Obsah (9)

§ 5§ 423§ 138§ 144§ 173§ 162§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse avalikult teatavaks 21. veebruar 2019. a, Tartu kohtumaja kantselei tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

) § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Eeltoodust tulenevalt kaalub kohus hagi põhjendatust kostja esitatud korstnaga seotud vastuväite pinnalt.

1. Kohus nõustub pooltega selles, et kompromissi p-ist 2.
2. ei tulene, milliseid konkreetseid dokumente pidi hageja vallavalitsusele esitama, et lugeda hageja kohustus täidetuks. Kompromiss toodud sõnastuses annab kostjale näiteks võimaluse nõuda hagejalt leppetrahvi ka kasutusloa taotluse esitamata jätmise eest. Kohus leiab, et hageja kohustuste täitmise hindamisel tuleb lähtuda kasutusloa taotlust menetleva Tartu Vallavalitsuse XX.XX.XXXX kirjast nr XXX (tl 14), mis loetleb vallavalitsusele esitatud dokumendid ja milles on märgitud, et esitamata on saunas paikneva katla võimsust ja nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid. Kuivõrd kostja loobus katla kohta dokumentide esitamise nõudest ning hageja kinnitusel ei olekski ta saanud nimetatud dokumente esitada, kuivõrd katla lasi kostja ise valmistada, kinnitab vallavalitsuse kiri, et hageja on vähemalt dokumentide formaalse üleandmise kohustuse sellega täitnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 641 lg 1 kohaselt peab (töövõtulepingu alusel tehtav) töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Kohus on seisukohal, et lepingutingimustele mittevastavus võib ilmneda ka selles, et töövõtulepingu alusel valminud ehitisele ei anta sellel esinevate puuduste tõttu kasutusluba (nt ei vasta ehitis projektile), kui pooled on sellises tingimuses kokku leppinud. Käesolevas vaidluses asub kohus seisukohale, et pooltevaheline vaidlus hageja teostatud tööde vastavusest kokkulepitule on lahendatud juba tsiviilasja nr 2-16-2844 menetluses. Kohus osutab siinkohal, et 22.02.2016 hagiavalduse kohaselt nõudis Villy Peepson hagejana kostjalt leppetrahvi 15 977 eurot tasumist eramu ehitustööde mittetähtaegse lõpetamise eest, pooltevahelise lepingu p-i 8.1 rikkumise eest (tl 72). Nii hagiavalduses kui istungiprotokollis nimetas hageja ehitisel leitud puuduseid seoses katusega (osad katusekivid katki, valesti paigaldatud, aurutõke puudub jt) ja esikupõrandaga (esiku põrandapind vajunud, põrandaplaadid mõranenud), samuti viitab, et ehitusel võib olla veel muid vigu, mida hageja ise ei tea. Samas avaldas hageja esindaja eelnimetatud tsiviilasjas 08.08.2016 istungil, et oleks võimalik kaaluda kokkulepet, kui kostja (E.Jõelaid) tasub ära trahvi ja esitab need dokumendid, milleta ei anta kasutusluba ning et kui need dokumendid esitatakse ja 15 000 eurot makstakse, siis Villy Peepson ei hakka seoses kvaliteediga rohkem vaidlema, märkides samuti, et ülejäänud puudused ajab Villy Peepson ajapikku ise korda. Hageja Villy Peepson teatas kohtule, et soovib, et dokumentatsioon saab korda ja kompensatsiooni, sest ehitus pole lõpetatud ja kasutusluba saamata, hageja esindaja sõnul nad ei taha nende vigade parandamist, vaid kompensatsiooni. Kohus märgib, et kuigi pooled arutasid istungil ehitisel esinevate võimalike puuduste tuvastamist ja kõrvaldamist, ei 5 osutanud nad kompromissis ei konkreetselt ega üldsõnaliselt kõrvaldamist vajavatele puudustele, vaid leppisid üksnes kokku hageja poolt kasutusloa saamiseks vajalike dokumentide esitamises vallavalitsusele määratud tähtajaks. Seega ei saa kohtu hinnangul kompromissi punkti 2.
3. sõnastusest järeldada, et sellega oleks Erki Jõelaiule pandud ühtlasi kohustus enne dokumentide esitamist või hiljem, kasutusloa taotluse menetluse käigus kasutusloa andmist takistavate puuduste ilmnemisel, teha ehitise juures täiendavaid töid. Kohus leiab, et kompromissis kasutatud väljend: „vajalikud dokumendid kasutusloa saamiseks“ ei tähenda, et Erki Jõelaid kohustus dokumente esitades tagama kasutusloa saamise tema poolt teostatud tööde ja esitatud dokumentide osas. Kohtu sellist seisukohta kinnitab ka asjaolu, et kostja ei ole hagejalt nõudnud teiste Päästeameti poolt märkustena esitatud tööde teostamist, vaid on need ise kõrvaldanud (märkuste „Leiliruumis ühenduslõõri ohutuskujad puitviimistluseni ei vasta tuleohutusnõuetele“ ja „Garaaži ja kuuri vaheline uks peab olema EI15, nagu ette nähtud projekti“ juures märgitud: „ Dokumendid esitatud, ootavad edastamist Päästeametile“) (tl 27). Kohus nõustub hagejaga selles, et jääb ebaselgeks, milliseid dokumente hageja oleks pidanud korstna nõuetekohasuse kohta täiendavalt esitama. Kohus selgitab Päästeameti ettekirjutuse kohta järgmist. Ehitusseadustiku (EhS) § 51 lg 1 kohaselt annab kasutusloa kohaliku omavalitsuse üksus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. EhS § 54 lg 6 p 1 kohaselt esitab pädev asutus kasutusloa taotluse eelnõu vajaduse korral kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud kasutusloa taotluse esemega. EhS § 54 lg 7
4. lause sätestab, et kui kasutusloa eelnõu kohta on kooskõlastamise või arvamuste andmise käigus esitatud märkusi, võtab pädev asutus need asjakohaselt arvesse või põhjendab arvestamata jätmist. Tulenevalt ehitusseadustikust ja päästeseadusest on päästeasutus kooskõlastavaks asutuseks EhS § 54 lg 6 p 1 tähenduses. Päästeamet ei vii kasutusloa menetlustes ise läbi haldusmenetlust, vaid annab oma heakskiidu või keeldub selle andmisest omavalitsuse poolt läbiviidavas menetluses. Kuivõrd päästeasutus saab osaleda kasutusloa menetluses ainult siis, kui omavalitsus on algatanud kasutusloa menetluse, ei saanud hageja enne kasutusloa menetluse algatamist, s.o enne või samaaegselt dokumentide vallavalitsusele esitamisega taotleda päästeasutuse kooskõlastust. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja on täitnud 10.08.2016 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi p-ist 2.
5. tuleneva kohustuse ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tulenevalt kompromissi p-is 2.6 kokkulepitule ei ole kokkuleppe täitmise tulemusel pooltel teineteise vastu XX.XX.XXXX töövõtulepingust tulenevaid nõudeid.
6. Kohus märgib täiendavalt, et kohtu hinnangul ei ole kostja leppetrahvinõude sundtäitmisele esitamisel käitunud heas usus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 mõttes. TsÜS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus leiab, et leppetrahvinõude esitamine peaaegu kaks aastat pärast leppetrahvi nõudeõiguse võimaliku tekkimise aega (hageja kinnitas Päästeameti ettekirjutuse esitamist jaanuaris 2017), leppetrahvi kasutamisest hageja teavitamata jätmine ning võrreldes väidetava kohustuse rikkumise väikest tähtsust arvestades ebaproportsionaalselt suure leppetrahvi nõude esitamine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja esitatud K-Rauta XX.XX.XXXX hinnapakkumise (tl 94) kohaselt jääb korstnal esineva puuduse kõrvaldamise materjalikulu alla 20 euro ning hageja kinnitusel oli ta valmis vajaliku töö ise ära tegema. Kohtu hinnangul nähtub ka käesolevas asjas, et kostjal on huvi eelkõige kompensatsiooni saamise vastu kui koostöö kostjaga ja tema poolt teostatud töö parandamise vastu – 11.12.2018 istungil kostja teatas, et soovib nii korstna parandamist kui ka leppetrahvi tasumist, samas ei nõustunud kostja hageja pakutud korstna kõrgemaks ladumisega ja kompensatsiooniks pakutud 1000 euro tasumisega. 6
7. Hageja taotles hagis jätta täiteasja nr 193/2018/753 täitmiskulud sissenõudja Villy Peepsoni kanda. Kohus jätab nimetatud taotluse

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei saa üldjuhul täitekulude küsimust lahendada (erand nt RTKo 13.10.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09, p 14). Kohtu pädevuses on otsustada

§ 138

lg-s 1 nimetatud menetluskulude jaotus, mille hulka ei kuulu täitemenetluse kulud (v.a

§ 144p-s 5 ja 51 nimetatud kohtutäituri tasu ja kulud).

Kohtutäituri tasu ja kulud määrab kindlaks kohtutäitur kohtutäituri seaduses ja täitemenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras ning lähtub nende väljamõistmisel täitemenetluse seadustikus ettenähtust, s.h TMS § 221 lg-st 4, mille kohaselt (sundtäitmise lubamatuks tunnistamise) hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda. 18. Kohus jätab käesoleva asja lahendamisel arvestamata Urmas Uibolehe 30.11.2018 kirjaliku selgituse (tl 41), kuna kostja poolt sauna katlaga (kerisega) seonduvast vastuväitest loobumisega puudub vajadus kerise paigaldamist käsitlevate asjaolude tõendamiseks. Samuti jätab kohus arvestamata Margit Teino 17.02.2019 selgitused (tl 66-67), kuna need kujutavad endast sisuliselt selgitustele lisatud menetlusdokumentide kokkuvõtet. Tunnistajate, s.h Margit Teino tunnistajana ülekuulamise osas võttis kohus seisukoha juba 11.12.2018 istungil (tl 57). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 19.

§ 173

lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 20.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 21.01.2019 (tl 102-110). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks hagilt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 350 eurot ja õigusabitasu kokku 3058,40 eurot (19 tundi 34 minutit tunnitasuga 130 eurot + km 20%, millele lisandub kinnistusregistrile päringu tegemise kulu 6 eurot). Kostja leiab 23.01.2019 seisukohas (tl 111), et hageja menetluskulud 3408,40 eurot ei ole põhjendatud ega vajalikud: ei ole vajalik kasutada kahte advokaadist esindajat, sest asi ei ole juriidiliselt keeruline, hageja näidatud õigusabi töötunnid on ülepaisutatult suured, vajalikud õigusabi töötundide hulk ei saa olla suurem, kui kostja esindaja töötundide hulk.

§ 138lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv.

Hageja on tasunud hagilt hinnaga 3500 eurot riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel riigilõivu 300 eurot ja hagi tagamise avalduselt RLS § 59 lg 17 alusel riigilõivu 50 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 350 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

§ 175lg 1 1.

lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 175

lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kohus leiab, et esitatud arvete põhjal esindajad ei dubleerinud üksteise tööd, vandeadvokaadi abi Karin Ploom koostas menetlusdokumente 2 tunni 39 minuti ulatuses vandeadvokaat Urmas Kõrgesaare juhiste kohaselt, seega on sisuliselt tegemist esindajakuludega, mis oleks tehtud ka ühele esindajale. 7 Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei olnud tegemist tavapärasest mahukama ega õiguslikult keerulise tsiviilasjaga. Arvestades asja keerukust, hagiavalduse mahtu, kostja vastuseid, hageja esitatud taotlusi ja osalemist kohtuistungil, kohtupraktikas põhjendatuks peetud esindajale makstavat tunnitasumäära ja esindajate kvalifikatsiooni, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja õigusabi tasu 14 tunni eest, millele lisandub päringu tegemise kulu 6 eurot, kokku summas suurust 2190 eurot (s.h käibemaks) Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 2540 eurot (350 + 2190). 21. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 4 alusel kostja hageja kasuks välja viivise menetluskulult 2540 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 8