lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohaldada Andžei Sepp`a suhtes käitumiskontrolli ajaks
lg 2 p 2, 4 ja 8 alusel järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist; - osalema sotsiaalprogrammis.
p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Andžei Sepp`a vangistusest vabastamisest. Määrus edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 03.12.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-6490 tunnistati Andžei Sepp süüdi
lg 1 p 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Otsustati
lg 1 ja 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Andžei Sepp ei pane katseaja jooksul toime uut kuritegu, määrates ta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrati katseajaks 3 (kolm) aastat. Vastavalt
lg 1 p-dele 1-5 ning lg 2 p-dele 2, 4 ja 8 määrati Andžei Sepp`ale kontrollnõuded: elama kohtu määratud alalises elukohas: x; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume katseaja kestel; otsima endale töökoha või võtma ennast arvele töötukassas; osalema sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik pakub. Kohtuotsus jõustus 11.12.
lg 1 p 1 järgi ning karistati tingimisi vangistusega 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva katseajaga 3 aastat
Kohtuotsus jõustus 11.12.
) § 76 lg 2 p 2 alusel tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Andžei Sepp temale mõistetud karistusajast, 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva, ära kandnud rohkem kui 2 aastat 1 kuu. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt
lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane
§s 75 sätestatud käitumiskontrollile. 3
lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.
lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Kinnipeetav on karistuse kandmise aja jooksul aktiivselt osalenud oma täitmiskava täitmisel. Perioodil 21.09.2017- 07.03.2019 töötas A. Sepp koristajana. Alates 18.06.2018 kuni praeguseni ta on hõivatud tööga pesumaja töölisena. 07.12.2017 läbis sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi "Eluviistreening". Tunnistas peale kursuse läbimist muutuste vajalikkust, samas tõi välja, et täielikult alkoholist loobuda ei kavatse ning suudab mõõdukalt tarvitada. 16.09.2018 läbis riigikeele B1 taseme õppe. Alustas riigikeele B2 taseme õpet 31.10.2018, kuid 15.04.2019 arvatud grupist välja kuna kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid. A. Sepp osales 08.06.2018 ja 29.09.2018 vestlustel, mis olid riskivast ja hoolimatust elustiilist, impulsiivsest käitumisest ning oskusest mõista teiste inimeste seisukohti. Ta tunnistab probleemi ja peab ennast joobes olles impulsiivseks. Kohtu hinnangul viitavad sellised asjaolud kinnipeetava soovile ennast parandada ning õppida austama kehtivaid norme ning olema suuteline nendest kinni pidama. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. A. Sepp´a käitumine vanglas ei olnud seaduskuulekas. Tema suhtes kehtivad neli distsiplinaarkaristust ebaviisaka käitumise eest, korraldusele allumatuse eest ning nimesildi mitte kandmise eest noomituse näol ning kartserisse paigutamise näol. Kinnipeetaval on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda ning mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Tegemist on ema L S korteriga aadressil x. L S on andnud nõusoleku poja sinna elama asumiseks. 4 Positiivseks loeb kohus seda, et kinnipeetav Andžei Sepp suhtub positiivselt õppimisse ja täiendamisse, majanduslikult on saanud hakkama, enamasti on olnud tööga hõivatud, probleeme narkootikumide tarvitamisega ei olnud, samuti tal on toetus pakkuv lähisuhtevõrgustik. Lähedastest on ema L S , kaks õde A S ja A T ning täiskasvanud poeg N S . Uute kuritegude toimepanemist võivad A. Sepp`a puhul soodustada alkoholi tarvitamine ning tema iseloomustavad andmed, nimelt tema impulsiivsust, mitte arvestamine oma tegevuse võimalike tagajärgedega, oskuse puudumine mõista teiste inimeste seisukohti ning probleemide lahendamist vägivalla kasutamisega. Arvestades aga seda, et A. Sepp on huvitatud probleemidega tegelemisest, vangistuses ta on läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, programmis osalemine oli tema hinnangul positiivne, peale programmi tunnistab muutuste vajadust, soovib piirata tarbimist, samuti ta on läbinud vangistuses vestlused, mis olid riskivast ja hoolimatust elustiilist, impulsiivsest käitumisest ning oskusest mõista teiste inimeste seisukohti, vestluste käigus ta tunnistas probleemi olemasolu, siis kohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise risk on maandatud ning on võimalik A. Sepp`a käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerida kriminaalhoolduslike vahenditega. Kohus leiab, et Andžei Sepp`a edaspidised võimalused vabaduses (elukoha olemasolu, lähedaste toetus ja kriminaalhooldaja järelevalve) võimaldavad tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida. Kohus on veendunud, et Andžei Sepp`a suhtes tõhusam ja vajalikum meede kui karistuse lõpuni vanglas ärakandmine oleks käitumiskontroll ja kohustuste järgimine, mis aitaks paremini toetada ja kindlustada isiku motiveeritust oma edasise elu seaduskuulekalt elamiseks. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna Andžei Sepp`ale katseajaks täiendavad kohustused, nimelt mitte tarvitada alkoholi, asuda tööle või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vabanemist ning osaleda sotsiaalprogrammis. Kohus on seisukohal, et karistus on enda eesmärgi täitnud ning tuleb anda Andžei Sepp`ale võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida Andžei Sepp`a võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Eeltoodust lähtudes nõustub kohus süüdimõistetu Andžei Sepp`a vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS §§ 426, 432, 384, 387. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.