← Eesti

1-06-12787\11

Obsah (6)§ 199§ 263§ 65§ 74§ 63§ 56

1-06-12787 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2007. a Põlva Kriminaalasja number 1-06-12787 (06260101373) Kohtunik Lembit Käis Kohtuistungi s

§-de 199 lg 2 p 4, 7 ja 263 p 4 järgi, S.L süüdistuses

§ 199

lg 2 p 7 järgi ning J.J süüdistuses

§ 263

p 4 järgi Prokurör Ülle Hõrak Süüdistatav Ever Kolsar - isikukood: 38508146525, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel - eesti keel, algharidusega, ei tööta ega õpi, elukoht: Põlva maakond Mooste vald Mooste alevik 5-15, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 10.12.2003. a Põlva Maakohtu poolt

§-de 215 lg 2 p 3 ja 199 lg 2 p 8 järgi 2-aasta 1-kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga; 2) 15.11.2004. a Põlva Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi 1aasta ja 3-kuulise vangistusega, millest loeti ärakandmisele 11 kuud ja 20 päeva vangistust;

§ 65

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste järgi 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva vangistust, mille kandmisest vabastati

§ 74lg 1 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga alates 10.12.2003.

a; 3) 12.10.2005. a Põlva Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi 3-kuulise vangistusega;

§ 65

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste järgi 1 aasta 11 kuud vangistust, mille kandmisest vabastati

§ 74lg 1 alusel tingimisi 3aastase katseajaga alates 10.12.2003.

a; tõkend – elukohast lahkumise keeld, Kaitsja Vandeadvokaat Valli Kallaste 1-06-12787 Süüdistatav S.L – isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel - eesti keel, XXX haridusega, YYY – juhatuse liige, elukoht: XXX, varem kriminaalkorras karistamata, tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Peeter Järv Süüdistatav J.J – isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, XXX haridusega, ei tööta, elukoht: XXX, varem kriminaalkorras karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaat Peeter Järv RESOLUTSIOON Ever Kolsar ja J.J õigeks mõista

§ 263

p 4 järgi osaliselt, s.o avaliku korra raskes rikkumises, mis väljendus hoonest puuhalu väljaviskamises. Ever Kolsar süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 4, 7 järgi ja karistada 3 (kolm) kuulise vangistusega.

Ever Kolsar süüdi tunnistada

§ 263

p 4 järgi ja karistada 2 (kaks) kuulise vangistusega.

§ 63

lg 2 ja 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista Ever Kolsari liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja 2 alusel mõista Ever Kolsari liitkaristuseks kohtuotsuste järgi 2 (kaks) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust. Ever Kolsari suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kohustada Ever Kolsarit vabatahtlikult ilmuma karistuse kandmiseks vanglasse kohtu poolt saadetavas teatises märgitud ajaks. Vanglasse mitteilmumisel vahistada ta viivitamata kohtuotsuse täitmiseks elukohajärgse politseiprefektuuri poolt. Ever Kolsari karistuse kandmise aja algust arvestada alates tema vanglasse saabumisest või tema vahistamisest. S.L süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 7 järgi ja karistada 3 (kolm) kuulise vangistusega.

§ 74

lg 1 alusel vabastada S.L täielikult talle mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi käitumiskontrollile allutamisega ning määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ning kohustusi (elab alalises elukohas – XXX; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks ning eelneva loa elu - või töökoha vahetamiseks) ning kui

§ 74lõigetest 4-6 ei tulene teisiti. 2

(11)1-06-12787 Katseaja algust S.L arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest. Valitud tõkend S.L suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. J.J süüdi tunnistada

§ 263

p 4 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 100-kordses miinimumpäevamääras, s.o 5 000 (viis tuhat) krooniga, mis kanda riigieelarvesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 4100065035) 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista Ever Kolsarilt riigieelarvesse: 1) 5400 (viis tuhat nelisada) krooni sundraha katteks; 2) 3882 (kolm tuhat kaheksasada kaheksakümmend kaks) krooni määratud kaitsjale makstava tasu kulude hüvitise katteks; 3) 128 (ükssada kakskümmend kaheksa) krooni kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulude katteks. Välja mõista S.L-lt riigieelarvesse: 1) 5400 (viis tuhat nelisada) krooni sundraha katteks; 2) 2124 (kaks tuhat ükssada kakskümmend neli) krooni määratud kaitsjale makstava tasu katteks; 3) 64 (kuuskümmend neli) krooni kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulude katteks. Välja mõista J.J-lt riigieelarvesse: 1) 5400 (viis tuhat nelisada) krooni sundraha katteks; 2) 3481 (kolm tuhat nelisada kaheksakümmend üks) krooni ja 20 senti määratud kaitsjale makstava tasu katteks; 3) 64 (kuuskümmend neli) krooni kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulude katteks. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606 ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida: viitenumber 2800049874, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Välja mõista Ever Kolsarilt ja J.J-lt solidaarselt 12 739 (kaksteist tuhat seitsesada kolmkümmend üheksa) krooni ja 28 senti XXX kasuks lõhkumisega tekitatud kahju katteks. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale teatada kirjalikult 8. veebruariks 2007. a. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantseleis kättesaadav alates 14.02.2007. a ning kohtuotsuse peale võib siis esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates 15.02.2007. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest määruskaebuse 3

(11)1-06-12787 esitamise teel Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale. Esitatud süüdistused ja süüdistatavate seisukohad Ever Kolsarit ja J.J süüdistatakse selles, nad 14.05.2005. a kella 4.50 paiku sisenesid hoone valdaja - XXX - tahte vastaselt võõrasse hoonesse XXX ning tahtlikult lõhkusid hoone ukse ja hoone aknaid 50,2 ruutmeetri ulatuses, viskasid hoonest välja õmblusmasina ja puuhalu, millega rikkusid raskelt avalikku korda, põhjustades XXX-le varalise kahju 12 739,28 krooni. Toimepandu Ever Kolsari ja J.J poolt on kvalifitseeritud

§ 263p 4 järgi, s.o avaliku korra raske rikkumisena grupi poolt.

Peale selle süüdistatakse Ever Kolsarit, olles karistatud 12.10.2005. a Põlva Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi, ja S.L selles, et nad 29.07.2006.

a kella 1.30 ajal varastasid XXX külas OÜ-le YYY-le kuuluva ekskavaatori XXX kütusepaagist 40 liitrit erimärgistatud kütust, millega tekitasid omanikule 412 krooni suuruse kahju. Toimepandu Ever Kolsari poolt on kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p-de 4 ja 7 järgi ning toimepandu J.J poolt

§ 199lg 2 p 7 järgi.

Süüdistatav Ever Kolsar ennast süüdi ei tunnista. Kohtus on E. Kolsar seletanud, et

  1. a mais tuli ta koos J.J ja E.K-ga ööklubist ning läksid koolist 60-70 m kaugusele parki õlut (A.Le Coq Premium) jooma. Kooli juurde minnes kuulis ta klaasiklirinat. Õllejoomise kohast oli kool näha ning kedagi ta kooli juures ei näinud. Mõne aja pärast saabus politsei ja hakkas neid alusetult kahtlustama lõhkumises. Selgus, et kooli aknad olid ära lõhutud ja välisuks avatud. 29.07.
  2. a öösel sõitis ta S.L-ga sihitult ringi, viimane juhtis autot. Ta jäi magama ning kui ärkas, siis nägi, et S.L on toonud auto juurde kaks 20 l kanistrit. Eelnevalt neil vargusest juttu ei olnud. Nad olid peatunud XXX külas ühe hoone juures. Seal lähedal on ta varem näinud koppa seismas. Ta aitas kanistrid auto peale panna, kuigi sai aru, et S.L oli käinud kütust varastamas. Nad said sõita umbes 200 meetrit, kui politsei nad kinni pidas. Vastu hommikut viis politsei ta sündmuskohale ütlusi andma. Kohtueelsel uurimisel valetas, et pani varguse toime koos S. L-ga. Süüdistatav J.J ennast süüdi ei tunnista. Kohtus on J.J seletanud, et 14.05.
  3. a kella 4 paiku tuli ta ööklubist koos Ever Kolsari ja E.K-ga ning läksid koolist 60-70 m kaugusele parki õlut jooma. Kooli juurde minnes kuulis ta klaasiklirina hääli. Natukese aja pärast saabus politsei ja hakkas neid alusetult kahtlustama lõhkumises. Koolihoones käis sees koos politseiametnikuga ning nägi, et hoone aknad ja uks olid katki. Süüdistatav S.L ennast süüdi ei tunnista. Kohtus on S.L seletanud, et 29.07.
  4. a öösel sõitis ta autoga sihitult ringi. Autos oli ka E. Kolsar, viimane jäi magama. Ta peatas auto ühe hoone juures ning otsustas varastada lähedal seisvast ekskavaatorist diiselkütet kaasasolevatesse kanistritesse. Ta võttis ekskavaatori paagist voolikuga 40 liitrit diiselkütet kahte kanistrisse ning viis need auto juurde, kus käskis E. Kolsaril need autole tõsta. Peale seda, kui E. Kolsar oli kanistrid autosse tõstnud, said nad sõita umbes 200 meetrit, kui politsei nad kinni pidas ja autost varastatud diiselkütte avastas. Vastu hommikut viis politsei ta sündmuskohale ütlusi andma. Kohtueelsel uurimisel valetas, et pani varguse toime koos E. Kolsariga. 4

(11)1-06-12787 Maakohtu põhjendused
  1. 1.1 Avaliku korra rikkumisega seonduvate asjaolude kohta on kogutud veel järgmised tõendid: - tunnistaja E.K kohtus antud ütlused, et peale ööklubi XXX sulgemist läks ta koos E. Kolsari ja J.J-ga koolimaja juurde, kusjuures enne seda osteti viimaste poolt tanklast kaasa veel õlut A.Le Coq Premium. Kooli juures peale nende kedagi ei olnud ja aknad olid hoonel terved. Kooli juures ütles üks süüdistatavatest, et teeme politseile natuke tööd. Seejärel läksid E. Kolsar ja J.J kooli juurde, ta ise jäi eemale ootama. Ta ei mäleta enam, kas E. Kolsar ja J.J sisenesid hoonesse ukse või selle juures oleva akna kaudu, kuid jalaga löödi vastu ust ning mõne aja pärast hakati aknaklaase lõhkuma. Ühe akna kaudu visati välja ka õmblusmasin. Hoone teisel korrusel löödi katki vähemalt kolme akna klaasid. Peale akende lõhkumist tulid E. Kolsar ja J.J hoonest välja ning soovitasid ära joosta. Mõne aja pärast saabus kohale politsei. Politsei käis hoones sees ning hakkas neid lõhkumise osas küsitlema. Ta ei julgenud politseile öelda, et süüdistatavad olid hoonesse tunginud ja aknaklaase lõhkunud; - tunnistaja O.V’i kohtus antud ütlused, et kella 4 ja 6 vahel oli ta kaaslastega jõe ääres ning kuulis teisel pool veekogu klaasiklirinat ning nägi paari inimese liikumist ka kooli ees. Seejärel helistati tema telefonilt politseile ning viimane saabus kooli juurde mõne aja pärast; - tunnistaja U.P kohtus antud ütlused, et 14.05.
  2. a oli ta politseipatrullis koos G. P-ga. Kella 5 paiku said nad teate, et kooli juures lõhutakse. Kooli juurde jõudes avastasid hoonest 10 meetri kaugusel seismas kolm noort inimest, kelleks hiljem osutusid Kolsar, J. ja K., kellel olid käes õllepurgid. Selgus, et hoone uks oli lahti murtud ja lõhutud aknaklaase ning väljas oli õmblusmasin. Hoone koridori põrandal oli näha üks jalatsijälg, mis vaatlusel langes kokku J. jalatsi tallamustriga. Nimetatud isikud eitasid lõhkumist; - sündmuskoha vaatlusprotokoll koos plaani ja fotodega (toimiku II kd; lk 3-4, 5, 6-7), et
  3. mail teostas politsei sündmuskoha vaatlust XXX ning tuvastas, et välisukse lukustus oli lõhutud, välisukse kõrval oleva aknal puudus klaas; välisukse juurde viival teel oli õmblusmasin ja puidust plaate; akende all ja teel ning hoones hulgaliselt klaasikilde; hoonel oli purustatud enamus aknaid, üks puuhalg oli väljas maas ja üks puuhalg kahe akna vahel; üks 0,5 l A.Le Coq Premium õllepurk oli hoones põrandal akna all ja teine õllepurk koridoris kasti peal; - hinnakalkulatsioon (toimiku II kd; lk 10), et 14.05.
  4. a XXX hoone lõhutud 50,2 m2 aknaklaaside vahetuse ning ukseluku ümbruse remondi ja luku vahetuse maksumus on kokku 12739,28 krooni (koos käibemaksuga 18%), sealhulgas aknaklaaside vahetus 10291 krooni (ilma käibemaksuta); - patrullleht (toimiku II kd; lk 13-14), et 14.05.
  5. a kella 5.10 ajal teatati patrullitoimkonnale, kuhu kuulusid G.P ja U.P, XXX juures olevast klaasiklirinast. Seega on eeltoodud tõenditega tuvastatud, et 14.05.
  6. a kella 4 paiku lahkusid Ever Kolsar, J.J ja E.K ööklubist ja läksid pärast tanklast õlle (A.Le Coq) ostmist endise koolimaja juurde, mis asub XXX; hoonesse tungisid sisse E. Kolsar ja J.J ja hakkasid seal 5
(11)1-06-12787 aknaklaase lõhkuma, samuti viskasid nad välja õmblusmasina; kella 51.10 ajal sai politsei teate klaaside lõhkumise kohta ja tabas sündmuskoha juurest Ever Kolsari, J.J ja E. K. Süüdistatavate Ever Kolsari ja J.J väiteid, et nad kuulsid koolimaja juurest kostvat vaid klaasiklirinat ning hoonesse ei ole nad ise sisse tunginud ega hoones midagi lõhkunud ja välja visanud, loeb kohus mitteusaldusväärseks ja vastuolus olevaks teiste tõenditega. Nii on tunnistaja E.K kinnitanud, et kooli juures kedagi peale tema ning E. Kolsari ja J.J sel korral ei olnud; üks süüdistatavatest ütles teisele, et teeme politseile natuke tööd ning seejärel sisenesid E. Kolsar ja J.J hoonesse, kusjuures eelnevalt peksti jalaga vastu välisust; mõne aja pärast hakati seest aknaklaase lõhkuma ja akna kaudu visati välja ka õmblusmasin; pärast tulid E. Kolsar ja J.J hoonest välja ning mõne aja pärast saabus kohale ka politsei. Kohus leiab, et tunnistaja E.K ütluste usaldusväärsuses ja õigsuses, vaatamata sellele, et ta oli samuti tarvitanud sel ööl alkoholi ning jäi E. Kolsarit ja J.J ootama koolimajast kaugemale ja ei avaldanud alguses politseile lõhkujate nimesid, ei ole põhjust kahelda. E.K on kohtule veenvalt põhjendanud, et ta kartis E. Kolsari ja J.J juuresolekul politseile õigust rääkida. Ka puudub tunnistaja E.K ja süüdistatavate vahel vihavaen ning tunnistajal ei ole mingit põhjust valeütluste andmiseks. Peale selle on E.K ütlused vastavuses ka teiste tõenditega (s.o tunnistajate V. ja P. ütlustega ning sündmuskoha vaatlusprotokolli, selle plaani ja fotodega, hinnakalkulatsiooni ja patrulllehega), mille õigsuses ei ole kohtul samuti alust kahelda. Nii on sündmuskohale saabunud politseiametnik U.P kinnitanud et koolimaja koridori põrandale jäetud jalatsijälje muster oli sarnane J.J jalatsi tallamustriga. Vaatamata sellele, et sündmuskoha vaatlusprotokolli ei ole koostatud samal kuupäeval kui politsei sai teate lõhkumise kohta ja selles ei ole märgitud täpselt lõhutud aknaid ning selle koostamise aastaks on ekslikult märgitud
  1. a, ei muuda see antud tõendit mitteusaldusväärseks, kuna selles märgitud asjaolusid kinnitavad ka tunnistajate K. ja P. ütlused. Peale selle kinnitab lõhkumise ulatust (lõhutud välisukse luku ümbrus ja 50,2 m2 aknaklaase) ja tekitatud kahju suurust (12 739,28 krooni) hinnakalkulatsioon, mis on koostatud 30.05.
  2. a. Hinnates kõiki kohtuistungil uuritud tõendeid kogumis, loeb kohus tõendatuks, et Ever Kolsarit ja J.J 14.05.
  3. a kella 5 paiku rikkusid raskelt avalikku korda, kuna sisenesid valdaja - XXX - tahte vastaselt võõrasse hoonesse XXX, kus lõhkusid ära endise koolimaja ukse ja aknaid 50,2 ruutmeetri ulatuses, millega põhjustasid valdajale varalise kahju 12 739,28 krooni, ning viskasid hoonest välja õmblusmasina. Kohus leiab, et E. Kolsari ja J.J poolt toimepandud tegu oli suunatud avaliku korra vastu, kuna sooritatud teo läbi oli kahjustatud avaliku korra õiguspärane toimimine ja kannatanu tavapärane avalik kindlusetunne. Teadaolevalt mõeldakse avaliku korra all inimeste ühiselu aluseid ja suhtlemiskorda ühiskonnas, mille eesmärgiks on ühiskonnaliikmete turvalisuse tagamine. Ka kriminaalasjas 3-1-1-89-96 on Riigikohus asunud seisukohale, et avalik kord on tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelised suhted ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlusetunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. 6
(11)1-06-12787 Endisesse koolimajja sissetungimine ilma omaniku või valdaja loata lõhkumise eesmärgil, mille käigus ainuüksi akende lõhkumisega tekitati üle 10 000 krooni suurune kahju ja visati välja õmblusmasin (inventar), tuleb lugeda avaliku korra rikkumiseks. Kuna antud teo panid E. Kolsar ja J.J ühiselt ja kooskõlastatult, nad mõlemad valitsesid tegu ja nende käitumine moodustas ühe terviku, siis tuleb neid käsitleda kaastäideviijatena. Seega on avaliku korra rikkumine toime pandud grupi poolt. Kohus leiab, et E. Kolsar ja J.J panid antud teo toime kavatsetult, kuna soovisid rikkuda avalikku korda. Nimetatud asjaolu on tõendatud tunnistaja E.K ütlustega, mille kohaselt enne hoonesse sissetungimist ütles üks süüdistatavatest teisele, et teeme politseile natuke tööd ning peale seda tungisid viimased hoonesse ja hakkasid aknaklaase lõhkuma. Eelnevat arvestades leiab kohus, et E. Kolsar ja J.J on toime pannud

§ 263lg 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistuses märgitud hoonesse sissetungimine on täielikult hõlmatud avaliku korra raske rikkumisega, sest viimast käsitletakse esimesest raskema süüteona. Samas leiab kohus, et E. Kolsar ja J.J tuleb õigeks mõista

§ 263

p 4 järgi osaliselt, sest avaliku korra raskeks rikkumiseks ei saa pidada tavalise puuhalu, millel puudub sisuliselt väärtus, hoonest väljaviskamist. Kuna E. Kolsar ja J.J on süüvõimelised ning puuduvad ka nende teo õigusvastasust ja nende süüd välistavad asjaolud, siis tuleb neile mõista karistus

§ 263lg 4 järgi.

1.2 Kütuse vargusega seonduvate asjaolude kohta on peale E. Kolsari ja J.J kohtus antud ütluste kogutud veel järgmised tõendid: - kannatanu – OÜ YYY – esindaja M.H kohtus antud ütlused, et laupäeval kella 11 paiku ekskavaatori juurde minnes märkas, et OÜ-le YYY kuuluva ekskavaatori, mis seisis seoses tiigi kaevamisega ühe maja lähedal, kütusepaagist oli kadunud ligi 60 l diiselkütet. Tee pealt oli võimalik ekskavaatorit näha. Politsei kaudu sai ta tagasi 40 l diiselkütet; - sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemiga (toimiku I kd; lk 2-3; 5) ning asitõendite vaatlusprotokoll (toimiku I kd, lk 15), et 29.07.

  1. a kella 5.35 – 6.05 teostas politsei sündmuskoha vaatlust XXX külas ning tuvastas, et XXX teelt XXX 50 m suunas asub kahekordne elamu, millest umbes 100 m kaugusel oli ekskavaator, mille kütusepaagikorgi all olev maapind oli diiselküttega; - asitõendite vaatlusprotokoll (toimiku I kd, lk 15), et 02.06.
  2. a vaatles politsei asitõendeid, s.o kahte plastmassist 20 l kanistrit ja kahte 2 cm läbimõõduga 1,5 m pikkust voolikut; - Ever Kolsari kohtueelsel uurimisel antud ütlused (toimiku I kd; lk 11-13; 18-19), et 28.07.
  3. a päeval nägi ta S.K-ga XXX külast läbi sõites tiigi ääres ekskavaatorit seismas ning neil tekkis kütuse varguse mõte. Põlvast võttis S.L auto peale 2 kanistrit ja voolikud. 29.07.
  4. a öösel sõitsid nad samasse kohta tagasi, tema jäi auto juurde valvama ning S.L läks kütust varastama. Kahte kanistrisse võetud kütuse tõstis ta pärast auto pakiruumi S.L palvel; - S.L kohtueelsel uurimisel antud ütlused (toimiku I kd; lk 44-45), et 28.07.
  5. a päeval nägi ta E. Kolsariga XXX külast läbi sõites tiigi ääres ekskavaatorit seismas ning neil tekkis kütuse varguse mõte. Põlvast võttis ta auto peale 2 kanistrit ja voolikud. 29.07.
  6. 7

(11)1-06-12787 a öösel sõitsid nad samasse kohta tagasi, E. Kolsar jäi auto juurde valvama ning ta ise läks kütust varastama. Pärast aitas E. Kolsar 2 kanistrit varastatud kütusega auto pakiruumi tõsta. Seega on eeltoodud tõenditega tuvastatud, et ööl vastu 29.07.
  1. a sõitsid E. Kolsar ja S.L viimase autoga XXX külas ühe maja juurde, kus seisis tiiki kaevanud ekskavaator; S. L võttis auto pealt 2 (20 l) kanistrit ja vooliku, tõmbas ekskavaatori kütusepaagist kanistritesse diiselkütuse ning tõi täidetud kanistrid auto juurde, kus E. Kolsar need auto peale tõstis; tagasi sõites pidas politsei nende auto kinni; politsei kaudu on M.H tagasi saanud 40 l diiselkütet. Süüdistatavate E. Kolsari ja S.L ütlused kohtus, et diiselkütte vargusest ei olnud E. Kolsar teadlik kuni S.L poolt kanistrite auto juurde toomiseni, loeb kohus mitteusaldusväärseks, vastuolus olevaks nende kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ning antuks oma süü vähendamise eesmärgil. Kohtueelsel uurimisel (toimiku I kd; lk 11-13; 18-19, 44-45) on mõlemad süüdistavad kinnitanud, et neil tekkis varguse mõte juba 28.07.
  2. a päeval, kui nägid ekskavaatorit tiigi ääres seismas; S.L võttis auto peale 2 kanistrit ja voolikud ning nad sõitsid 29.07.
  3. a öösel samasse kohta tagasi, kus S.L läks diiselkütet varastama ja E. Kolsar jäi auto juurde valvama. Kohus leiab, et nendes kohtueelsel uurimisel antud ütluste õigsuses ja usaldusväärsuses ei ole mingit alust kahelda, sest need on antud suhteliselt üksikasjalikult, omavahelises vastavuses ja loogilises seoses teo toimepanemise asjaoludega. Peale selle ei ole ükski süüdistatav kohtule usaldusväärselt ega loogiliselt suutnud põhjendada oma eelmärgitud ütluste muutmist ja kohtus uue varguseversiooni esitamist. Hinnates kõiki kohtuistungil uuritud tõendeid kogumis, loeb kohus tõendatuks, et Ever Kolsar ja S.L 29.07.
  4. a öösel varastasid XXX külas OÜ-le YYY kuuluva ekskavaatori kütusepaagist 40 liitrit diiselkütust, väärtusega 412 krooni, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuigi M.H ütluste kohaselt oli ekskavaatori paagist kadunud ligi 60 l diiselkütet, saab kohus varastatu koguseks lugeda vaid 40 l, kuna süüdistatavatelt saadi kätte ainult 40 l diiselkütet. Ka on sündmuskoha vaatlusprotokolliga tõendatud, et osa diiselküttest oli voolanud maapinnale. Seega on täiesti loogiline ja reaalne, et osa kütust voolas paagist kanistritesse ümberlaadimisel maapinnale ning seda osa ei olnud süüdistavatel võimalik omastada. Kohus leiab, et antud vargust saab lugeda lõpuleviiduks hetkest, kui S.L ja E. Kolsar sõitsid sündmuskohalt viimase poolt autosse pandud võõra diiselküttega minema, kuna alates sellest momendist oli süüdistatavatel faktiliselt võimalik võõrast vara kasutada ja käsutada oma äranägemise järgi. Kui ei oleks kütust autosse pandud ja sellega ära sõidetud, siis oleks vargus jäänud lõpule viimata ja siis oleks antud tegu jäänud katse staadiumi. Süüdistatavaid E. Kolsarit ja S.L tuleb käsitleda varguse kaastäideviijatena, sest nad mõlemad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult, kuna nad mõlemad valitsesid tegu eeldusega, et teo toimepanemine sõltub neist mõlemast ning koostegutsemise tulemusena omastavad nad ebaseaduslikult võõra vara. Seega on antud vargus toime pandud grupi poolt. 8
(11)1-06-12787 Karistusregistri väljavõte (toimiku I kd; lk 20-23) ja kohtuotsuse koopia (toimiku I kd; lk 25-27) kinnitavad, et Ever Kolsarit on karistatud varguse eest Põlva Maakohtu poolt 10.12.2003. a, 15.11.2004. a ja 12.10.2005. a. Seega on E. Kolsar

§ 199lg 2 p-s 4 tähendatud isikuks, kuna ta on varem toime pannud varguse.

Arvestades asjaolu, et diiselkütte ebaseaduslik omastamine oli süüdistatavatel E. Kolsaril ja S. L etteplaneeritud, siis panid nad varguse toime kavatsetult. Kohus leiab, et toimepandu Ever Kolsari ja S. L poolt on õigesti kvalifitseeritud, s.o vastavalt

§ 199

lg 2 p-de 4 ja 7 ning

§ 199lg 2 p 7 järgi.

Kuna süüdistatavad E. Kolsar ja S. L on süüvõimelised, samuti puuduvad nende süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud, siis tuleb neile antud varguse eest mõista karistus. 2.

§ 56

lg 1 kohaselt arvestab kohus karistuse mõistmisel peale isiku süü veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 2.1 Ever Kolsarit on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, s.o põhiliselt varavastaste kuritegude toimepanemise eest (toimiku I kd; lk 20-23). Samuti on teda korduvalt karistatud ka väärtegude eest, kusjuures talle mõistetud rahatrahvid on siiani tasumata (toimiku I kd; lk 28-29). E. Kolsari karistust kergendavad ning karistust raskendavad mittekoosseisulised asjaolud puuduvad. Arvestades eelnevat ning asjaolu, et avaliku korra raske rikkumine toimus endises koolimajas ja see ei takistanud õppetöö läbiviimist ning vargus ei olnud seotud sissetungimisega ja sellega põhjustatud kahju oli suhteliselt väike, sellepärast leiab kohus, et E. Kolsarit on otstarbekas karistada edaspidiste süütegude toimepanemisest hoidumise ja õiguskorra kaitsmise huvides lühiajalise vangistusega. Kuna E. Kolsar on toime pannud avaliku korra raske rikkumise enne Põlva Maakohtu 12.10.2005. a otsuse kuulutamist ning peale seda otsust veel varguse katseajal, siis tuleb talle mõista liitkaristus lähtudes

§-de 65 lg 1 ja 2 ning 74 lg 5 sätetest, arvestusega, et

§ 65

lg 1 alusel mõistetavaks liitkaristuseks jääb eelmärgitud otsusega mõistetud liitkaristus – 1 aasta ja 11 kuud vangistust, millele tuleb

§-de 65 lg 2 alusel juurde liita käesoleva otsusega

§ 199lg 2 p 4, 7 järgi mõistetud vangistus (3 kuud) täielikult.

2.2 S.L ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kuid teda on varem korduvalt väärtegude eest karistatud, sealjuures talle mõistetud rahatrahvid on tasumata (toimiku I kd; lk 46-47, 48-49). S. L karistust raskendavad mittekoosseisulised asjaolud puuduvad, kuid tema karistust kergendavaks asjaoluks võib lugeda puhtsüdamlikku kahetsust. Lähtudes sellest, et vargus ei olnud seotud sissetungimisega ja sellega põhjustatud kahju oli suhteliselt väike, sellepärast leiab kohus, et S.L on otstarbekas karistada edaspidiste süütegude toimepanemisest hoidumise ja õiguskorra kaitsmise huvides lühiajalise vangistusega. 9

(11)1-06-12787 Kuna S.L pani esmakordselt toime kuriteo, ta on äriühingu juhatuse liige ning tal on olemas kindel elukoht, sellepärast leiab kohus, et mõistetava tähtajalise vangistuse ärakandmine ei ole tema suhtes otstarbekas, mistõttu kohus leiab, et S.L tuleb antud vangistusest täielikult vabastada seoses tema allutamisega käitumiskontrollile 18 kuuks

§ 74lg 1 ja 3 alusel.

2.3 J.J ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kuid teda on varem korduvalt karistatud väärtegude eest (toimiku II kd; lk 43, 44). J.J karistust kergendavad ning karistust raskendavad mittekoosseisulised asjaolud puuduvad. Arvestades eelnevat ning asjaolu, et avaliku korra raske rikkumine ei takistanud õppetööd ning väärtegude eest mõistetud karistused on suuremas osas kantud, sellepärast leiab kohus, et J.J on otstarbekas karistada edaspidiste süütegude toimepanemisest hoidumise ja õiguskorra kaitsmise huvides kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega 100kordses miinimumpäevamääras.

  1. XXX vald (XXX kaudu) on esitanud hagi Ever Kolsari ja J.J vastu tekitatud kahju – 12739,28 krooni - hüvitamiseks. Kahju suurusele - 12739,28 krooni - ei ole süüdistatavad vastu vaielnud. Arvestades asjaolu, et XXX vallale on kahju - 12739,28 krooni - tekitatud süüdistatavate õigusvastase teoga ning selle tagajärjel on vaja lõhutud aknaklaasid (50,2 m2) vahetada uutega ning remontida ukseluku ümbrus ja panna uus lukk, sellepärast tuleb VÕS §-de 137 lg 1; 1043; 1045 lg 1 p 5 alusel hagi rahuldada ning mõista mõlemalt süüdistatavalt solidaarselt välja 12739,28 krooni tekitatud kahju katteks Räpina Vallavalitsuse kasuks.
  2. Käesolevas kriminaalasjas esinevad järgmised menetluskulud, mis on seotud E. Kolsariga: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha – 5400 krooni, riigi õigusabi korras määratud kaitsjale advokaat Valli Kallastele makstav tasu – 3666 krooni ja kaitsjale hüvitatav sõidukulu – 216 krooni ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 128 krooni (toimiku II kd; lk 115). Käesolevas kriminaalasjas esinevad järgmised menetluskulud, mis puudutavad S.L: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha – 5400 krooni, riigi õigusabi korras määratud kaitsjale advokaat Peeter Järvele makstav tasu – 2124 krooni ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 64 (128 : 2) krooni (toimiku II kd; lk 115). Käesolevas kriminaalasjas esinevad järgmised menetluskulud, mis puudutavad J.J: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha – 5400 krooni, riigi õigusabi korras määratud kaitsjale advokaat Peeter Järvele ja advokaat Tõnis Lutsarile makstav tasu – 3481,20 (2761,20 + 720; (toimiku II kd; lk 31) krooni ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 64 (128 : 2) krooni (toimiku II kd; lk 115). Kuna KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, sellepärast mõistab kohus KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 ja 10 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõlemalt süüdistatavalt välja eelmärgitud kriminaalmenetluse kulud täielikult. 10

(11)1-06-12787 Lembit Käis Kohtunik 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.