1-05-250\5

(05259000511)Kohtukoosseis eesistuja Maarika Kuusk, liikmed Anne Palmiste, Olev Mihkelson Kohtuistungi sekretär Jana Tanissaar, Jane Väli Asja läbivaatamise kuupäev 23.10.2006; 15.01.2007 Kriminaalasi Süüdistatava K.K süüdistuses Karistusseadustiku § 263 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Lääne-Viru Maakohtu 29.08.2005 kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava K.K kaitsja vandeadvokaat Küllike Nammi apellatsioon. Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Sirje Merilo Süüdistatav K.K, elukoht XXX, sünniaeg XXX, varem kohtulikult karistatud kahel korral, viimati Lääne-Viru Maakohtu 04.11.2004 kohtuotsusega Karistusseadustiku § 263 p 1 järgi viie kuulise vangistusega. Ajavahemikus 29.12.200316.05.2005 karistatud 8 korral Alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahvidega. Tõkend - elukohast lahkumise keeld alates 11.04.

1. Kaitsja Advokaat Kristiina Lee Rakvere RESOLUTSIOON Lääne-Viru Maakohtu 29.08.2005 kohtuotsus K.K süüdistuses tühistada karistuse mõistmise osas. Kaitsja Küllike Nammi apellatsioon rahuldada. K.K mõistetud karistus- 4 kuud vangistust jätta KarS § 74 lg 1 alusel osakonna 1-05-250 tingimisi kohaldamata, kui K.K ei pane 18- kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 pandud kontrollnõudeid. Katseajaks määrata ta kriminaalhooldaja järelevalve alla ning katseaja alguseks lugeda 17.01.
2. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Viru Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Lääne-Viru Maakohtu 29.08.2005 kohtuotsusega tunnistati K.K süüdi KarS § 263 p1 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. Kohus otsustas tõkendi - elukohast lahkumise keeld K.K suhtes tühistada ja karistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel, karistuse kandmise aja alguseks lugeda K.K kinnipidamiskohta saabumise päev.
4. Maakohus tunnistas K.K süüdi selles, et tema 04.04.2005 kella 19.45 paiku olles alkoholijoobes tungis XXX tänava ristmikul kallale alaealisele M.B-le (sünd XXX), lõi teda kahel korral rusikaga näkku ning püüdis korduvalt jalaga lüüa, tekitas kannatanule näo põrutuse ning põrutushaavad alahuule sisepinnal. Seega K.K, rikkudes vägivalda kasutades avalikku korda pani toime avaliku korra raske rikkumise s.o KarS § 263 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
5. Maakohus leidis, et K.K süü on kohtus täielikult tõendamist leidnud ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 p 1 järgi avaliku korra raske rikkumisena. Karistuse mõistmisel arvestas kohus KarS § 56 sätteid. K.K karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendava asjaoluna esineb süü tunnistamine ja kahetsus. Karistuse mõistmisel arvestas kohus K.K alaealisusega, asjaoluga, et viimase mõne kuu jooksul on ta oma käitumist parandanud, samuti sellega, et kannatanu seaduslik esindaja ei soovinud süüdistatava ranget karistamist. Maakohus leidis, et K.K puhul on võimalik saavutada karistuse eesmärke vaid reaalse vangistuse kohaldamisega. Teda on kohtu poolt kahel korral karistatud samalaadsete alkoholijoobes toimepandud kuritegude eest, korduvalt on ta karistatud alkoholitarvitamisega seonduvate väärtegude eest. Eeltoodust nähtub, et arutatav kuritegu pole juhuslik episood, samalaadse kuriteo järjekordne toimepanek viitab tema negatiivsele sotsiaalõiguslikule meelestatusele. Varasemad karistused pole soovitud tulemusi andnud. Esimese tingimisi mõistetud karistuse puhul ei suutnud ta katseajal täita kontrollnõudeid, katseaja pikendamine ja täiendavate kohustuste lisamine olukorda ei parandanud, vangistus pöörati täitmisele. Kriminaalhooldaja kohtueelsest ettekandest nähtub, et K.K puudub koostöövalmidus kriminaalhooldajaga, tehakse ettepanek tema karistamiseks reaalse vangistusega. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 2 1-05-250
6. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni K.K kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, kes taotles K.K tegevuse ümberkvalifitseerimist KarS § 121 järgi ja tema karistuse kandmisest tingimisi vabastamist. Kaitsja märkis, et KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust karistusena mõista üksnes siis, kui karistuse eesmärke pole võimalik saavutada kergema karistusega. Kaebuses märgitakse, et alaealine süüdistatav on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud, tema käitumises puuduvad raskendavad asjaolud. Maakohus pole põhjendanud, miks ei saa K.K karistuse kandmisest tingimisi vabastada. Maakohtu mõistetud karistus ei vasta kaitsja arvates teo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Tema hinnangul saab süüdistatava suhtes karistuse eesmärgid täita ka ilma reaalset vangistust kohaldamata, sest K.K on enda käitumist oluliselt parandanud, muutunud on suhtumine koolikohustuse täitmisse, ta plaanib asuda tööle ja on lõpetanud alkoholi tarvitamise. Tingimusliku karistuse kohaldamisel on tagatud pidev ja regulaarne kontroll selle üle, et K.K jääks seaduskuulekale teele.
7. Viru Ringkonnakohtu 30.11.2005 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata.
8. K.K kaitsja Kristiina Lee esitas Riigikohtule kassatsiooni, milles taotles Viru Ringkonnakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas, teha uus otsus, millega jätta karistus tingimisi kohaldamata, allutades K.K käitumiskontrollile.
9. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.04.2006 otsusega Viru Ringkonnakohtu 30.11.2005 otsus K.K süüdistuses tühistati karistuse mõistmise osas ning kriminaalasi saadeti samale kohtule uueks arutamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium osundas, et eriti tähelepanelikult tuleb suhtuda karistuse mõistmisse alaealistele. Alaealise vangistusega karistamist tuleb eriti põhjalikult motiveerida, võttes arvesse võimalusi mõjutada teo toimepanejat edaspidiselt õiguskuulekusele. Kriminaalkolleegium ei nõustunud Viru Ringkonnakohtu seisukohaga, nagu ei saaks K.K talle mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult vabastada, sest teda on varem vangistusega karistatud. Tingimuslik vabastamine karistuse kandmisest ei ole takistatud isiku allutamisega käitumiskontrollile KarS § 74 sätete kohaselt, seda ka kaitsja taotles. Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis, et Viru Ringkonnakohus ei ole arvesse võtnud K.K iseloomustavaid dokumentaalseid tõendeid, mis iseloomustavad tema positiivset elumuutust peale talle süüksarvatud teo toimepanemist.
10. Viru Ringkonnakohtu istungil kaitsja Kristiina Lee toetas kaitsja vandeadvokaat Küllike Nammi apellatsiooni ning palus see rahuldada. Süüdistatav toetas kaitsja seisukohti. Prokurör Sirje Merilo arvamuse kohaselt oli K.K reaalse vangistuse mõistmine maakohtu poolt sellel hetkel põhjendatud. Kuna käesolevaks ajaks on kuriteo toimepanemisest möödunud pikk ajavahemik ning võttes arvesse tõendid selle kohta, et K.K on oma eluviise muutnud, on apellatsioon põhjendatud ning K.K suhtes võib KarS §§-de 74 ja 75 sätteid kohaldada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3 1-05-250 Viru Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära kaitsja, prokuröri ja süüdistatava seisukohad, leiab, et kaitsja apellatsioon kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selles osas, et K.K on analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud. Samuti on teda karistatud korduvate väärtegude toimepanemise eest aastatel 2003 kuni
11. Nendest asjaoludest lähtuvalt oli maakohtu poolt mõistetud karistus sellel hetkel vastavuses K.K isikuga. Kuid samas on kaitsja esitatud terve rida dokumentaalseid tõendeid, mis kajastavad K.K positiivseid elumuutusi peale talle süüksarvatud teo toimepanemist ( tõendid õppimise kohta XXX kutsekeskkoolis, õhtukeskkoolis, koolide direktorite poolt antud iseloomustused, kiituse avaldamise käskkiri, hinneteleht). Ringkonnakohtu istungil esitas kaitsja veel tõendid selle kohta, et K.K lõpetas XXX ning antud hetkel õppis sama kooli XXX. klassis. Lisaks sellele sündis XXX K.K tütar. Võttes arvesse eelnimetatud tõendid, mis näitavad olulisi muutusi K.K suhtumises ja käitumises, on ringkonnakohtul kujunenud veendumus, et K.K on võimalik mõjutada edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema vabastades ta mõistetud karistuse reaalsest kandmisest tingimisi ühes allutamisega käitumiskontrollile. Antud otsuse tegemisel juhindub ringkonnakohus KrMS §§-st 337 lg 1 p 4; 338 p 4; 340 lg 2 p 4; 343 lg 1; 344, 345 lg 1,
12. Maarika Kuusk Anne Palmiste 4 Olev Mihkelson