Obsah (9)

§ 263§ 4231§ 65§ 69§ 199§ 121§ 64§ 68§ 74

1-18-5148 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7.mai 2019. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-5148 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Koik, Ivi Keskül

§ 263lg 1 p 1, § 199 lg 2 p 8, 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22.

märtsi 2019.a otsus lühimenetluses Süüdistatav Vitali Pihlak isikukood 37212190214, Elukoht: XXX, viibib Tallinna Vanglas, XXX, varem kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 05.02.2016 otsusega

§ 4231järgi, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistus 6 kuud.

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuseks mõisteti 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 ja 3 järgi asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga ning kohustati 2 aasta pikkuse tähtaja jooksul tegema 235 tundi üldkasulikku tööd. ÜKT tunnid on sooritatud Süüdistatav Vitali Pihlak Apellatsiooni esitaja RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Vitali Pihlaku apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. 1 1-18-5148 SÜÜDISTUS: 1. Vitali Pihlakut süüdistatakse selles, et tema, viibides 25.03.2017 kella 12.12 ajal Tallinnas XXX asuva XXX koridoris, rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 ja p 2 ja § 54 ning mis seisnes selles, et ta kasutas kinnipidamise käigus U AS turvatöötaja AJ suhtes füüsilist vägivalda ja nimelt lõi teda mobiiltelefoniga Huawei lauba piirkonda, millega tekitas kannatanule AJ-le füüsilist valu ja 1,0 cm lahtise haava lauba piirkonda. Ühtlasi oli häiritud samaaegselt sündmuskohal viibinud kauplusekülastajate avalik õigusrahu ja turvatunne. Seega pani Vitali Pihlak toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga s.o

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2 Vitali Pihlakut süüdistatakse selles, et tema, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis 18.08.2018 öösel vastu 19.08.2018 XXX, Pärnu asuva hotell Y sisehoovist Ce OÜ-le kuuluvat vara koguväärtuses 378,50 eurot ning lahkus. Samuti tema, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis 19.08.2018 kella 03:50 ajal XXX, Pärnu asuva Hotell Y receptionist IS vara koguväärtuses 275 eurot ning lahkus. Samuti tema, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungis 19.08.2018 kella 09:15 ajal läbi avatud asendis õhuakna sisse XXX, Pärnu asuvasse baari P, kust võttis kassast sularaha summas 295 eurot ja vara koguväärtuses 387,74 eurot ning lahkus. Samuti tema, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis 13.09.2018 kella 15:52 ajal XXX, Tallinn asuvas kaupluses X pudeli viina Nimiroff väärtusega 12.99 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid tema tahtest olenemata põhjustel tal kuritegu lõpule viia ei õnnestunud, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt, kaup tagastati rikkumata kauplusele. Samuti tema, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungis 15.09.2018 kella 00:17 ajal akna lõhkumise teel sisse XXX, Pärnu asuvasse M restorani kontoriruumidesse, kust võttis kaks 1-liitrilist pudelit Havana Club rummi koguväärtusega 60 eurot ning lahkus. Samuti tema, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungis 16.09.2018 kella 05:39 ajal ukseklaasi lõhkumise teel sisse XXX, Kambja vald, Tartumaa asuvasse kauplusesse X, kust võttis ühe 500-grammise kohvipaki Aromi Mokka väärtusega 2.99 eurot, lõhkudes eelnevalt turvakaamera väärtusega 447.30 eurot ning lahkus. Samuti tema, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungis 17.09.2018 kella 00:35 ajal ukseklaasi lõhkumise teel sisse XXX, Tartu asuvasse OÜ F kuuluvasse kauplusesse, kust võttis rahasahtli väärtusega 69,60 eurot, milles oli sularaha summas 145,23 eurot, seega vara koguväärtusega 214,83 eurot ning lahkus. Samuti tema, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungis ajavahemikul 18.09.2018 kell 11:00 kuni 19.09.2018 kell 08:31 akna lõhkumise teel sisse XXX, Tallinn asuvasse S AS laoruumi, kust võttis vara koguväärtuses 4972,82 eurot ning lahkus. Samuti tema, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungis 19.09.2018 kella 05:36 ajal akna lõhkumise teel sisse XXX, Tallinn asuvasse M OÜ kontorisse, kust võttis vara koguväärtuses 115 eurot ning lahkus. Samuti tema, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungis 19.09.2018 kella 06:13 ajal akna lõhkumise teel sisse XXX, Tallinn asuvasse AS G kontorisse, kust võttis vara koguväärtuses 2372,46 eurot ning lahkus. Samuti tema, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungis 19.09.2018 kella 10:21 ajal rõduukse klaasi lõhkumise teel sisse XXX, Tallinn asuvasse KA`ile kuuluvasse 2 1-18-5148 korterisse, kust võttis sülearvuti Dell Latitude väärtusega 850 eurot koos adapteriga ning lahkus. Samuti tema, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungis 19.09.2018 kella 21:21 ajal akna lõhkumise teel sisse XXX, Tallinn asuvasse N OÜ-le kuuluvasse juuksurisalongi, kust võttis vara koguväärtuses 300 eurot ning lahkus. Samuti tema, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungis ajavahemikul 19.09.2018 kell 17:00 kuni 20.09.2018 kell 07:15 akna lõhkumise teel sisse XXX, Tallinn asuvasse B OÜ kontorisse, kust vara koguväärtuses 3105,55 eurot ning lahkus. Samuti tema, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis 20.09.2018 kella 12:40 ajal XXX, Tallinn asuvast X kontorist MM-le vara koguväärtuses 1144 eurot ning lahkus. Samuti tema, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungis 20.09.2018 kella 22:00 ajal ukseklaasi lõhkumise teel sisse XXX, Tallinn asuvasse X salongi, kust võttis vara koguväärtuses 396,91 eurot (+välismaised mündid) ning lahkus. Samuti tema, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungis 20.09.2018 kella 22:53 ajal ukseklaasi lõhkumise teel sisse XXX, Tallinn asuvasse V OÜ jalgrattapoodi, kust võttis kaasa naiste hübriidratta „Orient Avenue“ maksumusega 299 eurot ning lahkus. Seega Vitali Pihlak pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

1. Harju Maakohtu
2. märtsi 2019 otsusega lühimenetluses tunnistati Vitali Pihlak süüdi

§ 121lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 6 kuud.

Vitali Pihlak tunnistati süüdi

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 3 aastat 4 kuud.

Kohaldati

§ 64lg 1 sätteid ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 3 aastat 6 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, lõplik karistus 2 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 7 päeva ning ärakandmata karistuseks on 2 aastat 3 kuud 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti viimane kinnipidamise päev 20.09.2018.a. Tõkend vahistamine- jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. 2.1 Sama otsusega lahendati ka tsiviilhagidega, arestitud vara, menetluskulude ja asitõenditega seonduv. APELLATSIOON: 3. Apellatsiooni esitas süüdistatav Vitali Pihlak. Süüdistatav Vitali Pihlak palub tühistada Harju Maakohtu otsus ja vaada üle tema süüdimõistmine

§ 121lg 1 järgi, kuna ei teinud seda tahtlikult.

On süü omaks võtnud, on nõus karistust kandma, kuid karistus on liiga karm ja võiks kohaldada karistust tingimisi. 3.1 Palub määrata uus advokaat, kuna tema advokaat ütles, et läheb pensionile ja advokaat ei ole temale toimikut tutvustatud. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: 3 1-18-5148

1. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. 4.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Süüdistatava apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel. 4.2 Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). 4.3 Asjakohatu on süüdistatava avaldus määrata temale kaitsja riigi õigusabi korras, kuivõrd kriminaalasjas 1-18-5148 on riigi õigusabi korras määratud juba süüdistatavale kaitsjaks Veera Tolli-Baskin. Lisaks on ainetu süüdistatava väide tema kaitseõiguse rikkumisest seoses toimiku tutvustamisega, kuivõrd süüdistatav on ise omakäeliselt maakohtule saadetud avalduses kinnitanud, et tema advokaat Veera Tolli- Baskin käis toimikut tutvustamas (kd 7 lk 11). Kolleegiumi arvates ei ole vähetähtis, et ka maakohtus toimunud eelistungil kui arutati süüdistatava ja tema kaitsja taotlust arutada kriminaalasja lühimenetluses ning ka põhiistungil ei viidanud süüdistatav asjaoludele, et tal ei olnud võimalik tutvuda enne kohtuistungit kriminaalasja materjalidega.
2. Süüdistatav märgib apellatsioonis, et tunnistas end maakohtus süüdi, kuid palub

§ 121

lg 1 järgi süüdimõistmises vaadata asi uuesti üle, kuna ei teinud seda tahtlikult. Maakohtu istungil on süüdistatav end temale inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi tunnistanud, s.h turvatöötaja AJ-ga seotud kuriteos (kd 7 lk 53). 5.1 Maakohus on Vitali Pihlaku süüküsimuse otsustamisel temale inkrimineeritud kuriteos arvestanud süüdistatava süü omaksvõttu kohtuistungil, kuid maakohus ei ole rajanud süüdimõistvat kohtuotsust üksnes sellele, et süüdistatav end kohtuistungil süüdi tunnistas, vaid maakohus on üksikasjalikult andnud hinnangu kohtueelsel uurimisel kogutud ja maakohtus avaldatud ja uuritud tõenditele (kd 7 lk 79 pöördel-80 pöördel) ning leidnud, et süüdistatava tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 121lg 1 järgi.

Seejuures on maakohus põhjendanud nii objektiivset kui ka subjektiivset koosseisu ning leidnud, et tegemist oli tahtliku teoga. Seega subjektiivse koosseisu ehk tahtlust puudutav kriitika on täiesti alusetu ning süüdistatava nappe argumente, et tegemist ei olnud tahtliku löögiga ei pea ringkonnakohus asjakohaseks ning jätab need edasiselt tähelepanu alt välja. Maakohus on otsuses kõiki oma seisukohti põhjendanud, need põhjendused hõlmavad kõiki koosseisu 4 1-18-5148 seisukohast olulisi asjaolusid. Maakohtu põhjendused kuriteo koosseisu tuvastamisel vastavad väljakujunenud kohtupraktikale, mida ringkonnakohus ei pea otstarbekaks revideerima asuda. 6. Süüdistatav palub mõista kergem karistus. Kolleegium leiab üksmeelselt, et süüdistatava apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega Vitali Pihlakule lühemaajalise vangistuse mõistmiseks. Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid (kd 7 lk 80 pöördel). Nii on maakohus arvestanud karistust kergendatavate ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. 6.1 Kolleegium leiab, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõiki olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad. Apellant on jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohad, milles on korduvalt rõhutatud (vt nt nr 3-1-1-7612; 3-1-1-58-13), et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema süüd reeglina suureks. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava käitumises tuvastatud varguse (

§ 199

) kaks kvalifitseerivat tunnust, s.o sissetungimisega (p 8) ja süstemaatilisus (p 9), mistõttu on süüdistatava süü keskmisest suurem. Samuti võivad süü suurust iseloomustada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus. Süü suuruse arvestamisel tulebki alati arvestada objektiivseid asjaolusid, s.o tegu ja tagajärge ning subjektiivseid asjaolusid, s.o motiivi ja eesmärki. Vitali Pihlakule karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et ta on süüdi tunnistatud mitmes kuriteos ning tekitatud tagajärg ehk kahju suurus ei ole väike. Seega on maakohus õigesti arvestanud süü suuruse tuvastamisel tekitatud kahju suurust ja kuritegude arvu. Kolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis oleks seotud isikuga või süüteo toimepanemisega ja mida kolleegium saaks lugeda süüd oluliselt vähendavaks asjaoluks. 6.2. Süüdistatava taotlusele kohaldada

§ 74sätteid, märgib kolleegium järgmist.

Kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt tuleb karistuse kohaldamist ja karistusest tingimisi vabastamist teineteisest selgepiiriliselt eristada. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-11-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, pd 16-17). Kolleegium leiab, et maakohus on kõiki ülalnimetatud põhimõtteid järginud ja Riigikohtu praktika valguses ei olnud maakohus kohustatud põhistama, miks ta süüdistatava Vitali Pihlaku mõistetud vangistusest vabastamata jätab. 6.3 Ainuüksi Vitali Pihlaku soov hüvitada vabaduses olles kannatanutele tekitatud kahju ja asjaolu, et ta ei ole enam ammu vangistuses viibinud, ei anna alust teda karistusest tingimisi vabastada ning arusaam, et nimetatud asjaolud tingivad automaatselt karistusest tingimisi vabastamise on ekslik. Apellatsioonis puuduvad veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks. Süüdistatava isik ning teda iseloomustavad andmed on määravad karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks, kuid seejuures ei saa unustada, et karistuse 5 1-18-5148 mõistmise aluseks olev isiku süü suurus on lahutamatult seotud ka toimepandud kuriteoga ehk siis õiguslikult etteheidetava käitumisega. Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine saab toimuda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Kolleegium märgib, et kõnealuses asjas puuduvad märkimisväärsed erisused nii süüteo toimepanemise asjaoludes või süüdlase isikus, mis teeks karistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks.
3. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6