← Eesti

2-18-14589/41

Obsah (12)§ 477§ 429§ 4511§ 645§ 432§ 431§ 173§ 174§ 175§ 177§ 178§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-18-14589 Määruse tegemise aeg ja koht 12.06.2019, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Liis Arrak, Ande Tänav Kohtuasi Capital Mill OÜ avaldus

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 4511

lg 2 kohaselt pärast apellatsioonkaebuse esitamist saab

§ 4511

lg-s 1 nimetatud toiminguid teha ringkonnakohus.

§ 645

lg 1 lause 1 kohaselt apellatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmisel või kompromissi kinnitamisel tühistab ringkonnakohus määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse.

§ 432

lause 2 kohaselt kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 8. Kuna avaldaja on avaldusest loobunud ja menetlus kuulub seetõttu lõpetamisele, tuleb Harju Maakohtu 4. veebruari 2019. a jõustumata määrus

§ 431lg 2 ja § 645 lg 1 alusel tühistada.

9. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Avaldaja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Puudutatud isik palus jätta menetluskulud avaldaja kanda. Pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui 2

(4)pankrotiseadusest (PankrS) ei tulene teisiti (PankrS § 3 lg 2). Seega on PankrS sätted erisäteteks tsiviilkohtumenetluse seadustiku suhtes. PankrS 150 lg 3 sätestab, et kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Pankrotiavalduse esitamise otsustus on võlausaldaja valik, mille tegemisel peab võlausaldaja arvestama pankrotiseaduses sätestatud õiguslike tagajärgedega, sh menetluskulude kandmise võimaliku kohustusega. PankrS § 150 lg 3 kohaldamisel ei oma tähtsust, millistel põhjustel pankrotiavaldus esitati. 10.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

  1. Võlgnik esitas
  2. novembril 2018 ja
  3. jaanuaril 2019 maakohtule menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt võlgniku maakohtus kantud menetluskulude suuruseks on 4929 eurot 55 senti (786,55 + 4143).
  4. jaanuari
  5. a kohtuistungil osalemise kulu palus võlgnik määrata kindlaks istungi protokolli alusel vastavalt lepinguliste esindajate tunnihindadele: Anton Sigal 200 eurot ning Marika Kütt 180 eurot (tunnihinnad käibemaksuta). Istung kestis 60 minutit, seega lisandub õigusabikulu 380 eurot + km, kokku 5309 eurot 55 senti + km. Istungil vastuväiteid õigusabikulude suurusele ei esitatud. Maakohus pidas vajalikeks ja põhjendatud võlgniku menetluskuludeks 5309 eurot 55 senti (käibemaksuta). Võlausaldaja ei vaidlustanud menetluskulude suurust ringkonnakohtule määruskaebust esitades. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku esindajate ajakulu maakohtus tehtud menetlustoimingutele on põhjendatud ja lepinguliste esindajate tunnitasu määrad on mõistlikud ning

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud.

Seega rahuldab ringkonnakohus võlgniku taotluse maakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab võlausaldajalt võlgniku kasuks välja õigusabikulud 5309 eurot 55 senti (käibemaksuta).

  1. Võlgnik esitas
  2. aprillil 2019 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt kandis võlgnik lepinguliste esindajate kulusid 1070 eurot (käibemaksuta) ja talle on määruskaebemenetluses osutatud õigusabi kokku 5,85 tunni ulatuses tunnitasuga 220 eurot (käibemaksuta) ja 180 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt seisnes õigusabi
  3. märtsil 2019 kohtumäärusega tutvumises (0,05 tundi),
  4. märtsil 2019 määruskaebuse vastuse esitamises kohtule ja menetlusosalistele (0,2 tundi),
  5. märtsil 2019 määruskaebusele vastuse koostamises (4,2 tundi),
  6. märtsil 2019 määruskaebuse analüüsimises (1 tund),
  7. märtsil 2019 kliendi informeerimises kohtu kirjast (0,1 tundi),
  8. märtsil 2017 pankrotiasja dokumentide kokkupanekus (0,3 tundi) ja
  9. märtsil 2019 kohtumäärusega tutvumises (0,05 tundi). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palub võlgnik menetluskulud välja mõista käibemaksuta. Võlausaldaja oma seisukohta võlgniku menetluskulude osas ei esitanud.
  10. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku esindajate ajakulu seoses vastuse koostamisega määruskaebusele (sh kohtu kirjaga tutvumine, pankrotiasja dokumentide kokkupanek, määruskaebuse analüüs, vastuse koostamine ning selle esitamine kohtule ja menetlusosalistele) on põhjendatud ja vajalik kokku nimekirjas märgitud 5,8 tunni ulatuses. Kuigi ajakulu, mis on kaasnenud
  11. märtsil 2019 kohtumäärusega tutvumisega, on menetluskulude nimekirjas kajastatud topelt, on ajakulu kokku arvestatud õigesti. Seega on põhjendatud ajakulu 5,85 tundi. Lepinguliste esindajate tunnitasu määrad on mõistlikud ning

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud. Seega rahuldab ringkonnakohus võlgniku taotluse määruskaebemenetluses kantud 3

(4)menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab võlausaldajalt võlgniku kasuks välja õigusabikulud (0,15*220+5,7*180) 1059 eurot (käibemaksuta). 14. Lähtudes

§ 177

lg-st 4, märgib kohus vastavalt menetlusosalise taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 15.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

  1. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.
  2. Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok esitas
  3. jaanuaril 2019 aruande tööst ajutise pankrotihaldurina, milles palub määrata tasu 34 töötunni eest 3060 eurot (90 eurot/tund), millele lisandub käibemaks 612 eurot, kokku 3672 eurot. Ajutine pankrotihaldur esitas
  4. mail 2019 lisaaruande tööst ajutise pankrotihaldurina, milles palub määrata tasu 5 töötunni eest 450 eurot (90 eurot/tund), millele lisandub käibemaks 90 eurot, kokku 540 eurot. Ajutine pankrotihaldur palub kanda nimetatud summad Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele nr EE
  5. Halduri tasu suurusele menetlusosalised vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et halduri tasu arvestus on põhjendatud ja võlausaldajalt tuleb välja mõista (3672+540) 4212 eurot.
  6. Avaldaja taotleb seoses pankrotiavaldusest loobumisega poole määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.

§ 150

lg 2 p 2 alusel leiab kolleegium, et avaldajale tuleb tagastada pool määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 300 eurost ehk 150 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak Ande Tänav 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.