← Eesti

1-18-3293/64

1-18-3293 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Osuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-3293 Kohtukoosseis Eesistuja Andres Parmas, liikmed Sten Lind ja Urmas Reinola Kriminaalasi Kevin Hundi süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu üldmenetluses Apellatsiooni esitajad Süüdistatav
  2. novembri
  3. a otsus, Kaitsjad Kevin Hunt (ik: 39902164235); elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata Prokurör Lääne Ringkonnaprokuratuuri Petersell Kaitsja Vandeadvokaat Andres Simson ja vandeadvokaat Silver Reinsaar abiprokurör Olgerd RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Pärnu Maakohtu
  5. novembri
  6. a otsus osaliselt, s.o Kevin Hundilt KarS § 832 lg 1 alusel 85 euro konfiskeerimises.
  7. Tagastada Kevin Hundile temalt Pärnu Maakohtu
  8. veebruari
  9. a määrusega arestitud 85 eurot.
  10. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu
  11. novembri
  12. a otsus muutmata.
  13. Jätta rahuldamata Kevin Hundi kaitsjate taotlus hüvitada Kevin Hundile süüteomenetluses tekitatud kahju.
  14. Apellatsioon rahuldada osaliselt.
  15. Mõista Eesti Vabariigilt Kevin Hundi kasuks välja 450 eurot (sh käibemaks) apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 1-18-3293 EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  16. Kevin Hundile esitati süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi selles, et tema ühiselt ja kooskõlastatult koos KV-ga hoidis enda elukohas täpselt tuvastamata ajast alates, aga kindlasti ajavahemikus
  17. augustist kuni
  18. septembrini 2017 3-liitrilist klaaspurki, milles oli 130,7 g kanepiõisikuid (THC sisaldus 17%). Lisaks hoidis K. Hunt enda elukohas klaaspurki, milles oli 8 fooliumpakikest kokku 6,44 g kanepiõisikutega (THC sisaldus 16%), väikest plastpurki, milles oli 1,21 g kanepiõisikuid (THC sisaldus 17%) ning seitset margiks perforeeritud paberitükki, massiga 0,14 g, mis sisaldasid lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD). Kokku käitles K. Hunt 138,35 g kanepiõisikuid. Kanep kuulub NPALS § 31 lg 1 ja sotsiaalministri
  19. mai
  20. a määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Käideldud kanepi kogus vastab narkootilise aine suurele kogusele narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 3 mõttes. Vastavalt NPALS § 3 lg-le 1 on narkootiliste ainete käitlemine keelatud ilma sellekohase eriloata, mida K. Hundil ei olnud.
  21. Pärnu Maakohtu
  22. novembri
  23. a otsusega tunnistati Kevin Hunt KarS § 184 lg 2 p 1 järgi süüdi ja teda karistati nelja aasta vangistusega. Mõistetud karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud kolm päeva. Mõistetud karistus jäeti KarS § 74 sätete alusel neljaaastase katseajaga täielikult tingimisi täitmisele pööramata, allutades K. Hundi kontrollnõuetele. Maakohus jättis rahuldamata K. Hundi taotluse süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohtuotsusega konfiskeeriti temalt KarS § 832 lg 1 alusel arestitud vara – kaheksakümmend viis eurot sularaha. Kohus mõistis K. Hundilt menetluskuludena välja ekspertiisitasu, määratud kaitsja tasu ja sundraha kokku 2015,6 eurot. Samuti lahendas maakohus asitõenditega seonduvad küsimused.
  24. Maakohus leidis, et K. Hundi süü talle inkrimineeritud kuriteos on tõendamist leidnud. 3.
  25. Oma järelduse rajas maakohus kaassüüdistatavate KR ja KV kohtueelses menetluses antud ütlustele, mis avaldati maakohtus KrMS § 294 lg 1 alusel ja millest nähtuvalt hankis KR
  26. a augusti lõpus-septembri alguses 150 g kanepit ja andis selle üle KV-le, kes omakorda pani selle suurde klaaspurki ja hoiustas kanepi K. Hundi juures. Osa kanepist (ca 30 g) sai K. Hunt endale tasuks selle eest, et ta nõustus kanepit enda juures hoiustama. Ka K. Hunt on andnud samasisulisi ütlusi. Ta on selgitanud, et kanep, mille politsei
  27. augustil 2017 kinnipidamisel temalt ära võttis, pärines sama kanepi hulgast, mis K. Hundi juurde koju toodi. Seejuures eelistas maakohus KV ütlusi K. Hundi ütlustele ka puutuvalt KV kinnitusse, et K. 1-18-3293 Hundi juurest leitud margid LSD-ga kuulusid K. Hundile ning puutuvalt kanepi K. Hundile üleandmise asjaoludesse. Maakohus leidis, et KV-l, kes võttis omaks suure koguse kanepi käitlemise, puudus igasugune motiiv nende asjaolude kohta valetada. Seevastu K. Hunt ise on andnud väärteomenetluse raames hoopis teistsuguseid ütlusi selle kohta, kuskohast ta kanepit sai, ega ole osanud selgitada, miks on tema ütlused muutunud. Maakohus asus seisukohale, et
  28. septembril 2019 K. Hundi elukohas toimetatud läbiotsimisel leitud narkootikumidest suures purgis hoitud 130,7 g kanepi puhul oli tegemist KV kanepiga, mida ta kooskõlastatult K. Hundiga viimase elukohas hoidis. Muude leitud narkootikumide (kanep plastpurgis, kanep fooliumvoldikutes, LSD-ga margid) puhul oli tegemist K. Hundi ainuomandis olevate ainetega. 3.
  29. Maakohus ei nõustunud K. Hundi kaitsja seisukohaga, nagu olnuks
  30. septembril 2017 K. Hundi elukohas toimunud läbiotsimine, mille raames leiti tema juurest suures koguses narkootikume, ebaseaduslik, kuna läbiotsimistaotluses ei olnud avatud põhjendatud kahtlust otsitava asumise kohta läbiotsimise asukohas, mis õigustanuks läbiotsimist. Kohus märkis, et läbiotsimistaotlusest nähtuvalt oli kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus kogutud teabe ja läbiviidud menetlustoimingute põhjal alust arvata, et mh ka K. Hunt tegeleb ebaseadusliku kanepi käitlemisega. Seega prokuratuuri taotlus põhines senisele kogutud teabele. KrMS-i läbiotsimist käsitlevad normid ei eelda, et läbiotsimistaotluses on detailideni avatud, millele kahtlus tugineb ja oleks avatud seni kogutud tõendite sisu. Läbiotsimistaotluse esitamise hetkeks oli põhjendatud arvata, et K. Hunt on vähemalt kahel korral lühikese aja jooksul toime pannud NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. See aga ilmselgelt tähendas, et K. Hundil pidi olema narkootilisele ainele juurdepääs ning seda läbiotsimisega kontrollitigi. 3.
  31. Maakohus ei nõustunud ka K. Hundi kaitsja arutluskäiguga, mille kohaselt K. Hunti on juba karistatud tema elukohast leitud narkootiliste ainete käitlemise eest ja nagu kujutaks tema karistamine süüdistuses kirjeldatud teo eest endast ne bis in idem põhimõtte rikkumist. Nimelt, kui politsei pidas K. Hundi
  32. augustil 2017 kinni, siis leiti tema juurest väike kogus kanepit, mis oli pärit sellest samas 150 grammist, mille KV oli K. Hundi juurde toonud. Leitud väikese koguse eest karistati K. Hunti
  33. septembril 2017 väärteokorras NPALS § 151 lg 1 järgi. Kohus selgitas, et arutataval juhu ei olnud K. Hundile omistatud väikse koguse narkootikumi käitlemine ja suure koguse narkootikumi käitlemine käsitatavad ühe teona. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokku kuuluva teona. Õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus K. Hundi kinnipidamisel leiti tema taskust väike kogus narkootikumi ning hiljem läbiotsimise käigus leiti suur kogus narkootikumi tema kodust. Seetõttu ei ole süüdistatavale etteheidetavad teod sellises ajalis-ruumilises läheduses, et tema käitumine oleks kolmandale isikule vaadeldav ühtse, kokku kuuluva teona. Isiku tänaval kaasaskantav väike kogus narkootilist ainet ei saa ära hõlmata kõiki tema poolt kusagil mujal toime pandavaid narkokuritegusid, isegi kui need teod ajaliselt kattuvad. K. Hundi taskust leitud väikse koguse kanepi valdamine ei ole käsitatav tema kodust leitud suure koguse kanepi valdamise osateona. Seda tõdemust ei muuda asjaolu, et K. Hundi taskust leitud väike kogus 1-18-3293 kanepit pärines algselt samast kanepi kogusest, mis hiljem tema juurest kodust leiti. Väidetavalt kodust väikese koguse aine kaasavõtmine ja selle kaasas kandmine on iseseisev tegu ega kaasne vältimatult varem aine omandamise ja selle enda juures kodus hoidmisega. Lisaks märkis maakohus, et 130,7 g kanepit, mis K. Hundi elukohast leiti, ei kuulunudki üldse talle, vaid seda ta üksnes hoidis enda juures, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult aine omaniku KV-ga. Nii KV-le kuuluva kanepi kui ka K. Hundile endale kuuluva kanepi puhul oli narkootilise aine suure koguse piir ületatud ja K. Hundil puudus luba narkootikumide käitlemiseks. Maakohtu hinnangul pani K. Hunt kuriteo toime kavatsetult. Teo õigusvastatust või K. Hundi süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud.
  34. K. Hundile karistust mõistes märkis maakohus, et tema süü on keskmisest väiksem, sest tema teopanus 130,7 g kanepi ebaseaduslikus käitlemises seisnes selles, et ta võimaldas selle narkootikumi hoidmist enda elukohas. Ülejäänud narkootikum oli K. Hundil isiklikuks tarbeks. Süüd kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Seetõttu pidas maakohus võimalikuks karistada K. Hunti sanktsiooni miinimumile lähedases määras. Kuna K. Hunti ei ole varem karistatud, pidas maakohus võimalikuks jätta mõistetud karistuse tingimisi täitmisele pööramata ja määrata süüdistatavale katseaeg ühes käitumiskontrolliga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  35. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni süüdistatava kaitsjad vandeadvokaat Andres Simson ja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar, kes taotlevad K. Hundi õigeksmõistmist, K. Hundile süüteomenetlusega põhjustatud kahju hüvitamist ja menetluskulude riigi kanda jätmist. Samuti taotlevad kaitsjad äravõetud 85 euro sularaha tagastamist K. Hundile. 5.
  36. Kaitsjate arvates on K. Hunti KarS § 184 lg 2 p 1 järgi süüdi tunnistades rikutud topeltkaristamise keeldu, sest K. Hunti karistati narkootilise aine (kanepi) käitlemise eest esmalt
  37. ja
  38. septembri
  39. a väärteootsustega ja seejärel esitati talle sama narkootilise aine käitlemise eest kriminaalsüüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Apellantide hinnangul oli kogu narkootilise aine käitlemine K. Hundi puhul hõlmatud ühtsest erinevaid eesmärke hõlmavast tahtlusest. Nende arvates on K. Hundi tegu tervikuna vaadeldes hinnatav ühe inimkäitumisena. Sama teo eest mitmekordset karistamist tuleb käsitada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kaitsjad leiavad, et põhjendatud ei ole lähenemine, mille kohaselt väärteootsuse tegemisega ei saa isikut „vabastada“ vastutusest kõigist narkokuritegudest, mida ta samaaegselt kuskil toime paneb. Maakohtu taoline argument jätab tähelepanuta, et praegusel juhul oli tegemist sama KV toodud kanepiga, mille väikseimaid aineosi K. Hunt erinevatel viisidel käitles (hoidis, eraldas, pakendas, vedas ja tarvitas). Seega ei taotle kaitsjad immuniteeti samal ajal toime pandud kõikvõimalike muude narkosüütegude eest, vaid juhivad tähelepanu, et KV toodud kanepi eri viisidel käitlemine moodustab inimkäitumisena ühe teo. Maakohus on need sama aine käitlemise osateod kunstlikult eraldanud aga erinevaks teoks. 1-18-3293 5.
  40. Alternatiivselt asuvad kaitsjad seisukohale, et K. Hundi elukohas
  41. septembril 2017 toimunud läbiotsimine oli ebaseaduslik ja tugines prokuratuuri tõendamata väidetele. Prokuratuur ei ole tõendanud, et
  42. septembril 2017 esinenuks alust arvamuseks, et K. Hundi elukohas võiks asuda narkootiliste ainete käitlemisele viitavaid tunnuseid. Kriminaalasjas ei olnud selleks ajaks tehtud veel ühtki menetlustoimingut. Prokuratuuri väited senise menetluse kestel kogutud teabe kohta ei vasta tõele. K. Hunti oli läbiotsimise ajaks juba väärteokorras kiirmenetluse otsusega karistatud. Kui aga nõustuda väitega, et K. Hundiga seonduvaid kahtluseid tuli edasi uurida, puudus põhjus tema suhtes väärteoprotokolli ja kiirmenetluse otsuse koostamiseks. Ka maakohtu otsuse ja läbiotsimise taotluse pinnalt jääb arusaamatuks, mille alusel arvati, et K. Hundi elukohas võib sisalduda suure koguse narkootilise aine käitlemisele viitavat teavet. Läbiotsimise taotlemisel puudusid prokuratuuril igasugused andmed, et K. Hundil võinuks olla seos kriminaalmenetluse esemeks olnud kuriteoga. Seetõttu on läbiotsimise käigus leitud tõendid lubamatud. Kohtuotsuses lubamatule tõendile tuginemine on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses. 5.
  43. Kaitsjate arvates riivati ka K. Hundi õigust enese mittesüüstamise privileegile, võttes tõendina vastu läbiotsimisprotokolli ja muud kõnealuse läbiotsimise käigus saadud tõenditega seonduvad materjalid. Selles olukorras oli K. Hunt sunnitud andma omapoolse seletuse tema kodust leitud materjali kohta. Kui kohus poleks läbiotsimisprotokolli asja materjali juurde võtnud, polnuks K. Hundil olnud põhjust ütluseid anda, sest ainsad teised teda süüstavad tõendiallikad (KV ja KR ütlused) polnuks KrMS § 15 lg-st 3 tulenevalt tema süüdimõistmiseks piisavad. 5.
  44. Apellantide hinnangul puuduvad tõendid selle kohta, et läbiotsimisel leitud LSD margid kuulunuks K. Hundile ja et ta oli üldse nende olemasolust teadlik. Sellistele tõenditele ei viidata ka maakohtu lahendis. Maakohtu otsuse põhjendused ei ole seejuures ammendavad ega tugine asjas kogutud tõenditele. Kui selliseks tõendiks pidada KV ütlusi, on K. Hundi süüdimõistmine selles osas vastuolus KrMS § 15 lg-ga 3, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Isiku positsiooni ega tema menetluslike õiguste rakendamist ei tohiks raskendada see, et maakohus võttis ekslikult läbiotsimisprotokolli tõendina vastu. 5.
  45. Veel leiavad apellandid, et K. Hundilt KarS § 832 lg 1 alusel 85 euro konfiskeerimine on põhjendamatu, sest selle raha andis süüdistatavale tema ema ja see ei pärine illegaalsest tegevusest. Erinevalt maakohtu märgitust on selle kohta esitatud ka tõend – süüdistatava ema GT ütlused, mida maakohus pole põhjendamatult arvesse võtnud. Lisaks osutavad kaitsjad, et süüdistataval ei olegi kohustust ise enda süütust kinnitavaid tõendeid esitada, vaid end aktiivselt kaitstes peab isik üksnes looma menetlejale võimaluse enda ütlusi kontrollida. Seda ongi K. Hunt teinud, taotledes enda ema ülekuulamist. 5.
  46. Kaitsjate arvates ei ole maakohtu otsuses kohtu seisukohtade kujunemine jälgitav, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. 1-18-3293
  48. märtsil 2019 esitas K. Hundi kaitsja vandeadvokaat S. Reinsaar täiendava seisukoha, soovides, et kriminaalkolleegium arvestaks topeltkaristamise keelu põhimõtte analüüsimisel mh kohtuasjas 1-18-9128 esitatud seisukohti. Ühtlasi esitas kaitsja taotluse hüvitada K. Hundile kriminaalmenetluses makstud kaitsjatasu kokku 6000 eurot, sellest 3750 eurot maakohtus makstud kaitsjatasu ja 2250 eurot apellatsioonimenetluses makstud tasu. Kaitsja märkis, et osutatud õigusteenuse tunnihind on 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Apellatsioonimenetluses on õigusabi osutamiseks kaitsjad tutvunud maakohtu otsusega ja koostanud apellatsiooniteate (2 tundi), pidanud süüdistatavaga nõu (1,5 tundi), koostanud apellatsiooni (13 tundi) ja koostanud täiendava seisukoha (2 tundi). Kokku peab süüdistatav kokkuleppe kohaselt tasuma eeltoodust 15 tunni õigusabi eest.
  49. Prokurör esitas apellatsiooni peale vastuväited, milles leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 7.
  50. Topeltkaristamise keelu põhimõtet ei ole arutataval juhul rikutud. K. Hundile väärteomenetluses ja kriminaalmenetluses süüks arvatud teod ei ole hinnatavad ühe teona. Ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse kokkukuuluva teona. Need eeldused on kumulatiivse iseloomuga. Juhul kui isikule ette heidetava teise käitumise subjektiivne külg ulatub kaugemale, olles kantud teistest eesmärkidest kui juba varem ette heidetud käitlemine, on tegu iseseisva teoga. Nii on see ka arutataval juhul, sest olukorras, kus isik valdab tänaval isiklikuks otstarbeks väikest kogust narkootilist ainet kanepit (I tegu) ja samal ajal hoiustab edasiandmise eesmärgil enda kodus talle kuuluvat suurt kogust kanepit ning võimaldab lisaks sellele ka veel teadlikult teisel isikul enda elukohas suurt kogust kanepit hoiustada (II tegu), ei ole teoühtsusest lähtuvalt tegu ühe teoga ning isiku karistamine teise teo eest ei riku mitmekordse karistamise keeldu. Prokurör ei nõustu kaitsjate kriitikaga, nagu ei oleks maakohtu seisukohtade kujunemine jälgitav. 7.
  51. Prokurör märgib, et apellantide seisukoht, nagu olnuks K. Hundi juures toimunud läbiotsimine ebaseaduslik, sest see ei rajanenud põhjendatud kahtlusel, on alusetu. See, et nimetatud kriminaalasjas on esimeseks menetlustoiminguks K. Hundi suhtes läbiotsimistaotluse koostamine, on menetlustaktikaline otsus, arvestades menetlustoimingu tõhusust tõendite hankimisel, mis ei muuda läbiotsimist ebaseaduslikuks. Läbiotsimistaotluse esitamise hetkeks esines põhjendatud kahtlus, mis tugines asjaolule, et läbiotsimistaotluse esitamise hetkeks oli K. Hunt lühikese aja jooksul toime pannud vähemalt kaks NPALS § 15 1 järgi kvalifitseeritavat väärtegu. Lisaks rajanes kahtlus samas kriminaalasjas toimetatud jälitustegevuse käigus kogutud teabele, mille sisu ei olnud aga menetluse varajast staadiumit arvestades võimalik läbiotsimise taotluse tekstis avada (kaassüüdistatava KV suhtes teostati varjatud jälgimist perioodil
  52. juulist kuni
  53. septembrini 2017 ning teabe salajast pealtkuulamist perioodil
  54. augustist kuni
  55. oktoobrini 2017). 7.
  56. Puutuvalt LSD-markidesse märgib prokurör, et KV ülekuulamisel antud ütluste kohaselt kuulus temale suures purgis asuv kanep ja kõik muu, mis K. Hundi juurest leiti, ei olnud tema 1-18-3293 oma. Tuvastamist on leidnud ka asjaolu, et LSD-margid asusid K. Hundi elukohas, temale kuuluvate narkootiliste ainete lähedal ning tuvastamist ei ole leidnud KV seos nende markidega. 7.
  57. Prokurör nõustub täielikult maakohtu otsuses esitatud konfiskeerimise kohta ega pea vajalikuks neid seisukohti üle korrata. argumentatsiooniga RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
  58. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide, esitatud apellatsiooni ja prokuröri apellatsiooni kohta esitatud seisukohtadega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ja kaitsjate apellatsioon tuleb osaliselt rahuldada. Sellist seisukohta põhjendab kolleegium alljärgnevalt.
  59. Esmalt ei saa nõustuda kaitsjate seisukohaga, nagu rikuks K. Hundi süüditunnistamine KarS § 184 lg 2 p 1 järgi topeltkaristamise keeldu, sest K. Hunti on juba sama teo eest väärteokorras karistatud. 9.
  60. Kolleegium nõustub maakohtuga, et K. Hundile väärteomenetluses ette heidetud tegu ja arutatavas kriminaalajas talle esitatud süüdistuses kirjeldatud teod ei ole käsitatavad ühe teona teoühtsuse tähenduses, vaid tegemist on kahe iseseisva käitumisaktiga, mis on nõnda korrektselt ka kvalifitseeritud. 9.
  61. Väärteomenetluses on K. Hundile ette heidetud seda, et
  62. augustil 2017 kella 17.15 paiku omas ta Pärnu linnas XXX juures arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet kanepiõisikuid. Seevastu kriminaalasjas on K. Hundile süüdistus esitatud selles, et ajavahemikus vähemalt
  63. augustist kuni
  64. septembrini 2017 valdas ta ühiselt ja kooskõlastatult koos KV-ga enda elukohas Pärnu linnas Suur-Jõe 25 130,7 g kanepiõisikuid (THC sisaldus 17%). Lisaks hoidis K. Hunt enda elukohas klaaspurki, milles oli 8 fooliumpakikest kokku 6,44 g kanepiõisikutega (THC sisaldus 16%), väikest plastpurki, milles oli 1,21 g kanepiõisikuid (THC sisaldus 17%) ning seitset margiks perforeeritud paberitükki, massiga 0,14 g, mis sisaldas LSD-d. Kokku käitles K. Hunt süüdistuse kohaselt enda elukohas 138,35 g kanepiõisikuid. Eelkirjeldatud käitumisakte ei saa lugeda samaks teoks. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (vt nt RKKKo asjas 3-1-1-4-04, p 8.3.). Loomuliku elukäsitluse järgi saaks ühe teona käsitada nt seda, kui isik jalutab tänaval, kandes taskus väikest kogust kanepiõisikuid, kuid lisaks sellele seljakotis veel suurt kogust kanepiõisikuid. See oleks analoogne olukord Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses asjas 3-1-1-56-15 käsitletule (vt viidatud otsuse p-d 12-14), kus süüdistatava toimepandut käsitati ühe teona. Seevastu olukorras, kus isik jalutab tänaval, taskus väike kogus kanepiõisikuid, samas kui isiku valduses on samal ajal kusagil mujal veel narkootilisi aineid 1-18-3293 (nt purkidesse pakendatult ja markideks perforeeritult tema kodus), on loomuliku elukäsitluse kohaselt tegemist iseseisvate käitumisaktidega, sest ehk küll need teod on omavahel ajalises mõttes seotud (toimuvad samaaegselt), puudub nende vahel ruumiline seotus, mistõttu ei saa selliseid käitumisakte üheks teoks siduda. 9.
  65. Ehk küll juba eelmises punktis märgitu välistab K. Hundile ette heidetavate käitumiste lugemise üheks teoks, ei saa neid käitumisakte üheks teoks lugeda ka põhjusel, et need ei ole kantud ühtsest tahtlusest. K. Hundi elukohas leitud kolmeliitrine purk ca 130 g kanepiõisikutega ei kuulunud K. Hundile, vaid ta sisuliselt osutas purki enda kodus hoides hoiustamisteenust selle narkootilise aine omanikule KV-le. Võõra narkootikumi hoiustamise ning isikule endale kuuluva ja tema enda tarvitatava narkootikumi puhul on olemuslikult tegemist erinevate tahtlustega. Hoiustades KV-le kuuluvaid kanepiõisikuid, oli K. Hundi tahtlus suunatud narkootilise aine säilitamisele selleks, et see aine hoiule andnud isikule nõudmisel tagastada või võtta ette muid samme vastavalt kokkuleppele selle aine omanikuga. Seevastu K. Hundile endale kuulunud narkootiliste ainete puhul oli K. Hundi tahtlus suunatud enda isiklike huvide rahuldamisele, nt narkootikumide tarvitamiseks piisava n.ö laovaru hoidmisele. Narkootikum aga, mida K. Hunt tänaval endaga kaasas kandis, oli mõeldud koheselt tarvitamiseks ja seega oli seda puudutavalt tema tahtlus suunatud kodus hoitud tarbevarust omakorda erinevale eesmärgile.
  66. Kolleegium ei nõustu ka kaitsjate seisukohaga, mille kohaselt oli K. Hundi elukohas
  67. septembril 2017 toimunud läbiotsimine ebaseaduslik, sest
  68. septembril 2017 ei esinenud alust arvamuseks, et K. Hundi elukohas võiks asuda narkootiliste ainete käitlemisele viitavaid tunnuseid. Ses osas tuleb nõustuda juba maakohtu otsuses märgituga, et olukorras, kus K. Hunti oli lühikese ajajooksul kahel korral narkootikumide omamiselt tabatud, oli menetlejatel juba pelgalt selle asjaolu põhjal põhjust kahtlustada, et süüdistataval on ligipääs narkootikumidele ning läbiotsimisel kontrollitigi, kas tal võis narkootilistele ainetele ligipääs olla oma kodus.
  69. Kaitsjate seisukoht, nagu oleks läbiotsimisprotokolli tõendina vastu võttes rikutud K. Hundi enese mittesüüstamise privileegi, on alusetu. Süüdistataval on õigus valida selline kaitsetaktika, nagu ta peab sobivaks ja vajalikuks. Seejuures võib süüdistatav otsustada vaikida ning mitte anda süüdistuse sisu kohta ütlusi. Kui süüdistatav siiski otsustab ütlusi anda, peab ta aga arvestama sellega, et tema ütlusi võidakse kasutada tema vastu, samuti tuleb süüdistataval arvestada sellega, et tema ütluste usaldusväärsust kontrollitakse ja süüdistatava erinevatel menetlusetappidel antud ütluste erinevuse korral võidakse küsida ka selgitusi ütluste sisu muutumise kohta. 11.
  70. Arutataval juhul ongi süüdistatav valinud kaitsetaktika, mille raames on ta kohtuistungil ristküsitluses ütlusi andnud. Nii on süüdistatav
  71. novembril 2018 toimunud kohtuistungil ristküsitluses andnud ütlusi selle kohta, et ta sai KV-lt 150 g kanepiõisikuid, mida ta hoiustas selle isiku palvel enda kodus klaaspurgis. Hoiustamise eest sai ta tasuna endale 20 g kanepiõisikuid (tl 52, kd II). Arvestades seda, et need ütlused langevad kokku nii KV kohtueelses menetluses antud ja KrMS § 294 lg 1 alusel avaldatud ütluste kui ka läbiotsimisprotokollist nähtuvaga, puudub alus süüdistatava nende ütluste usaldusväärsuses 1-18-3293 kahelda. Ses kontekstis on asjakohatu kaitsjate arutluskäik, et kui K. Hunt ei oleks ennast süüstavaid ütlusi andnud ja kui läbiotsimisprotokolli ei oleks tõendina lubatavaks tunnistatud, siis olnuks ainsaks K. Hunti süüstavaks tõendiks kaassüüdistatavate, keda K. Hundil ja tema kaitsjatel ei olnud võimalik kohtuistungil küsitleda, kohtueelses menetluses antud ütlused. K. Hunt ja tema kaitsjad olid vabad otsustama sobiva kaitsetaktika üle. Kui see taktika osutus nende jaoks ebaedukaks ei ole see veel põhjus nõudmaks, et kohus jätaks asjas seaduslikult kogutud ja maakohtu istungil uuritud tõendid lihtsalt tähelepanuta, kuna need on süüdistatavat süüstavad. 11.
  72. Seevastu on K. Hunt andnud ütlusi ka selle kohta, nagu ei kuulunuks temale läbiotsimisel tema elukohast leitud seitse perforeeritud paberitükki, mis sisaldasid LSD-d. On eluliselt täiesti ebausutav, et süüdistatava kodus, tema toas võinuks leiduda narkootilisi aineid, mille olemasolust ta polnud isegi teadlik. Kui KV oli süüdistataval palunud hoida enda juures kanepiõisikuid, siis ei haaku tema käitumismustriga kuidagi see, et teist liiki narkootilise aine (mida ei olnud seejuures isegi märkimisväärses koguses) hoidmist ta K. Hundilt ei palunud, isegi ei teavitanud teda sellest ainest ja siiski hoidis seda K. Hundi teadmata tema toas. LSDmarkide osas ei tugine K. Hundi süüditunnistamine pelgalt KV ütlustele, mida maakohus on erinevalt K. Hundi ütlustest usaldusväärseteks lugenud. Selles osas on kaitsjate järeldus ekslik. Süüditunnistamine tugineb ka läbiotsimisprotokollile, millest nähtuvalt leiti LSD-margid K. Hundi juurest. KV ei ole andnud ses osas K. Hunti süüstavaid ütlusi – ta ei ole üldse midagi LSD-st rääkinud, vaid on üksnes kinnitanud, et andis K. Hundile 150 g kanepit, millest 20 g oli K. Hundi jagu ja ülejäänut ta lihtsalt hoiustas K. Hundi juures (vt tl 117, kd I). Hoopis K. Hunt on püüdnud enda hilisemates ütlustes distantseerida ennast LSD-st ja rõõnata KV. Maakohus on selgitanud, miks nimetatud ütlused on ebausaldusväärsed (vastuolu KV kohtueelses menetluses antud ütlustega). Kolleegium nõustub maakohtu otsuse lk-del 7 ja 8 toodud põhjendustega ses osas täielikult, pidamata vajalikuks neid üle korrata, ja asub seisukohale, et on tõendatud, et K. Hunt valdas enda elukohas muuhulgas seitset margiks perforeeritud paberitükki, mis sisaldasid LSD-d.
  73. Kolleegium ei nõustu eeltoodu valguses ka kaitsjate seisukohaga, nagu ei oleks maakohtu otsuse põhjal jälgitav maakohtu järelduste kujunemine. See pole K. Hundi süüküsimust puudutavas osas kindlasti nii. Maakohus on K. Hundile süüks arvatud tegu puudutavas osas kõik oma järeldused rajanud asjas käsitletud tõenditele. Nende tõendite sisu on olulises osas maakohtu otsuses avatud, paigutatud konteksti teiste kohtu uuritud tõenditega. Maakohtu otsuses sisaldub tõendite analüüs avatud kujul – kohtu arutluskäik on lahti kirjutatud ja kohtu järeldused tulenevad loogiliselt uuritud tõenditest ja kohtu arutluskäigust. Pelgalt see, et kaitsjatele kohtu järeldused ei meeldi, ei tähenda veel, et nende järeldusteni jõudmine ei oleks jälgitav.
  74. Küll aga väärib kolleegiumi arvates tähelepanu K. Hundi kaitsjate väide selle kohta, et süüdistatavalt arestitud 85 euro sularaha konfiskeerimine KarS § 832 lg-le 1 tuginevalt on põhjendamatu. Nimelt märgivad kaitsjad, et selle raha andis süüdistatavale tema ema GT, kes on ka kohtuistungil andnud sellekohaseid ütlusi. Need ütlused langevad kokku süüdistatava enda ütlustega. Puudub igasugune alus väiteks, nagu pärineks K. Hundilt äravõetud raha 1-18-3293 illegaalsest tegevusest. Kuigi K. Hunt tuleb süüdi tunnistada suures koguses narkootilise aine käitlemises, puuduvad arutataval juhul igasugused tõendid selle kohta, nagu oleks K. Hunt narkootikume käidelnud varalise kasu saamiseks. Olulisemgi veel on aga asjaolu, et K. Hundi kulude ja tulude analüüs, mis näitab, et süüdistataval on kahe aasta jooksul olnud mõnisada eurot dokumenteerimata sissetulekuid, ei viita samuti varalise kasu saamiseks narkootikumide käitlemisele. Isikud, kes käitlevad narkootilisi aineid varalise kasu saamiseks, teenivad nimetatud tegevusest üldteadaolevalt suuremaid summasid. K. Hunt on sündinud
  75. aastal. See tähendab, et süüdistuses kirjeldatud ajal oli süüdistatav alles 18-aastane kooliõpilane, kes elas koos oma emaga ja sai temalt ülalpidamist. Süüdistataval puudus märkimisväärne sissetulek. Ka K. Hundi ema on kohtuistungil kinnitanud, et andis süüdistatavale igapäevasteks kulutusteks sularahas raha, mis pärines osaliselt süüdistatava isa makstud elatisest ja osaliselt süüdistatava emalt endalt, kes omakorda oli selle raha saanud enda Soomes töötavalt elukaaslaselt (vt tl-d 50-51, kd II). Niisugune asjade korraldus, kus vanemad annavad täiseale liginevale lapsele perioodiliselt iseseisvalt kulutamiseks taskuraha, on tavapärane. Niisamuti on tavapärane, et sellist raha andmist mitte kuidagi ei dokumenteerita ning selle kohta ei pruugigi eksisteerida mingit hiljem objektiivselt tuvastatavat jälge. Väita, nagu oleks kohtus tunnistajana üle kuulatud GT, asunud aktiivsele kaitsele ja veelgi enam jätnud esitamata tõendid enda esitatud versiooni kinnituseks, on täiesti arusaamatu. Esiteks ei ole GT süüdistatav, vaid teda kuulati kohtuistungil üle tunnistajana. Konfiskeerimistaotluse vastu kaitses end aktiivselt hoopis K. Hunt, kes aga lõi enda väidete tõele vastavuse kontrollimiseks menetlejale ka võimaluse, nimetades enda ema tunnistajana, kes võis kinnitada temalt ära võetud raha seaduslikku päritolu. Maakohus on arutatava kriminaalasja asjaolusid arvestades põhjendamatult seadnud kahtluse alla tunnistaja GT ütluste usaldusväärsuse, oskamata seejuures tegelikult isegi selgitada, miks nimetatud tunnistaja ütlusi uskuda ei saa. Asjaolu, et kohtus ei kõlanud GT elukaaslase nimi, kes GT-le raha andis, johtub sellest, et prokurör ei küsinud selle isiku nime. Niisuguses olukorras tunnistajale etteheite tegemine on küüniline. Eeltoodud põhjustel tuleb maakohtu otsus K. Hundilt KarS § 832 lg 1 alusel 85 euro konfiskeerimise osas tühistada ja nimetatud raha süüdistatavale tagastada.
  76. Kaitsjad on taotlenud ka K. Hundile tema kinnipidamisega põhjustatud kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 11 lg 4 alusel. See taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest K. Hundi süüditunnistamine jääb muutmata ja seetõttu oli tema kahtlustatavana kinnipidamine õigustatud ning puudub ka SKHS § 5 lg-st 4 nähtuv alus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitada.
  77. Eeltoodule tuginedes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ja § 338 p-st 1 tühistab kolleegium Pärnu Maakohtu
  78. novembri
  79. a otsuse osaliselt, s.o K. Hundilt KarS § 83 2 lg 1 alusel 85 euro konfiskeerimises ja tagastab selle raha süüdistatavale. Muus osas jääb maakohtu vaidlustatud otsus muutmata. Kaitsjate apellatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt. 16.
  80. Kaitsjad on
  81. märtsil 2019 esitanud taotluse hüvitada K. Hundile kriminaalmenetluses makstud kaitsjatasu kokku 6000 eurot. Sellest 3750 eurot on maakohtu menetluses makstud tasu ja 2250 eurot apellatsioonimenetluses makstud tasu. Kuivõrd kolleegium teeb arutataval juhul KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, siis tuleb vastavalt KrMS § 185 lg-le 1 jätta 1-18-3293 apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda, kuid valitud kaitsjale makstud tasu osas tuleb seda tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p-le 1 teha üksnes mõistliku suurusega tasu ulatuses. Kohtupraktika kohaselt jäävad süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse (vt nt RKKKo asjas 3-1-1-61-08, p 19 või ka asjas 3-1-1-79-14, p 36). See tõdemus on üle kantav ka apellatsioonimenetlusse. Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegium varem selgitanud, et valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb muuhulgas võtta arvesse seda, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte (vt nt RKKKo asjas 3-1-1-14-14, p 1058). 16.
  82. Arutataval juhul on kaitsja
  83. märtsi
  84. a taotlusest nähtuvalt K. Hundile on apellatsioonimenetluses osutatud õigusteenuseid kokku 18,5 tunni jooksul ja seda alljärgnevalt: 1) Pärnu Maakohtu otsusele apellatsiooniteate koostamise ja maakohtu otsusega tutvumisele on kaitsjatel A. Simsonil ja S. Reinsaarel kulunud kaks tundi; 2) kliendiga nõupidamisele on kaitsja S. Reinsaarel kulunud poolteist tundi; 3) apellatsiooni koostamisele on kaitsjatel A. Simsonil ja S. Reinsaarel kulunud kolmteist tundi; 4)
  85. märtsi
  86. a täiendava seisukoha koostamisele, sh tutvumisele Tartu Maakohtu
  87. veebruari 2019 määrusega on kaitsja S. Reinsaarel kulunud kaks tundi. Advokaadibüroo Simson Straus on süüdistatavale õigusabiteenust osutanud tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku tunnihinnaga 150 eurot. Vastavalt kokkuleppele tuleb K. Hundil tasuda eeltoodust viieteist tunni õigusabi eest, mis moodustabki 2250 eurot. Arvestades seda, et kaitsjate apellatsioonis esitatud seisukohad osutusid põhjendatuks vaid ühes, vähim süvenemist vajavas ja kõige lihtsakoelisemalt põhjendatud osas,
  88. märtsi
  89. a täiendavas seisukohas esitatud argumendid on aga tervikuna põhjendamatud, peab kolleegium kaitsjale makstud tasu põhjendatuks üksnes kolme tunni õigusabi ulatuses, s.o 450 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud lugeda maakohtu otsusega tutvumise ajaks üks tund. Samuti on põhjendatud nõupidamine kliendiga, kuid seda samuti mitte enam kui ühe tunni ulatuses. Arvestades apellatsioonis põhjendatuks osutunud väidete mahtu ja seda toetavat argumentatsiooni, on apellatsiooni koostamiseks kulunud ajast põhjendatud samuti üks tund. /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.