögis ning joob kohvi. Kannatanu kinnitas, et ta ei ole lubanud süüdistataval majja siseneda. Prokurör jäi kohtus kõigi esitatud süüdistuste juurde ja leidis, et T.U süü on leidnud kõikides süüdistusepunktides tõendamist ning palus tema süüdimõistmist. KOHTU SEISUKOHT: 4 Kohus leidis, et T.U süü on leidnud tõendamist ning seda alljärgnevalt: 18.03.2006 a. sissetungimises XXX elamusse – süüdistatava enda ütlusega selle kohta, et ta sisenes lukustamata uksest kannatanu elamusse sooviga saada suitsule tuld. Süüdistatava ütlusest ei nähtu, et ta oleks sisenemiseks küsinud elamuvaldaja luba. -Kannatanu XXX ütlustega kohtuistungil, millised tõendavad seda, et alkoholijoobes olnud süüdistatav sisenes kannatanu elamusse kannatanu tahte vastaselt, s.o. omavoliliselt ning tagamaks tema lahkumise, kutsus kannatanu kohale politsei. -Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist (t.l. 43) nähtub, et süüdistatav T.U toimetati 18.03.2006 a. pärast omavolilist sissetungimist kannatanu XXX-i elamusse politsei poolt kainenemisele. Eeltoodust lähtudes leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist T.U poolt kuriteo toimepanek
lg 1 järgi, mis seisnes selles, et süüdistatav, olles alkoholijoobes, sisenes kannatanu nõusolekuta tema elamusse ning viibis seal omavoliliselt kuni kannatanu tagasi koju saabumiseni. Kohtu hinnangul ei oma antud juhul tähtsust asjaolu, et kannatanu elamu uks oli lukustamata ning süüdistatava ettekääne, mille kohaselt „sisenes ta selleks, et saada suitsule tuld“, kuivõrd sissetungimiseks tuleb lugeda ka sisenemist suletud, kuid lukustamata ukse kaudu. Omaniku tahte vastasus, s.o. omavolilisus väljendus aga selles, et omanik XXX ei ole süüdistatavale õigust sisenemiseks andnud ega väljendanud, kuivõrd teda polnud sisenemise hetkel kohal. Kannatanu avaldas ka kohtus, et T.U-l puudus luba temale kuuluvasse elamusse sisenemiseks ning see toimus tema kui omaniku tahte vastaselt. Subjektiivsest küljest tegutses süüdistatav otsese tahtlusega, kuivõrd sisenedes võõrasse, talle mittekuuluvasse hoonesse, oli ta teadlik, et ta siseneb võõrale pinnale. -28.03.2006 a. XXX külas toimepandud rahu ja avaliku korra rikkumises – kannatanu XXX-i ütlustega kohtueelsel uurimisel, kes haiguse tõttu ei saanud kohtuistungile ilmuda ja kelle ütlused kohus seetõttu avaldas (t.l. 24-27). Kannatanu on avaldanud, et 28.03.2006 a. tuli tema elukohta XXX-i süüdistatav kirves käes, vehkis kirvega kannatanu suunas ja kui kannatanu süüdistatava juurde läks, küsis süüdistatav kannatanult raha. Seejärel õnnestus kannatanul süüdistatava käest kirves ära võtta ning kohale kutsuda politsei. Kannatanu ütlused viitavad sellele, et süüdistatav viibis omavoliliselt kannatanu territooriumil, maja hoovis ning ähvardas kannatanut kirvega. Kannatanu on avaldanud, et süüdistatav on ettearvamatu käitumisega, käitub joobes olles agressiivselt, tülitab teisi inimesi ning ähvardab. Sellest tulenevalt pidas kannatanu reaalseks, et süüdistatav võib teda kirvega ohustada, samuti tekitas eeltoodu kannatanule hirmutunnet oma elu ja tervise suhtes. -Asitõendi – puulõhkumiskirve, milline võeti kaasa 28.03.2006 a. kannatanu XXX-i elukohast vaatlusprotokolliga ning fotoga kirvest (t.l. 28, 29), millised tõendavad kannatanu ütlusi selle kohta, et süüdistatav tuli tema territooriumile kirvega ning kinnitavad kirve olemasolu. Asitõend lükkab ümber süüdistatava vastuväited, kes kinnitas kohtus, et tal kirvest ei ole ning seetõttu ta ei saanud kirvega kannatanu juures käia. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et T.U süü kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist selles, et tema rikkus avalikku korda ja rahu, sisenedes omavoliliselt kohta, kuhu oli ligipääs ka kolmandatel isikutel – kannatanu poolelioleva elamukrundi territooriumile ja häiris oma kohaloleku ja kirvega vehkimise, samuti raha küsimisega kannatanu kodus tema rahu ning turvatunnet. Eeltoodu toimepanemiseks oli süüdistataval kaasas puulõhkumise kirves, mis on kohtu hinnangul relvana kasutatav muu ese, kuivõrd kirvega on võimalik kannatanu elu või tervist reaalselt kahjustada. Subjektiivsest küljest on T.U käitumine vaadeldav tahtliku tegevusena, kuivõrd tema käitumine oli ilmses vastuolus ühiskonna heade kommete, tavade ja normidega kehtestatud inimestevahelise suhtlemise reeglistikuga. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist T.U süü kuriteo toimepanemises
5 -28.03.2006 a. Sauga vallas, Kiksamaa külas, Tamme kaupluses XXX suhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemises – kannatanu XXX-i ütlustega kohtuistungil, kes kinnitas, et viibis 28.03.2006 a. Tamme poes ning sinna tuli ka süüdistatav, kes pomises enda ette ning lubas kellegi ära tappa. Kui kannatanu ütles süüdistatavale, et ärgu ta tekitagu endale ilmaasjata probleeme politseiga, süüdistatav vihastas ja hakkas kannatanut süüdistama politseile kaebamises. Kui kannatanu oli poest väljunud, tormas süüdistatav talle järele ning tungis kannatanule kallale, haaras kannatanul ümbert kinni ning pigistas teda, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu. Vägivalla kasutamine lõppes poes viibinud XXX vahelesekkumise tõttu. Kannatanu hinnangul on süüdistatav alkoholijoobe seisundis agressiivne ja ettearvamatu käitumisega, samuti kinnitas ta, et süüdistatav talle kehavigastusi ei tekitanud, küll tekitas ta aga füüsilist valu. -Tunnistaja XXX tõendas, et 28.03.2006 a. viibisid Tamme poes süüdistatav T.U ja kannatanu XXX. Tunnistaja kuulis kuidas süüdistatav pomises enda ette ja lubas kedagi ära tappa. Kui kannatanu tegi süüdistatavale märkuse ning kutsus teda korrale, süüdistatav vihastas ning jooksis poest väljunud kannatanule järele välja kus toimus kähmlus, mis lõppes XXX sekkumise tõttu. Tunnistaja hinnangul ei andnud kannatanu käitumine mingit põhjust tema ründamiseks. -Tunnistaja XXX tõendas, et viibis 28.03.2006 a. Tamme poe tagaruumides, kui kuulis müügiruumist hääli ning ukse kolksatust. Kui tunnistaja väljus, nägi ta kähmlust kannatanu ja süüdistatava vahel. Tunnistajal õnnestus sekkuda ja eemaldada süüdistatav kannatanu kallalt. Tunnistaja kinnitas, et kallaletungijaks oli süüdistatav, kes on probleemne isik, kuna ägestub kergesti ja on ettearvamatu käitumisega. Kohtu hinnangul kinnitavad tunnistajate XXX ja XXX ütlused süüdistatava poolt füüsilise vägivalla kasutamist kannatanu XXX-i suhtes ning kannatanu sellekohaseid ütlusi. Asjaolu, et tunnistaja XXX sekkus konflikti ja kasutas füüsilist jõudu süüdistatava eemaldamiseks kannatanust viitab sellele, et süüdistatava ja kannatanu vahel toimus tõsine konflikt, kus füüsiliselt ilmselt nõrgem kannatanu ei oleks suutnud osutada vastupanu endast füüsiliselt tugevamale agressiivselt käitunud süüdistatavale. -Süüdistatava enda ütlustega selle kohta, et tal oli konflikt kannatanuga, kuna kannatanu oli ülbe ja tuli süüdistatavat õpetama. Süüdistatav eitas kannatanu löömist või pigistamist, kuid tunnistas seda, et ta tõukas kannatanut. Süüdistatava ütlused kinnitavad küll konflikti esinemist kannatanuga, kuid ei õigusta temapoolset füüsilise vägivalla kasutamist kannatanu suhtes. Kohtu hinnangul on eeltoodud tõenditega leidnud täielikku T.U poolt tahtlik kehaline väärkohtlemine kannatanu XXX suhtes, mis väljendus selles, et süüdistatav, vihastanud XXXi poolt tehtud märkuse peale, tungis kannatanule selja tagant kallale, haaras tal ümbert kinni ja pigistas. Oma taolise käitumisega pani süüdistatav toime kehalise väärkohtlemise, kuivõrd kallale tungimine ja pigistamine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole aktsepteeritav normaalsetes inimestevahelistes suhetes, samuti tekitas taoline tegevus kannatanu kinnitusel talle füüsilist valu. Süüdistatava taoline käitumine on kvalifitseeritav kuriteo toimepanemisena
-Varguse toimepanemine 30.03.2006 a. XXX-i elukohast on leidnud tõendamist – süüdistatava enda ütlustega, kes võttis omaks, et võttis XXX-i elukohast, lukustamata ruumidest esemeid, pani need käru peale ja kavatses endale koju viia, kuid kuna kannatanu nägi teda tee peal käru ning asjadega ning nõudis nende tagastamist, siis süüdistatav pöördus asjadega tagasi. Samas süüdistatav õigustas oma teguviisi sellega, et tal oli asju vaja, kuna ajal kui ta viibis vanglas, varastati tema majast kõik vajalikud asjad ära. -Kannatanu XXX tõendas, et märkas umbes 2 kilomeetri kaugusel enda elukohast süüdistatavat tee peal kannatanule kuuluvat käru lükkamas, milles olid kannatanu asjad. Kui kannatanu oli auto kinni pidanud ja nõudnud süüdistatavalt asjade tagastamist, pööras viimane 6 ringi ja hakkas käruga kannatanu maja poole tagasi minema. Politsei saabumisel kannatanu elukohta, jõudis sinna ka süüdistatav, kuid osa asju, mis ta oli varastanud, oli tee peal kaduma läinud. Kannatanu seletas, et kuigi ta kandis vargusega varalist kahju, ei soovi ta süüdistatavalt kahju hüvitamist ning tsiviilhagi väljamõistmist. -Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelitega sündmuskohast (t.l. 6-9) on tõendatud kuriteosündmuse toimumine ning varguse toimepanek kannatanu poolt kirjeldatud kohtadest – talu esikust ja kõrvalhoonest, samuti kannatanu poolt kirjeldatud viisil, s.o. sisenemisega suletud, kuid lukustamata ustest. -Kahtlustatava kinnipidamise protokollist (t.l. 17-18) nähtub, et T.U on politsei poolt 30.03.2006 a. kinni peetud seoses varguse toimepanemisega XXX-i eramust. -Kannatanu XXX tõendas, et tuli politseitöötajana XXX-i kutse peale sündmuskohale. Kilksamaa ja Urge tee ristmikul kohtas ta süüdistatavat, kes lükkas kannatanule kuuluvat käru koos kannatanu asjadega. Samuti käis XXX kannatanu elukohas, kus fikseeris sündmuskoha. Tunnistaja kinnitusel võttis süüdistatav omaks asjade võtmise, kuid põhjendas oma tegevust sellega, et „võttis asjad laenuks“. -Tunnistaja XXX tõendas, et tema, viibides politseipraktikal ning olles tööl koos XXX-ga, sai väljakutse Sauga valda Kilksamaa külla seoses varguse toimepanemisega. Sõites sündmuskohale, kohtasid nad tee peal süüdistatavat, kes lükkas kannatanu XXX-le kuuluvat käru, milles oli kannatanule kuuluvad asjad. Politseitöötajate nõudmise peale toimetas süüdistatav käru kannatanu juurde tagasi. Objektiivsest küljest eeldab
Kohus leidis, et T.U sisenes omavoliliselt XXX-le kuuluva elamu ja kõrvalhoone suletud, kuid lukustamata ruumidesse ning võttis sealt kaasa talle mittekuuluvad asjad. Äravõetud asjad ladus süüdistatav kannatanule kuuluvasse käsikärusse ning viis minema. Kannatanule kuuluvate asjade kaasavõtmist ning äraviimist tuleb käsitleda võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kuivõrd süüdistataval puudus õigus või omaniku luba asjade omastamiseks. Süüdistatava poolt toodud põhjendus – varguse toimepanek tema enda elamust, ei andnud talle luba ega õigustust XXX-le kuuluvate esemete hõivamiseks. Sisenemist kannatanule kuuluvatesse suletud, kuid lukustamata ruumidesse tuleb käsitleda sissetungimisena, kuna süüdistataval puudus õigus sinna sisenemiseks. Subjektiivsest küljest on süüdistatava käitumine käsitletav tahtliku tegevusena kavatsetuse vormis, kuna sisenedes omavoliliselt kannatanule kuuluvatesse hoonetesse ja asju hõivates seadis ta eesmärgiks nende omastamise. Kuna T.U on 12.10. 2005 a. Pärnu Maakohtu otsusega karistatud
lg 2 p 4,8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, on tema puhul tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse
Kuritegu oli T.U poolt lõpuleviidud, kuna võtnud kaasa kannatanule kuuluvad asjad ning toimetanud need umbes 2 kilomeetri kaugusele, oli ta saanud asjad enda valdusesse, samuti oli tal tekkinud võimalus asju kasutada ja käsutada. Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et on leidnud täielikku tõendamist T.U poolt kuriteo toimepanek
-Süüdistuses 30.03.2006 a. politseitöötajate, s.o. võimuesindajate solvamises on süüdistatava süü leidnud tõendamist – kannatanu XXX-i ütlustega kohtuistungil, kes tõendas, et kui tema politseitöötajana 30.03.2006 a. saabus XXX-i väljakutse peale kohale, tegi ta pärast menetlustoimingute tegemist sündmuskohal süüdistatavale ettepaneku tulla kaasa seletust andma. Seepeale T.U vihastas ning muutus agressiivseks keeldudes politseiga kaasa minemast ning üritas osutada füüsilist vastupanu. Pärast seda, kui politseitöötajad olid süüdistatava autosse paigutanud ning hakkasid teda Pärnu politseiosakonda toimetama, hakkas süüdistatav kannatanut ebatsensuursete väljenditega sõimama ning ähvardama. Samuti teatas ta kannatanule, et teab tema elukohta ning nõudis kannatanult väidetava võla 100 krooni 7 tasumist. Kannatanu hinnangul oli tegemist reaalse ähvardusega tema ning tema pere suhtes, kuna ta on varemgi süüdistatavaga kokku puutunud, teab et ta võib käituda ettearvamatult, samuti on ta teda psühhiaatriahaiglasse toimetanud. Kannatanu kinnitas, et süüdistatava avaldatud ropud väljendid ja ähvardused tema aadressil olid solvavad ning ajendatud tema kui politseiniku ametikohustuste täitmisest, s.o. sellest, et nad püüdsid toimetada süüdistatavat kui kuriteos kahtlustatavat isikut seletuse saamiseks politseiosakonda. -Tunnistaja XXX tõendas, et kui süüdistatavale T.U-le tehti ettepanek tulla politseisse seletust andma, süüdistatav vihastas ning hakkas politseitöötajast XXX-i sõimama ning ähvardama ähvardades nii teda kui tema pere liikmeid. Samuti jätkas süüdistatav sõimamist ning ähvardamist politseiautos, teel Pärnu politseiosakonda. Sõimamisel kasutas süüdistatav politseiametniku suhtes äärmiselt ebatsensuurseid ning rõvedaid väljendeid („kuradi siga“ jne.). Mõningad süüdistatava poolt välja öeldud väljendid on äratoodud tunnistaja ülekuulamise protokollis (t.l. 54), milliseid nende ebasündsuse tõttu tunnistaja ei pidanud võimalikuks kohtus korrata. -Lääne Politseiprefektuuri prefektile koostatud ettekandest (t.l. 50) nähtub, et 30.03.2006 a. osutas kinnipeetud T.U politseitöötajatele vastupanu ning sõidu ajal Kilksamaa külast Pärnusse sõimas T.U politseiautos viibides konstaabel XXX-i ähvardades teda maha lüüa ning kirjeldades XXX-i elukohta. Samuti nõudis ta XXX-lt väidetava võla, 100 krooni tasumist. -T.U enda ütlustega selle kohta, et ta vihastas politseitöötajate peale, kuna nad kasutasid tema suhtes autosse paigutamisel jõudu ja lükkasid süüdistatava vastu autot, mille tagajärjel sai süüdistatav silmavigastuse. Kohus leidis, et eeltoodud tõendite põhjal on leidnud täielikku tõendamist politseitöötaja, s.o. võimuesindaja tahtlik solvamine, mis seisnes selles, et süüdistatav ei allunud politseitöötajate korraldustele, osutas neile vastupanu ja hiljem kui politseitöötajad olid ta politseiautosse paigutanud, asus konstaabel XXX-i ähvardama ning teda ebatsensuursete väljenditega solvama. Kannatanu ülekuulamise protokollis (t.l. 51-52), samuti tunnistaja XXX-i ülekuulamise protokollis (t.l. 54) on äratoodud mõningad väljendid, mida süüdistatav XXXle. Kohtu hinnangul on tegemist ebatsensuursete ja solvavate väljenditega, mida kohus ei pea vajalikuks kohtuotsuses korrata. Lähtudes eeltoodust, on leidnud täielikku tõendamist T.U poolt kuriteo toimepanek
KARISTUSE KOHALDAMINE: Kohus ei tuvastanud kohtuliku uurimisega T.U käitumises karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. T.U on varem ühel korral kohtulikult kriminaalkorras karistatud, kusjuures karistuse kandmiselt vabanes ta 17. märtsil 2006 a., s.o. vahetult enne käesolevas kriminaalasjas kajastatud kuritegude toimepanemist. T.U-l puudub töökoht, arstliku ekspertiisi 23.10.2003 a. otsusega on tal diagnoositud töövõime kaotust 80 % ulatuses (t.l. 62). Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nähtub, et T.U-l on diagnoositud kerget vaimset alaarengut, alkoholisõltuvust ning alkohoolset isiksushäiret, kuid nimetatud psüühikahäired ei piira tema võimet ümbrusest ja oma käitumisest arusaamiseks, toimunu hilisemaks meenutamiseks ja oma käitumise juhtimiseks. T.U on võimeline osalema menetlustoimingutes ning kandma karistust (t.l. 64). Eeltoodust nähtub, et T.U-l ei esine süüd välistavaid asjaolusid. T.U käitumises puuduvad ka teo õigusvastasust välistavad asjaolud.
Karistuse kohaldamisel arvestas kohus seda, et T.U kohe, pärast vanglast vabanemist asus toime panema uusi kuritegusid. Samuti leidis tõendamist tema süü mitme vägivaldse kuriteo toimepanemises. Samas ei tekitanud T.U kuritegudega suurt varalist kahju ega kehavigastusi. Karistuse kohaldamisel tuleb T.U puhul arvestada ka teda iseloomustavaid andmeid ja sotsiaalset tausta. Kohtuliku uurimisega on tuvastatud, et tema puhul on tegemist isikuga, kes kuritarvitab alkoholi ning on alkoholijoobe 8 seisundis pidurdamatu ja kontrollimatu käitumisega. Oma käitumisega on ta korduvalt terroriseerinud teisi naabreid ning kohalikke elanikke, kes seetõttu teda kardavad. Asja kohtulikul uurimisel ei väljendanud süüdistatav kahetsust ega arusaamist oma tegude lubamatusest, vaid püüdis oma teguviisi õigustada.
lg 2 alusel võib mõista vangistust ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. T.U poolt toimepandud kuritegude sanktsioonid näevad ette vangistust. Süüdistatava suhtumine ning teda iseloomustavad andmed viitavad ilmselgelt sellele, et ta ei soovi ega suuda täita õiguskaitseorganite ning kriminaalhoolduse nõudeid ning kohustusi. Eeltoodust lähtudes leidis kohus, et teda tuleb karistada lühemaajalise reaalse vangistusega. Tsiviilhagi käesolevas kriminaalasjas esitatud ei ole, kannatanu XXX loobus kohtus kahju hüvitamise nõudest. Menetluskulude osas asus kohus seisukohale, et kuna süüdistatav ei tööta ega oma seetõttu muud sissetulekut kui töövõimetuspension, tal puudub pere ja lähedaste toetus, valla sotsiaaltöötaja hinnangul elab ta ebasanitaarsetes ja rasketes tingimustes, samuti puudub tal vara, siis käib temapoolne menetluskulude hüvitamine ilmselt üle jõu. Kohus leidis, et vastavalt KrMS § 180 lg 3 tuleb jätta riigi kanda ekspertiisitasu ning määratud kaitsja tasu, kuid väljamõistmisele temalt kuulub sundraha 4500 krooni. Teet Olvik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.