KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2019, Tallinn Haldusasja number Menetlusosa

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon (TKE) vaatas
2. märtsi
3. a koosolekul läbi avaldust XX tegevuse peale. Koosoleku protokolli nr 64 kokkuvõtte p-s 15.4 märgiti järgmist: „Tervisekaardi andmeil lapsel ei esinenud konkreetseid vastunäidustusi vaktsineerimiseks. Seega arst XX jättis
4. elukuul tegemata YY-le kompleksvaktsiini DTaP-IPV-Hib-HepB 1 + RV 2, mida oleks tulnud teha vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale ning sotsiaalministri määrusega kehtestatud perearsti tööjuhendile. Vaktsineerimine jäeti tegemata, vaatamata lapsevanema soovile ja 3-19-830 vastunäidustuste puudumisele. Sellega seadis XX ohtu lapse tervise ja soodustas vaktsineerimisega välditavate nakkushaiguste levimise võimalust.“
5. XX esitas
6. mail 2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb TKE
7. märtsi
8. a protokollilise otsuse nr 64 õigusvastasuse tuvastamist ning tühistamist. Kaebaja märgib kokkuvõtlikult, et otsust talle ei tutvustatud ning teda ei kuulatud ära. Otsusega võivad kaasneda kaebajale negatiivsed tagajärjed, sh on seda juba tõendina kasutatud kaebaja vastu töövaidluskomisjonis.
9. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse

§ 121

lg 2 p 2 alusel kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) TKE protokolliline otsustus pole haldusakt, kuna sellel puudub regulatiivne toime. Protokolliline otsustus ise ei too vahetult kaasa õiguslikke tagajärgi (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-3-1-66-14, p 17). Kuigi TKE väljendatud arvamus võib edaspidi kaebajale kaasa tuua negatiivseid tagajärgi ning see võib olla kasutatav tõendina mõnes teises menetluses (nt töövaidluskomisjonis või tsiviilkohtus), ei reguleerita sellega vahetult kaebaja õigusi; 2) tegemist on toiminguga, mille õigusvastasust on õigus tuvastada, kui

§ 45lg-s 2 sätestatud kaebeõiguse piiranguid ei esine.

Kaebaja eesmärgiks on vältida võimalikke edasisi negatiivseid tagajärgi, mh kaebaja ja tema tööandja vahelises vaidluses töövaidluskomisjonis. Halduskohtumenetluse eesmärgiks ei ole teise kohtuvälise või kohtumenetluse jaoks tõendite kontrollimine, loomine või kõrvaldamine. Kaebajal on võimalik oma huve realiseerida, esitades teises menetluses vastuväited tõendi lubatavusele, samuti viidata võimalikele menetlus- ja vorminõuete rikkumisele TKE poolt hinnangu andmisel (vt ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-60-03, p 14). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. XX palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus, võtta XX kaebus menetlusse ning tunnistada TKE protokoll nr 64 õigusvastaseks või alternatiivselt see tühistada osas, milles märgiti, et XX seadis ohtu lapse tervise ja soodustas vaktsineerimisega välditavate nakkushaiguste levimise võimalust. Määruskaebuse esitaja märgib kokkuvõtlikult järgmist: 1) tegemist on haldusaktiga, kuna TKE komisjoni liikmed annavad õiguslikke hinnanguid ja sellega reguleeritakse vahetult kaebaja õigusi ja kohustusi; 2) kaebaja saab oma õigusi kaitsta üksnes halduskohtumenetluses. Teised organid ei teosta TKE tegevuse üle järelevalvet. Teised organid ei hinda seda, kas TKE on rikkunud menetlusja vormireegleid; 3) vastustaja ei kuulanud kaebajat ära, samuti ei toimetatud kaebajale otsust kätte; 4) TKE etteheide on põhjendamatu. Vaktsineerimine on vabatahtlik. Tervishoiutöötaja kohustus on üksnes jagada vaktsineerimise otsuse tegemiseks vajaliku infot. Kaebaja täitis oma kohustust. Ühestki õigusaktist ei tulene kohustust vaktsineerida. Liiatigi juhul, kui arstil lasub kahtlus, et patsient ei suuda adekvaatselt aru saada kõikidest ravimi või selle koostisosade kõrvalmõjudest. Viimati märgitud olukorras on arstil kohustus keelduda teenuse osutamisest. Just selline oligi kaebaja mulje patsiendist. Otsusest ei tulene ühtegi teaduspõhist fakti ega tõendit, millest nähtuks, kuidas vastustaja oma seisukohale jõudis. Ebaselge on, kas komisjoni liikmed on uurinud vaktsineeritud ning vaktsineerimata laste haigestumise uuringuid või lähtuvad paljasõnalistest ning oma subjektiivsetest (aegunud) arvamustest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2

§ 207lg 1).

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud, määruskaebus on tähtaegne ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele (

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1).

Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

1. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et TKE protokolli nr 64 p 15.4 ei ole haldusakt. Viidatud punktil puudub regulatiivne toime, st, et sellega ei anta kaebajale õigusi (nt lube) ega panda peale kohustusi (nt käske ja keelde) haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 mõttes. TKE on nõuandev komisjon, mille eesmärk on anda patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnang ja teha ettepanekuid Terviseametile, Eesti Haigekassale ja tervishoiuteenuse osutajatele (tervishoiuteenuste korraldamise seadus § 502 lg 1). Tegemist on hinnanguga, millel puuduvad õiguslikud tagajärjed (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
2. novembri
3. a otsus asjas nr 3-3-1-66-14, p 17). Seisukohta, et TKE protokollis antud hinnang pole haldusakt, on ringkonnakohus ka oma eelnevas praktikas kinnitanud (vt Tallinna Ringkonnakohtu
4. detsembri
5. a määrus asjas nr 3-13-2251, p-d 7–8;
6. märtsi
7. a otsus asjas nr 3-05-99, p 9). Toimingu peale ei ole tühistamiskaebuse esitamine lubatud (

§ 37lg 2 p 1; Riigikohtu halduskolleegiumi 2.

novembri

1. a otsus asjas nr 3-3-1-22-15, p 11).
2. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et

§ 45

lg-s 2 sätestatud eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks pole praegusel juhul täidetud. Tuvastamiskaebuse esitamise õigus on isikul, kui kaebuse esitamine on vajalik isiku õiguse kaitseks või kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 44lg 1 ja § 45 lg 2).

Vaidlustatud tegevuse võimaliku õigusvastasuse tuvastamine põhjusel, et TKE ei kuulanud enne hinnangu andmist kaebajat ära ega toimetanud protokolli kaebajale kätte, ei muudaks TKE antud hinnangut kaebaja tegevusele olematuks. Ka pärast võimalikku õigusvastasuse tuvastamist oleks vaidlusalune hinnang endiselt olemas. Ringkonnakohus jagab ka halduskohtu seisukohta osas, et TKE hinnang on vajalik eeskätt patsiendile mõeldava tsiviilhagi koostamiseks. Tegemist on ühe tõendiga ning halduskohtumenetluse eesmärgiks ei ole hinnata teises kohtuharus kasutatavaid võimalikke tõendeid. Tõendite asjakohasust ja lubatavust hinnatakse kohtumenetluse sätete järgi, mh saab arvesse võtta seda, kas kaebaja ära kuulamata jätmine muudab tõendi ebausaldusväärseks ning mitte lubatavaks (vt nt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 238). Sellesisulised vastuväited on kaebajal võimalik esitada võimalikus kohtumenetluses, milles tuginetakse TKE hinnangule.

1. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul pole tühistamisnõude esitamine võimalik ning tuvastamisnõude eeldused täidetud, ei saa praeguses menetlusetapis täielikult välistada TKE hinnanguga kaasnevat muud negatiivset mõju kaebaja õigustele. Organi antav hinnang, sh teave ei tohi olla eksitav ega väär, vastuoluline, fakte moonutav (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
2. novembri
3. a otsus asjas nr 3-3-1-22-15, p 14). Välistatud pole, et TKE hinnang arsti tegevusele võib mõjutada tema au ja head nime, sh kutsetegevusvabadust. Kohus saab kontrollida üksnes TKE poolt vormi- ja menetlusnõuetest kinnipidamist avalduse lahendamisel, mitte aga sundida eksperte oma arvamust muutma (Tallinna Ringkonnakohtu
4. märtsi
5. a otsus asjas nr 3-05-99, p 10). Sotsiaalministri
6. mail 2008 vastu võetud määruse nr 27 „Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni töökord, tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise kord ja komisjoni moodustamine“ § 2 lg 4 sätestab, et asjassepuutuva tervishoiuteenuse osutamisega seotud 3

§ 37lg 2 p 2; riigivastutuse seadus § 6 lg 1).

Isiku õigusele olla ära kuulatud vastandus TKE kohustus enne hinnangu andmist isik ära kuulata. Praeguses menetlusetapis ei saa üheselt välistada, et antud hinnang võib mõjutada kaebaja õigusi negatiivselt. Kaebuse tagastamine olukorras, kus isiku õiguste kaitseks võib olla õiguskaitsevahend, mida kohus pole isikule selgitanud, ei ole lubatav (

§ 2lg 5, § 55 lg 1 ja § 120 lg 3).

9. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab halduskohtu määruse ja saadab asja halduskohtule tagasi ettevalmistava menetluse jätkamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 4