1-06-14304\6

(100)sada 144.55 krooni suurust päevamäära, s.o. kogusummas

(14455)neliteist tuhat nelisada viiskümmend viis krooni. Rahaline karistus kuulub tasumisele 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr. 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 4100064858 ning selgitus „R.M., 1-06-14304, rahaline karistus“. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid – kriminaalasja juurde liidetud töökindad ja tulemasin – hävitada. Välja mõista R.M.-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel seoses teise astme kuriteo toimepanemisega sundraha

(5400)viis tuhat nelisada krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr. 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus „R.M., 1-06-14304, sundraha“. Kui rahaline karistus ja sundraha ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile tätemenetluses ettenähtud korras. 2 Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. ASJAOLUD: R.M.-le oli esitatud süüdistus selles, et tema, olles alkoholijoobe seisundis, sisenes 01.05.2004 a. kella 6 paiku lõhutud klaasiga akna kaudu, valdaja tahte vastaselt XXX asuva YYY territooriumil asuvasse G.V. kuuluva sepikoja ruumidesse. Süüdistus on R.M.-le esitatud selles, et tema valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi sissetungimisega pani toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS: Asja kohtulikul arutamisel tunnistas R.M. end kuriteo toimepanemises täielikult süüdi seletades, et tarvitas ööl vastu 01.05.2004 a. kodus alkoholi ning otsustas minna linna. Möödudes YYY territooriumil asuvast sepikojast, nägi süüdistatav, et selle aken on lõhutud. Kuna süüdistatav oli sepikojas töötanud, otsustas ta siseneda akna kaudu hoonesse, et sealt ära tuua talle kuuluv nn. „sepamärk“. Ajal kui süüdistatav otsis märki, tuli politsei ning pidas süüdistatava kinni. Kannatanu G.V. seletas, et 01.05.2004 a. öösel helistas talle valvur ning teatas sissetungimisest kannatanule kuuluvasse sepikotta. Kui kannatanu kohale jõudis, viidi süüdistatav juba politsei poolt ära. Kannatanu hinnangul oli süüdistatav purustanud sepikoja akna, samuti oli lõhutud ja põletatud sepikoja inventari. Lisaks sellele oli sepikojast varastatud mitmesuguseid esemeid. Samas ei avaldanud kannatanu kohtus, et ta sooviks materiaalse kahju hüvitamist. Prokurör leidis, et süüdistatava süü ebaseaduslikus sisetungimises kannatanule kuuluvasse ruumi on leidnud täielikku tõendamist ning ta palus R.M. süüdi tunnistamist KarS § 266 lg 1 järgi ning tema karistamist tingimusliku vangistusega. KOHTU SEISUKOHT: Kohus leidis, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemises on leidnud täielikku tõendamist ning seda järgmiste tõenditega – süüdistatava enda süü täieliku omaksvõtuga selle kohta, et ta omavoliliselt, ilma kannatanu, s.o. valdaja loata sisenes katkise akna kaudu YYY territooriumil asuva sepikoja ruumidesse ja oli seal kinni peetud politseitöötajate poolt. -Kannatanu G.V. ütlustega kohtus selle kohta, et süüdistatav ilma tema kui omaniku loata tungis ööl vastu 01.05.2004 a. kannatanule kuuluva sepikoja ruumidesse ning oli seal kinni peetud politseitöötajate poolt. Asja kohtulikul uurimisel avaldas kannatanu, et tal olid süüdistatavaga isiklikul pinnal tekkinud halvad suhted, mistõttu süüdistatav ähvardas ning terroriseeris kannatanut. Kannatanu leidis, et süüdistatav oli süüdi ka sepikojas toimunud asjade lõhkumises ning inventari rikkumises. Samas ei ole kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi nõuet kahju kompenseerimiseks. Kohus leidis, et kannatanu ütlused kinnitavad küll süüdistatava süüd omavolilises tungimises kannatanule kuuluvasse ruumi, kuid ei tõenda seda, et süüdistatav oleks nimetatud ruumis pannud toime lõhkumisi või inventari rikkumisi. Kriminaalasja toimikus (t.l. 32-33) on kriminaalasja eraldamise ning prokuratuuri loal kriminaalasja lõpetamise määrus 23.05.2006 a., mille kohaselt on leidnud tõendamist, et R.M. tungis küll katkise akna kaudu ööl vastu 01.05.2004 a. sepikoja ruumi, kuid seda eesmärgiga tuua ruumist ära endale kuuluv sepamärk. Kohtueelse uurimisega ei ole tuvastatud, et R.M. oleks nimetatud ruumist toime pannud vargust, samuti et ta oleks lõhkunud sepikoja akna, sepikojas asju lõhkunud või ümber 3 lükanud. Kuna kohtuliku uurimisega ei tuvastatud nimetatud sündmuse kohta uusi asjaolusid ning tegemist on üksnes kannatanu oletusega, puudub kohtul alus lugeda nimetatud määrus ebaõigeks. -Tunnistaja B.P. tõendas, et 2004 a. mais töötas ta YYY territooriumil valvurina. Ööl vastu 01.05.2004 a. märkas tunnistaja, et kannatanule kuulunud sepikoja korsten suitseb ning selle aken on katki. Tunnistaja märkas samuti seda, et keegi viibib sepikoja ruumides ning ta kutsus kohale politsei, kes pidas sündmuskohal kinni süüdistatava. Tunnistaja ütlused kinnitavad süüdistatava viibimist öisel ajal kannatanu ruumis, kuid ei tõenda seda, et süüdistatav oleks lõhkunud akna ning sepikoja inventari. -Sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos skeemi ja fototabelitega (t.l. 6-15) on tõendatud sepikotta sissetungimine akna kaudu, kuna uksel puuduvad murdmisjäljed. Nimetatud asjaolu kinnitab süüdistatava ütlusi ruumi sissetungimise kohta. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub ka akna purustamine, esemete lõhkumine ja ümberpaiskamine sepikoja ruumides. Samas ei tõenda aga nimetatud asjaolud süüdistatava süüd lõhkumises ja asjade segamini ajamises, kuna ainult nimetatud fakti tuvastamine ei kinnita veel süüdistatava süüd selles ning ei lükka ümber tema poolt esitatud vastuväiteid. -Asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendatud, et süüdistatava käest saadi kinnipidamisel kätte sepamärgi raud, töökindad, 9 terasest numbrilauda ja tulemasin (t.l. 28-31) – s.o. need asjad millised süüdistatav pani endale sissetungimise ajal taskusse. Nende esemete varguse osas ei ole süüdistatavale süüdistust esitatud. -Kannatanu G.V. allkirjaga on tõendatud, et ta on Pärnu politseiosakonnast kätte saanud 01.05.2004 a. tema sepikojast äraviidud asjad – sepamärgi ja numbrimärkide komplekti (t.l. 23). -Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolliga on tõendatud, et süüdistatav R.M. toimetati 01.05.2004 a. kell 6.45 Pärnus Riia mnt. 233a kainenemisele (t.l. 34-35). Nimetatud asjaolu kinnitab seda, et alkoholijoobes süüdistatav viibis süüdistuses toodud ajal võõral territooriumil. KarS §-ga 266 kaitstavaks õigushüveks on üks osa isikule tagatud privaatautonoomiast, mille aluseks on Põhiseaduse § -ga 33 sätestatud kodu puutumatus ning mille kohaselt ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusesse ega töökohta, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu moodustab valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik tungimine, kusjuures eeltoodud alad tuleb lugeda sissetungija jaoks võõraks kui need ei ole tema seaduslikus valduses või omandis. XXX YYY territooriumil asunud sepikoda ei olnud süüdistatava R.M. valduses ega omandis, vaid kuulus kannatanule G.V. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et kannatanu kui ruumi valdaja ei ole süüdistatavale andnud luba 01.05.2004 a. sepikoja ruumi sisenemiseks. Sissetungimine väljendus süüdistatava poolt sisenemises ruumi lõhutud klaasiga akna kaudu, millise tegevusega oli ka kuritegu süüdistatava poolt lõpule viidud. Sissetungimist öisel ajal akna kaudu, eesmärgiga ruumist „otsida üles sepamärk ja see kaasa võtta“, tuleb lugeda teo toimepanekuks süüdistatava poolt otsese tahtlusega. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemises KarS § 266 lg 1 järgi on leidnud täielikku tõendamist. Asja kohtulikul uurimisel ei tuvastanud kohus süüdistatava R.M. käitumises karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks luges kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust süüdistatava poolt. R.M. on kriminaalkorras varem karistamata, väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud küll neljal korral, kuid viimane karistus on tal 15.08.2004 a. (t.l. 44-45). Süüdistataval on olemas kindel töökoht osaühingus, tema ülalpidamisel on neli alaealist last. 4 Kohtuliku uurimisega ei ole süüdistatava puhul tuvastatud teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et karistamise aluseks on isiku süü. Kohtu hinnangul on süüdistatav R.M. toime pannud tahtliku kuriteo, millega aga ei ole tekitatud raskeid tagajärgi. Arvestada tuleb seda, et süüdistatavat ei ole enne antud kuriteo toimepanemist kriminaalkorras karistatud, samuti ei ole tuvastatud tema poolt pärast 01.05.2004 a. uute kuritegude toimepanemist. Süüdistatavat on küll karistatud 2003 a. ja 2004 aastal neljal korral väärtegude toimepanemise eest, kuid pärast seda ligikaudu kahe ja poole aasta jooksul ei ole enam tuvastatud tema poolt väärtegude toimepanemist. Arvestades eeltoodut kuriteo raskust ja laadi, samuti seda, et süüdistataval on olemas kindel töökoht ja igakuine sissetulek töötasu näol, leidis kohus, et tema karistamine vangistuse kui kõige raskema karistusliigiga ei ole vajalik ning talle tuleb karistusena kohaldada rahalist karistust. Kriminaalasja juurde on asitõenditena liidetud töökindad ja tulemasin. Kuna nimetatud esemed ei oma materiaalset ega kaubanduslikku väärtust, kuuluvad need hävitamisele. Tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 kuulub süüdistatavalt välja mõistmisele 5400 krooni sundraha riigi tuludesse seoses tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisega. Teet Olvik Kohtunik