1-05-430\3

(04233003475)Kohtu koosseis kohtunik Aleksei Kovalenko Kohtuistungisekretär Marina Smirnova Kriminaalasi M.B süüdistuses KarS § 121 järgi üldmenetluse korras Prokurör Mihhail Hütt Süüdistatav M.B elukoht XXX, isikukood XXX, XXX kodanik, keskharidus, XXX, varem 3 korda karistatud:

1. 13.06.1996.a Narva kohtu poolt KrK § 175 järgi 3-kuulise vabadusekaotusega katseajaga 1 aasta;
2. 11.02.1998.a Narva kohtu poolt KrK § 110 ja § 107 lg 2 järgi 2-aastase vabadusekaotusega;
3. 25.02.2000.a Narva Kohtu poolt KrK § 110 rahatrahviga 1230 krooni. Tõkendit ei valitud. Kaitsja Vladimir Odinokov RESOLUTSIOON Tunnistada M.B süüdi KarS § 121 järgi ja karistada 4 (nelja) kuulise vangistusega. Karistusaega arvestada alates 10.juulist 2006.a, tõkend muuta vangistuseks kohtusaalis. KarS § 68 alusel arvestada karistusaja hulka 1 päev eelvangistust 22.-23.novembril 2004.a. Asitõendid hoida kriminaalasja juures. 2 Mõista süüdimõistetult riigituludesse kohtukulud: uurimise ajal tehtud ekspertiisi eest 2985 (kaks tuhat üheksasada kaheksakümmend viis) krooni, advokaat Vladimir Rogulski poolt uurimise ajal osutatud õigusabi eest 2725 (kaks tuhat seitsesada kakskümmend viis) krooni 80 senti ning sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 4500 (neli tuhat viissada) krooni Väljamõistetud kohtukulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber
4. Juhul, kui ei esitata dokumente (märkida kriminaalasja number, kes tasus, mille eest ja kelle nimele) vabatahtlikust täitmisest, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul tasunud. Kviitung riiginõuete tasumisest esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Viru Ringkonnakohtule 15päevase tähtaja jooksul Narva kohtumaja kaudu, kohustusega teatada kaebuse esitamisest kirjalikult kohtule 7-päevase tähtaja jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo sisu ja kvalifikatsioon M.B süüdistatakse selles, et 22.11.2004.a kell 03.00 paiku oma korteris XXX, tüli käigus ühise alkoholi pruukimise ajal võttis viinapudeli ja lõi vastu pead oma elukaaslasele V.Tle. Pärast seda kui pudel purunes, lõi T. pudeli kaelaga rindu, tekitas elule mitteohtliku torke-lõikehaava. Pani sellega toime KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo, teise inimese väärkohtlemise. Süüdistatav B. süüd KarS § 121 järgi ei tunnistanud, ütles kohtule, et 21.11.2004.a päeval pruukis koos elukaaslase T-ga alkoholi, hiljem heitis magama, T. läks jalutama. Tagasi tuli õhtul, oli tugevasti purjus, pea lõhki löödud ja rinnus haav. Ütles talle, et keegi lõi teda pudeliga koduteel vastu pead. Temal ei olnud T-ga tol päeval mingit riidu. Läks kauplusse kiirabi kutsuma ja viskas teel T. vereplekkidega särgi prügikasti, läks siis naabrinna K. juurde ja helistas veel kord haiglasse, pärast arstide tulekut sõitis T. haiglasse saatma. Haiglas politsei pidas ta kinni ja toimetas koju, kus korteri vaatluse ajal jõi ära liitri õlut, siis viidi ta politseisse, sealt ekspertiisi ja tal tuvastati keskmine joove. Järgmisel päeval temaga rääkis politseinik, kes tegi ettepaneku kirjutada puhtsüdamlik süü omaksvõtt, et kergendada karistust, mida ta ka tegi, siis toimetas ta uurija kabinetti, kus kinnitas käeraudadega laua külge. Ülekuulamise ajal advokaat Rogulski ei andnud nõu mida öelda ja ta kinnitas oma süü omaksvõttu T. pudeliga vastu pead löömise suhtes, seejärel katkise pudeliga rindu, millised mõtles ise välja, et saada politseist välja. Ta vabastati vahi alt ja mingeid avaldusi prokurörile ebaseadusliku uurimise kohta ei esitanud, kuna arvas, et uurimise ajal tema süütus tõendatakse. Kannatanu V.T ütles kohtule, et 21.11.2004.a pruukisid koos B-ga ja B-ga viina, siis B. lahkus, B. läks magama. Tema läks linna, et veel alkoholi juua, ostis pudeli viina ja kui tagasi koju tuli, siis kohtasid teda tundmatud poisid ja lõid teda pudeliga vastu pead. Pudel purunes ja tema kukkus sellele otsa, kildudega haavas rinda. Tuli koju, kus B. võttis ta 3 riidest lahti ja särgi alt kukkusid välja pudeli killud, siis jooksis kiirabi kutsuma ja saatis ta haiglasse. Kui tuli politsei, siis küsiti suuliselt, kuidas haavata sai ja kui ütles, et teda haavasid tundmatud, ütlesid, et ta valetab ja ähvardasid vastutusega valeütluste eest. Järgmisel päeval taheti ta viia vaimuhaiglasse aga ta jooksis haiglast minema. Tema haavatasaamise päeval tüli B-ga ei olnud, mingeid lööke ta ei teinud. Uurimisel andis ütlused, nagu tegelikult kõik toimus, protokolli ei lugenud, kuid uurija ütles, et kui räägivad õigust, saab parem olema B-l, seetõttu kirjutas ülekuulamise protokolli alla nagu uurijal oli kirjutatud. Prokuröri taotlusel on avaldatud T. ütlused uurimisel, et 22.11.2004.a öösel lõi tüli käigus teda pudeliga vastu pead B. ja ta sai pudeli kildudega kriimustada (tl 67-70). Tunnistaja T.K ütles kohtule, et 21.11.2004.a õhtul tuli tema juurde naabrinna B. ja ütles, et haavas oma elukaaslast T. ja et on vaja kutsuda kiirabi. B. oli šokis, kuid ei rääkinud talle, et nimelt tema haavas T. Seda, et T. haavas B., kuulis politseinikelt, kui ta kutsuti politseisse ülekuulamisele. Mis põhjusel on uurija poolt tema ütlused kirjutanud valesti, ei tea, kuid vist mõjutasid teda sündmused ja ta ei väljendanud end ülekuulamisel õigesti. Prokuröri taotluse avaldatud K. ütlustes tunnistaja ütles, et tema küsimusele juhtunu kohta, B. vastas, et ta vist tappis V. või haavas (tl 40-43). Tunnistaja D.R ütles kohtule, et 21.öösel vastu 22.11.2004.a oli politseis teenistuses ja sai korrapidajalt korralduse sõita XXX, kust toimetati haiglasse haavatud T. Kui ta saabus, kodus kedagi ei olnud ja nad sõitsid haiglasse. Seal kohtusid B-ga, kes selgitas, et koos T. ja naabriga jõid kodus alkoholi. Hiljem naaber lahkus ja T. läks kauplusse alkoholi tooma, tuli tagasi 2-3 tunni pärast haavaga südame piirkonnas, seetõttu kutsus kiirabi. B. oli alkoholijoobes, ütles neile, et viskas T. vereplekkidega särgi minema ja see kutsus temas esile kahtluse. Võttes arvesse juhtunu asjaolusid ja B. võimalikku osavõttu T-le vigastuste tekitamisest, kui alkoholi pruukimise ajal tekivad konfliktid, nad toimetasid ta politseisse. Mingit luba õlle joomiseks B-le ei andnud ja ei saanud seda teha, kuna tema arvamusel oli B. asjas kahtlustatavaks. Kohtu poolt avaldatud tunnistaja A.T ütles uurimisel, et elab B. korteri all korteris ja kuulis tihti B. ja tema elukaaslase V. skandaale, seejuures B. on alkoholijoobes skandaalne ja agressiivne. 21.11.2004.a õhtul B. ja V. skandaalitsesid. Pärast muusikalist pausi 03.30 kuulis jälle tugevat müra, mis tuletas meelde inimese kukkumist põrandale, seejärel kõik vaibus ja jäi vaikseks (tl 35-38). Dokumentaalsete tõenditega on tuvastatud: vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokollile oli diivanil suur vereklomp ja väikesed klaasikillud, diivanilaual sakusment ja kinnise korgiga pudelikael. Prügiämbris köögis veinipudeli „Vinni vein“ killud, vannitoas särk suure vereplekiga (tl 4-9); vastavalt asitõendite vaatlusprotokollile on kõikidel klaasidel, lõhutud pudeli kaelal, Tsärgil ja meeste särgil vereplekid (tl 55-57); eksperdi arvamusel oli T. vigastus lõikehaavana rindkere esipinnal, mis harilikul kulgemisel ei ole eluohtlik ja kutsub esile lühiajalise tervisekahjustusse (tl 73-74); B. läbivaatusel oli tuvastatud, et 22.11.2004 ta oli keskmises joobeseisundis ja tema sõnadest on arsti fikseerinud, et jõi kella 23 paiku umbes liitri viina (tl 17). 4 Kohtu arvamus Kuulanud ära protsessiosalised, kohus jõudis arvamusele, et B. süü KarS § 121 järgi on tõendatud, süüdistus on esitatud objektiivselt ja leidis kohtuliku uurimise käigus kinnitust. Uurimise käigus B. 23.11.2004.a ja 14.02.2005.a kinnitas T. poolt saadud vigastuste saamise asjaolusid kaitsja juuresolekul ja kohtualuse ütlused langevad täies ulatuses kokku tunnistajate K. ja T. ütlustega, samuti dokumentaalsete tõenditega, seetõttu kohus usub neid tõendeid. Kõik tõendid olid uurimise käigus saadud vastavalt KrMS sätestatud nõuetele ja nende algupärasuses ja õigsuses pole kahtlust. Kohtus süüdistava, kannatanu ja tunnistaja K. poolt ütluste muutmist kohus seob süüdistatava sooviga hoiduda karistusest toimepandud kuriteo eest, ja selles osutasid talle abi kannatanu T, kes on kannatanuga seotud perekondlike suhetega ja tunnistaja K, kelle jaoks heanaaberlikud suhted on peamiseks argumendiks. Süüdistava põhjendused, et ütlused ja puhtsüdamlik süü omaksvõtt on temalt saadud ebaseaduslikult, kohus hindab seda kui kaitse võimalikku vormi, et panna kahtluse alla tõendid eeluurimisel. Uurimise käigus süüdistatavalt ega tema kaitsjalt ei saabunud avaldusi politsei või prokuröri ebaseadusliku tegevuse suhtes, seega määratakse tema ütlused kohtus tühisõnaliseks, aga võttes arvesse süüdistatava isikut, kellel on kohtulik karistus valeütluste eest, siis see kinnitab kohtu järeldusi. Karistuse määramisel kohus võtab arvesse, et süüdistataval on kustutamata karistused kehavigastuste tekitamise eest, pani toime teise astme kuriteo, tema suhtumist toimepandusse ei kinnitanud puhtsüdamlik kahetsus, seetõttu ei saavutata B. karistamise eesmärki muul viisil, kui vangistusega. Süüdistatava B. vastutust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 tuleb süüdistatavalt välja mõista kõik menetluskulud ja sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohus teeb otsuse ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-de 309 lg 3, 312-313 järgi. Aleksei Kovalenko Kohtunik Tõlge õige Aili Hirt Tõlk