← Eesti

2-18-4529/28

2-18-4529 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2019, Tallinn Kohtuasja number 2-18-4529 Kohtuasi AL ja EL avaldus nõusoleku saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
  2. mai
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik JL, RL ja AL määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Avaldaja AL (isikukood XXXXXXXXXXX) pärandvara käsutamiseks Avaldaja EL (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik AL (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Puudutatud isikud JL (isikukood XXXXXXXXXXX), RL (isikukood XXXXXXXXXXX) ja AL (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa Tori Vallavalitsus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
  4. Tühistada Pärnu Maakohtu
  5. mai
  6. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-4529 osas, millega maakohus andis loa kanda AL pangakontolt AL pangakontole 815 eurot ületava summa ning piiras AL laenukohustuste täitmiseks kasutatavaid summasid. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata, kuid muuta ja täiendada kohtumääruse põhjendusi.
  7. Sõnastada kohtumääruse resolutsioon tervikuna järgmiselt: 2.
  8. Rahuldada AL ja EL avaldus osaliselt. 2.
  9. Anda AL-le nõusolek käsutada AL nimel ning EL-le nõusolek käsutada JL, RL ja AL nimel
  10. septembril 2014 surnud AL pärandvara järgmiselt: 2-18-4529 2.2.
  11. anda AL pangakontolt nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank) 815 eurot üle AL-le. AL kohustub hoidma raha oma varast eraldi ja kasutama seda AL ülalpidamiseks; 2.2.
  12. täita AL pangakontodel nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY ja nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX oleva raha arvel AL ja AS-i Krediidipank Finants (Coop Pank AS) vahel
  13. septembril 2014 sõlmitud laenulepingust ning AL ja isePankur AS-i (Bondora AS) vahel
  14. novembril 2013 sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused võrdeliselt kohustuste suurusega (60% ja 40%); 2.2.
  15. teha avaldus AL pensionikontol nr ZZZZZZZZZZZZZ hoitavate Swedbank K4 pensionifondi osakute tagasivõtmiseks ja täita saadud raha arvel AL ja AS-i Krediidipank Finants (Coop Pank AS) vahel
  16. septembril 2014 sõlmitud laenulepingust ning AL ja isePankur AS-i (Bondora AS) vahel
  17. novembril 2013 sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused võrdeliselt kohustuste suurusega (60% ja 40%).
  18. Rahuldada määruskaebus osaliselt.
  19. Jätta AL-le, JL-le, RL-le ja AL-le määratud esindaja kulud riigi kanda. Ülejäänud kulud jätta AL ja EL kanda. Teistel menetlusosalistel ei ole tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Kohtu selgitused: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  20. AL (avaldaja I, puudutatud isiku I eestkostja) ja EL (avaldaja II, puudutatud isikute II–IV ema) esitasid
  21. märtsil 2018 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palusid kohtult nõusolekut alaealistele lastele kuuluva pärandvara käsutamiseks, sh pärandaja kohustuste täitmiseks ning pärandvarast 2519 euro 13 sendi eraldamiseks ja selle avaldaja I pangakontole kandmiseks. 1.
  22. Avalduse kohaselt suri AL (pärandaja, isa)
  23. septembril
  24. Pärimistunnistuse kohaselt pärisid võrdsetes mõttelistes osades tema vara tema alaealised lapsed AL (puudutatud isik I, laps), JL (puudutatud isik II, laps II), RL (puudutatud isik III, laps III) ja AL (puudutatud isik IV, laps IV) (pärijad). Pärandvara inventuuri akti kohaselt kuulub pärandavara hulka mh järgmine vara: 2 2-18-4529 - - - pärandaja ja AS-i Krediidipank Finants (Coop Pank AS) vahel
  25. septembril 2014 sõlmitud sihtlaenulepingust nr L3700132356 (laenuleping I) tulenevad kohustused (kokku 3198 eurot 4 senti); pärandaja ja isePankur AS-i (Bondora AS) vahel
  26. novembril 2013 sõlmitud laenulepingust (laenuleping II) tulenevad kohustused (kokku 3012 eurot 37 senti); Pangakontodel nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY ja XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank) hoiustatud raha (2789 eurot 76 senti); Pensionikontol nr ZZZZZZZZZZZZZ hoiustatud 3604,530 Swedbank Pensionifond K4 osakut (pensionifondi osakud) (väärtus 3456 eurot 13 senti). 1.
  27. Avaldajad soovivad eraldada pärandvara hulgast 2519 eurot 13 senti ja kanda selle avaldaja I kontole, et ta saaks selle arvel puudutatud isikut I ülal pidada, kuna see on puudutatud isikule I makstud elatis. Pärnu Maakohtu
  28. aprilli
  29. a määruse nr 2-15-1034 alusel määrati avaldaja I (vanaema) puudutatud isiku I eestkostjaks. Enne eestkoste seadmist oli pärandaja (lapse isa) puudutatud isiku I seaduslik esindaja. Kuna laps elas isa juures, kohustus lapse ema (AE) tasuma isa pangakontole lapsele elatist. Lapse ema täitis ülalpidamiskohustust nii kohtutäituri vahendusel kui ka hiljem vabatahtlikult ning maksis ajavahemikul
  30. jaanuarist 2015 kuni
  31. jaanuarini 2017 lapsele kokku elatist 2519 eurot 13 senti. See summa on ekslikult arvatud pärandava koosseisu. 1.
  32. Pärandaja pangakontole ülejääva raha ja pensionifondi osakute arvel soovivad avaldajad täita pärandaja laenulepingutest tulenevad kohustused. Avaldaja I on täitnud pärijate nimel osaliselt laenulepingutest I ja II tulenevaid kohustusi ja saavutanud Coop Pank AS-iga kokkuleppe võla vähendamiseks. Praeguse hetke seisuga tuleb laenulepingust I tulenevate kohustuste täitmiseks tasuda 3858 eurot 14 senti ja laenulepingust II tulenevate kohustuste täitmiseks 1706 eurot 59 senti, s.o kokku 5564 eurot 73 senti. Pärandaja pangakontole jääb pärast elatise eraldamist 270 eurot 62 senti ning pärija pensioniosakute väärtus on 3456 eurot 13 senti. Nende arvel saab täita täielikult laenulepingust I tulenevad kohustused ning 1263 eurot 26 sendi ulatuses laenulepingust II tulenevad kohustused. Ülejäänud võla (433 eurot 33 senti) on avaldajad nõus ise solidaarselt pärijate eest täitma.
  33. Puudutatud isikule I määratud esindaja ja menetlusse kaasatud Tori Vallavalitsus toetasid avaldust.
  34. Puudutatud isikute II–IV määratud esindaja toetas avaldust ja leidis, et pensioniosakute tagasivõtmine ja laenukohustuste täitmine on puudutatud isikute II–IV huvides. Samas juhtis esindaja tähelepanu sellele, et pensionifondi osakute väärtus on ajas muutuv ja sellelt tuleb maksta tulumaksu, mistõttu ei saa kohtumääruse resolutsiooni märkida avalduses taotletud summasid. Esindaja ei toetanud avaldust pärandvarast 2519 euro 13 sendi eraldamiseks ja leidis, et selles osas tuleb avaldus jätta läbi vaatamata, kuna nõuet tuleb menetleda hagimenetluses (tuvastushagi alusel). Olukorras, kus pärandvara inventuuri ei ole vaidlustatud ja pärandvara hulka kuuluvad võlad, mida ei kata pärast elatise eraldamist alles jääv vara, ei saa pärijate 3 2-18-4529 omavahelisel kokkuleppel lahendada pärandvara jagamist muul viisil kui inventuuris tuvastatu. Avaldaja I saab nõuda, et talle hüvitatakse pärandvara arvel tema tasutud laenumaksed (1394 eurot 68 senti). Pärandajale kuulub lisaks Pärnu Maakonnas Are vallas asuv XXX kinnisasi, neli sõiduautot ja üks veoauto. Esimese astme kohtu määrus
  35. Pärnu Maakohus rahuldas
  36. mai
  37. a määrusega avalduse ning andis avaldajatele loa teha pärandvaraga järgmisi tehinguid: 1) eraldada pärandvara hulgast pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX kantud puudutatud isiku I elatis 2519 eurot 13 senti ja kanda see avaldaja I pangakontole, 2) käsutada pangakontodel nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY ja XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX olevat 270 eurot 62 senti laenulepingutest I ja II tulenevate kohustuste täitmiseks ning 3) võita tagasi pensionikontol nr ZZZZZZZZZZZZZ hoitavad 3604,530 Swedbank K4 pensionifondi osakut ja käsutada tagasivõtmise arvel saadavat 3456 eurot 13 senti pärandavara hulka kuuluvate laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks. 4.
  38. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: - puudutatud isikud on
  39. septembril 2014 surnud pärandaja pärijad ja igaüks päris ¼ mõttelist osa pärandvarast; - pärandvara koosseisu kuulus pärandvara nimekirja järgi järgmine vara: - Pärnu Maakonnas Are vallas asuv XXX kinnisasi; - neli sõiduautot; - üks veoauto; - pangakonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank) (jääk
  40. septembri
  41. a seisuga 524 eurot 54 senti); - pangakonto nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY (Swedbank) (jääk 27 septembri
  42. a seisuga 6 senti); - pangakonto nr CCCCCCCCCCCCCCCCC (SEB Pank) (jääk
  43. septembri
  44. a seisuga 1 euro 20 senti); - 3604,530 Swedbank Pensionifond K4 osakut (turuväärtus 3456 eurot 13 senti); - pärandaja ja isePankur AS-i (Bondora AS) vahel
  45. novembril 2013 sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus 3012 eurot 37 senti; - pärandaja ja AS Krediidipank Finants (Coop Finants AS) vahel
  46. septembril 2014 sõlmitud sihtlaenulepingust nr L37001132356 tulenev kohustus 3198 eurot 40 senti; - Pärnu Maakohus mõistis
  47. märtsi
  48. a otsusega tsiviilasjas nr 2-11-30674 AE-lt välja miinimumelatise, mis tuli maksta pärandaja kui last kasvatava vanema pangakontole. Kohtutäituri kaudu on
  49. jaanuarist 2015 kuni
  50. augustini 2016 kantud pärandaja kontole 1704 eurot 13 senti. Kohtutäitur lõpetas
  51. augustil 2016 täitemenetluse. Pärast seda on AE kandnud pärandaja kontole veel kokku 815 eurot; - puudutatud isik I elab alates isa surmast avaldaja I (vanaema) juures, kelle Pärnu Maakohus määras
  52. aprilli
  53. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-1034 puudutatud isiku I eestkostjaks. 4 2-18-4529 4.
  54. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avaldajate taotlus pärandaja pangakontole makstud puudutatud isiku I elatise eraldamiseks pärandvarast põhjendatud, ei kahjusta kuidagi teiste pärijate huve ja tuleb rahuldada. Lapse ema makstud elatis on suunatud sihtotstarbeliselt puudutatud isiku I ülalpidamiseks, kuid seda ei ole kasutatud tema vajaduste rahuldamiseks. Kuna lapse ema on seadusest tuleneva ülalpidamisekohustuse täitnud, oleks põhjendamatu arvata see summa pärandavara hulka ja nõuda lapse emalt kohustuse teistkordset täitmist. Puudutatud isiku I ema makstud elatise jagamine teiste pärijate vahel ei oleks õiglane ja põhjendatud. 4.
  55. Avaldus on põhjendatud ka laenukohustuste täitmise osas. Kuna pärijad on pärandi vastu võtnud, on nad kohustatud täitma ka pärandi hulka kuuluvad kohustused ja seda eelkõige pärandavara arvel. Pärandavara hulka kuuluvad mh Swedbank AS-i pensionikontol nr ZZZZZZZZZZZZZ hoiustatud 3604,530 pensionifondi osakut, mille väärtus on kokku 3456 eurot 13 senti. Laenulepingu I maksegraafiku kohaselt tuli igakuiseid laenu tagasimakseid teha kuni
  56. septembrini
  58. oktoobri
  59. a seisuga oli jääk 2315 eurot 64 senti. Lepingujärgseid makseid oli tehtud summas 1394 eurot 66 senti. Avaldaja I saavutas pärijate nimel Coop Pank AS-iga kokkuleppe, mille kohaselt peab avaldaja I pärijate nimel hiljemalt
  60. aprillil 2018 tasuma laenulepingu I lõpetamiseks põhiosa koos halduskuludega kokku 3858 eurot 14 senti. Avaldaja I on tasunud laenulepingu II järgseid põhiosa makseid ning sellest tulenevalt on laenulepingu II järgne võlg
  61. märtsi 2018 seisuga 1706 eurot 59 senti. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
  62. Puudutatud isikutele II–IV määratud esindaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse osaliselt tühistada ja teha uue määruse, millega jätta laenukohustuste täitmist puudutavas osas määruse resolutsioonist (p-d 2.2 ja 2.3) välja nimetatud summad ning jätta avaldus puudutatud isiku I elatise pärandvarast eraldamise osas läbivaatamata või eraldada see summa pärandvarast pärast pärandil lasuvate kohustuste täitmist. 5.
  63. Määruskaebuse kohaselt ei saa kohtulahendi resolutsiooni p-des 2.2 ja 2.3 nimetada täpseid summasid, mille arvel kohustusi täita. Selliselt ei ole kohtumäärus täidetav. Kohtumääruse resolutsiooni p-st 2.3 tuleb välja jätta pensionifondi osakute tagasivõtmisest saadav rahasumma 3456 eurot 13 senti, sest pensionifondi osakute väärtus on ajas muutuv ning osakute rahas väljavõtmisel tuleb tasuda tulumaksu. Samadel põhjustel ei ole võimalik määratleda ka resolutsiooni p-s 2.2 rahasummat, mida tuleb käsutada laenukohustuste täitmiseks. 5.
  64. Maakohus menetles ekslikult avaldajate nõuet eraldada pärandavara hulgast puudutatud isikule I makstud elatis, kuigi selline nõue tulnuks jätta perspektiivituse tõttu läbi vaatamata. Juhul, kui sellist nõuet saab siiski läbi vaadata, tuleb nimetatud raha eraldada pärandvara hulgast, saab seda teha üksnes rahast, mis jääb üle pärast kohustuste täitmist. Isegi kui pärijad on jõudnud kokkuleppele, et pärandavara jagatakse erinevalt pärimistunnistuses määratletust, lasub kohtul kohustus kontrollida, kas selline kokkulepe vastab ka laste huvidele (puudutatud isikute I, II, III ja IV). 5 2-18-4529
  65. Avaldajad ja eestkosteasutus toetasid määruskaebust osas, millega määruskaebuse esitaja palus jätta kohtumääruse resolutsiooni p-st 2.3 välja summa, ning nõustusid, et puudutatud isiku I elatise võib eraldada pärast seda, kui on täidetud laenukohustused.
  66. Puudutatud isikule I määratud esindaja toetas määruskaebust osas, millega määruskaebuse esitaja palus jätta kohtumääruse resolutsioon p-dest 2.2 ja 2.3 summad välja, kuid vaidles vastu sellele, et puudutatud isikule I makstud elatist ei saa eraldada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  67. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS § ga 659 osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus osaliselt tühistada. Kolleegium saab teha tühistatud osas uue määruse, millega annab avaldajatele maakohtust mõnevõrra erineva loa pärandvara käsutamiseks. Osas, milles määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni tühistada, tuleb seda täiendada ja osaliselt muuta kohtumääruse põhjendusi.
  68. Kolleegium käsitleb esmalt avaldajate taotlusi ja nende lahendamiseks olulist õiguslikku raamistikku (I), seejärel avaldajate taotlust lubada võtta tagasi pärandaja pensionifondi osakud ning täita saadud raha ja pärandaja pangakontodel oleva rahaga pärandaja laenulepingutest tulenevad kohustused (II) ning avaldajate taotlust lubada kanda pärandaja pangakontolt 2519 eurot 13 senti avaldaja I pangakontole. Viimaks teeb kolleegium menetluslikud otsustused (IV). I
  69. Avaldajad pöördusid kohtu poole sooviga saada luba alaealistele lastele kuuluva pärandvara käsutamiseks, sh pärandaja pangakontolt 2519 euro 13 sendi kandmiseks avaldaja I pangakontole ja pärandaja laenukohustuste täitmiseks nii tema pangakontodel oleva raha kui ka pensionifondi osakute tagasivõtmisest saadava raha arvel. Seega soovisid avaldajad käsutada alaealiste laste nimel nii pärandaja pangakontodel olevat raha kui ka pärandaja pensionifondi osakuid.
  70. Kolleegium selgitab, et lapse eestkostja ega vanem ei või perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 ja § 188 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi teha lapse nimel kohtu eelneva nõusolekuta tehingut, millega laps võtab kohustuse käsutada pärandit või sõlmib pärandvara jagamise kokkuleppe. Samuti ei või eestkostja ega vanem PKS § 131 lg 1 ja § 188 lg 1 p 8 järgi võõrandada kohtu eelneva nõusolekuta väärtpabereid, sh pensionifondi osakuid (kogumispensionide seaduse (KoPS) § 31 lg 1¹). PKS § 186 lg 1 järgi on ka eestkostetava pangakonto käsutamiseks ülalpidamist ületavas osas vaja kohtu nõusolekut. Sellest järeldab kolleegium, et avaldajatel on vaja pärandaja pangakontode ja pensionifondi osakute käsutamiseks kohtu luba. Kohtu loa andmise menetlus on vajalik selleks, et kohus saaks enne tehingute tegemist ja vara käsutamist veenduda, et alaealise lapse huvid on tagatud ning tema vara heaperemehelikult valitsetud. Kohus otsustab nõusoleku andmise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 6 järgi hagita menetluses. Seetõttu ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele 6 2-18-4529 ning peab TsMS § 477 lg 7 järgi kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid.
  71. Kolleegiumi hinnangul on maakohus eksinud avalduses taotletud nõusolekute andmisel menetlusõiguse normide vastu. Maakohus ei ole praegusel juhul selgitanud välja kõiki asjas tähtsaid asjaolusid ning seetõttu ei ole maakohus asjakohaselt ja piisava põhjalikkusega kaalunud kõigi alaealiste pärijate huve. Samuti ei ole maakohus oma järeldusi nõutaval viisil põhjendanud ega kohaldanud asjas tähtsaid materiaalõiguse norme. Kolleegium parandab maakohtu eksimused. II
  72. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus lõppjäreldusena õigesti, et avaldajate soov võtta puudutatud isikute kui pärijate nimel tagasi pärandaja pensionifondi osakud ning täita saadud raha ja pärandaja pangakontodel oleva rahaga pärandaja laenulepingutest I ja II tulenevad kohustused, on põhjendatud. Ka kolleegiumi hinnangul on selline tehingute kogum kooskõlas puudutatud isikute huvidega.
  73. Maakohus asus õigesti seisukohale, et avaldajatele tuleb anda luba pärandaja pensionifondi osakute tagasivõtmiseks (maakohtu määruseks ekslikult nimetatud tagasivõitmiseks). Kolleegium selgitab, et osakuomaniku surma korral lähevad osakud KoPS § 28 järgi üle pärijale ning pärijal on õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Selleks peab pärija esitama KoPS § 31 lg 1 järgi registripidajale kontohalduri vahendusel avalduse. KoPS § 31 lg 1¹ ja PKS § 188 lg 1 p 8 järgi on aga pensionifondi osakute tagasivõtmiseks vaja kohtu luba. Kuigi maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks kaalunud puudutatud isikute huve sellise avalduse esitamiseks, ei ole kolleegiumil alust kahelda, et praegusel juhul oli põhjendatud pensionifondi osakute tagasivõtmine, mitte nende puudutatud isikute pensionikontodele kandmine, sest pärandajal on tasumata laenulepingutest I ja II tulenevad kohustused, mille tasumiseks ei ole pärandajal piisavalt likviidset vara. Lisaks on pärijad alles lapseeas.
  74. Samuti andis maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendatult avaldajatele loa kasutada pärandaja pangakontodel olevat raha pärandaja laenulepingutest I ja II tulenevate kohustuste täitmiseks. Arvestades seda, et pärijateks olid pärandaja alaealised lapsed, tuli pärandvara väljaselgitamiseks teha PärS § 136 lg 1 järgi pärandvara inventuur. Seda on ka tehtud ning kohtule on esitatud selle raames valminud pärandvara nimekiri. Pärast inventuuri tegemist tuleb aga PärS § 142 lg 1 järgi pärandvaraga seotud kohustused täita, sh rahuldada teises järjekorras inventuuri käigus väljaselgitatud nõuded. Seejuures täidetakse järgmise järjekorra kohustused PärS § 142 lg 2 järgi pärast eelmise järjekorra kohustuste täielikku täitmist. Praegusel juhul ei ole kohtul alust arvata, et pärandvarast oleks tasumata esimese järjekorra kohustusi, küll aga soovivad avaldajad täita pärandvaraga seotud pärandvara nimekirjas nimetatud laenulepingutest I ja II tulenevaid kohustusi, s.o teise järjekorra kohustusi. Selline kohustuste täitmine on kooskõlas seaduse ja puudutatud isikute huvidega. 7 2-18-4529
  75. Maakohus on aga põhjendamatult piiranud nii pensionifondi osakute tagasivõtmisest saadava raha kui ka pärandaja pangakontodel oleva raha kasutamist laenukohustuste täitmisel. Kuigi avaldajad taotlesid kohtult luba täita laenulepingustest tulenevad kohustused pärandaja pangakontodel oleva 270 euro 62 sendi ning pensionifondi osakute tagasivõtmisest saadava 3456 eurot 13 sendi arvel, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud avaldajate taotlustega ning peab TsMS § 144 lg 7 järgi kontrollima avalduse vastavust seadusele. Praegusel juhul on küll avaldajad esitanud pärandajale kuuluvate pensionifondi osakute kohta vastava konto väljavõtte (tl 16), millelt nähtub, et nende turuväärtus on 3456 eurot 13 senti, kuid puudutatud isikutele II–IV määratud esindaja juhtis õigesti juba maakohtule esitatud vastuses tähelepanu sellele, et pensionifondi osakute turuväärtus on ajas muutuv ja kehtiva õiguse järgi tuleb üldjuhul tasuda tagasivõtmisel saadavalt summalt tulumaksu. Seetõttu annab kolleegium loa kasutada kogu pensionifondi osakutest saadavat raha laenulepingustest I ja II tulenevate kohustuste täitmiseks, piiramata seda kindla summaga. Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul põhjendatud piirata ka pärandaja pangakontodel oleva raha kasutamist laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks avalduses märgitud summaga. Arvestades seda, et pärandaja võlad tuleb pärandvara arvel pärandvara väärtuse ulatuses tasuda, annab kolleegium loa kasutada pärandaja pangakontodel olevat raha pärandaja laenulepingutest I ja II tulenevate kohustuste täitmiseks, piiramata seda kindla summaga.
  76. Lisaks ei nähtu maakohtu määrusest, et maakohus oleks arvestanud kohustuste täitmise korda ning piisavalt selgelt määranud, millises proportsioonis tuleb nii pensionifondi osakute tagasivõtmisest saadavat kui ka pärandaja pangakontodel olevat raha kummagi kohustuse täitmiseks kasutada. Avaldajad on taotlenud, et nad täidavad esmalt laenulepingust I tulenevad kohustused (jääk 2463 eurot 46 senti) pangakontodel oleva 270 euro 59 sendi ja pensionifondi osakute tagasivõtmisest saadava 2192 eurot 87 sendi arvel ning seejärel laenulepingust II tulenevad kohustused (jääk 1706 eurot 59 senti) 1263 euro 26 sendi ulatuses pensionifondi osakute tagasivõtmisel saadava raha arvel ja ülejäänu, s.o 443 eurot 33 sendi ulatuses avaldajate oma vahendite arvel. Samas tuleneb PärS § 142 lg-st 3, et kui pärandvarast ei jätku ühe järjekorra kohustuste täitmiseks, täidetakse need pärandvara arvel võrdeliselt nende suurusega. Seejuures, kui pärandvarast ei jätku kõigi p-des 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärija PärS § 142 lg 6 järgi kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Arvestades seda, et praegusel juhul piisab küll pärandvara nimekirja järgi pärandvarast pärandaja kohustuste täitmiseks, kuid pangakontodel olevast ja pensionifondide tagasivõtmisest saadavast rahast ei pruugi selleks piisata, annab kolleegium loa kasutada raha võrdeliselt kohustuste suurusega. Arvestades seda, et laenulepingust I tulenevad kohustused (2463 eurot 46 senti) moodustavad ligikaudu 60% kõigist laenukohustustest ning laenulepingust II tulenevad kohustused (1706 eurot 59 senti) ligikaudu 40%, tuleb vastavas proportsioonis kasutada ka raha nende kohustuste täitmiseks. Arvestades seda, et avaldaja I on juba täitnud pärandaja kohustusi märkimisväärses ulatuses ja avaldajad soovivad lisaks täita veel osa pärandaja laenukohustustest, märgib kolleegium, et 8 2-18-4529 avaldaja I on pärandaja kohustusi täites toiminud kõigi pärijate parimates huvides, hoides ära kohustuste rikkumise negatiivseid tagajärgi. Samuti on mõistetav avaldajate soov tasuda oma vahenditest pärandaja laenukohustus ulatuses, milleks ei ole pärandvaras piisavalt likviidset vara. Siiski selgitab kolleegium, et avaldajatel ei ole kohustust täita pärandvaral lasuvaid kohustusi oma vahenditest ning seda tehes tekib neil tõenäoliselt õigus nõuda pärandvara arvel tehtud kulutuste hüvitamist. Seetõttu ei arvesta kolleegium avaldajate soovi täita osa pärandvaral lasuvatest kohustustest oma vahendite arvel ning annab loa kasutada pärandaja kõigil pangakontodel olevat kogu raha laenulepingust I ja II tulenevate kohustuste täitmiseks. Seda tehes arvestab kolleegium mh sellega, et pärandvara nimekirja (tl 8 jj) järgi kuulub pärandajale ka kinnisasi ning sõidukid (hetkel hinnanguliselt küll väärtusetud, kuid neil võib olla vähemalt utiliseeritava materjali (metalli) väärtus), mille võõrandamisest võib pärandvara hulka raha laekuda.
  77. Eelnevat arvestades tühistab kolleegium osaliselt maakohtu määruse osas, millega maakohus andis loa pensionifondi osakute tagasivõtmiseks ja nii sellest saadava kui ka pärandaja pangakontodel oleva raha kasutamiseks laenukohustuste täitmiseks, ning täiendab selle taotluse osas nii kohtumääruse resolutsiooni kui ka põhjendusi. III
  78. Lisaks pärandvara nimekirja kantud laenulepingutest I ja II tulenevate kohustuste täitmisele andis maakohus avaldajatele loa ka puudutatud isikute nimel pärandaja pangakontol olevat raha käsutamiseks selliselt, et nad kannavad sellest 2519 eurot 13 senti avaldaja I kontole. Maakohtu hinnangul ei riivanud see puudutatud isikute II–IV huve, sest tegemist oli puudutatud isiku I ülalpidamiseks tema ema poolt pärandaja pangakontole sihtotstarbeliselt kantud rahaga. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus oma järeldust asjakohaselt, õigusnormidele viidates põhjendanud. Samuti ei ole maakohus nõuetekohaselt hinnanud asjas elatise maksmise kohta esitatud tõendeid, mistõttu on jäänud olulised asjaolud tuvastama ja seetõttu on maakohtu lõppjäreldus osaliselt ekslik.
  79. Esmalt märgib kolleegium, et ei nõustu määruskaebuse väitega selle kohta, et maakohus ei oleks tohtinud avaldust selles osas üldse läbi vaadata. Kolleegium märgib, et kohtul on küll TsMS § 423 lg 2 järgi koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 õigus jätta hagita avaldus seaduses sätestatud juhtudel läbi vaatamata, kuid mitte kohustus. Seetõttu ei eksinud maakohus menetlusõiguse normide vastu, kui otsustas avalduse ka selles osas lahendada. Küll aga on maakohus eksinud seda taotlust kogu ulatuses rahuldades. Kolleegiumi hinnangul ei nähtu maakohtu määrusest, millisel õiguslikul alusel pidas maakohus põhjendatuks pärandvarast sellise väljamakse tegemist. Ainuüksi asjaolu, et puudutatud isiku I ema kandis pärast pärandaja surma puudutatud isiku I kasuks väljamõistetud elatist pärandaja kontole, ei anna alust järeldada, et avaldajad võivad selle kanda avaldaja I kui lapse nüüdse seadusliku esindaja pangakontole. Kolleegiumi hinnangul oleks see põhjendatud üksnes juhul, kui seadusest tuleneb selleks õiguslik alus ning see ei kahjusta teiste puudutatud isikute huve.
  80. Praegusel juhul oli pärandvara nimekirja kohaselt pärandaja pangakontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank) pärandi avanemise ajal (
  81. septembril 2014) 524 eurot 54 senti (tl 13 pöördel), kuid
  82. aprilli
  83. a seisuga 2789 eurot 69 senti (tl 15). Avaldajate väitel suurenes konto jääk puudutatud isiku I ema tehtud elatise maksete tõttu. 9 2-18-4529 Puudutatud isiku I ema vastu alustatud täitemenetluse nr 176/2012/921 lõpetamise otsusest (tl 40jj) nähtub, et kohtutäituri juures oli tõesti täitmisel kohtuotsusega temalt tsiviilasjas nr 2-11-30674 väljamõistetud elatise võlg (
  84. juuni 2010 kuni
  85. märts 2012) ja kohtutäitur lõpetas täitemenetluse, kuna nõue oli täielikult rahuldatud, sh oli AE tasutud summadest kantud pärandajale alates
  86. jaanuarist 2015 kuni
  87. augustini 2016 üle 1704 eurot 13 senti. Lisaks nähtub AE pangakonto väljavõtetelt (tl 41–42), et ta on kandnud alates
  88. a septembrist kuni
  89. a jaanuarini iga kuu pärandaja pangakontole ülal nimetatud kohtulahendile viidates puudutatud isiku I elatisena 145 eurot ning
  90. a jaanuaris lisaks veel 90 eurot (kokku 815 eurot). Eelnevat arvestades tasus AE pärast pärandaja surma pärandaja pangakontole kohtutäituri vahendusel
  91. juunist 2010 kuni
  92. märtsini 2012 tekkinud elatise võla katteks kokku 1704 eurot 13 senti ning pärast täitemenetluse lõpetamist oma pangakontolt otse veel kokku 815 eurot. Avaldajad soovivad selle raha kanda üle avaldajale I, sest see on puudutatud isiku I ülalpidamiseks makstud elatis.
  93. Olukorras, kus AE on ekslikult tasunud pärast pärandaja surma elatist pärandaja kontole, võib tal olla VÕS § 1028 alusel õigus nõuda õigusliku aluseta tasutud raha tagasi. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et Pärnu Maakohus mõistis
  94. märtsil 2012 tsiviilasjas nr 2-11-30674 tagaselja otsusega AE-lt puudutatud isiku I ülalpidamiseks alates
  95. juunist 2010 kuni
  96. juunini 2011 välja elatise võla 1668 eurot 12 senti ning alates otsuse tegemisest kuni puudutatud isiku I täisealiseks saamiseni miinimummääras elatise (toona 145 eurot kuus), sh tuli elatist maksta pärandaja pangakontole. Seega on AE tasunud jõustunud kohtulahendi alusel puudutatud isiku I ülalpidamiseks mõeldud elatist selleks otsuse järgi õigustatud isikule. Kuigi pärast pärandaja surma
  97. septembril 2014 asus puudutatud isik I elama avaldaja I juurde ja Pärnu Maakohus peatas
  98. aprilli
  99. a määrusega AE hooldusõiguse puudutatud isiku I suhtes ning määras avaldaja I talle eestkostjaks (tl 36 jj), ei ole AE pärast seda pidanud tema vastu alustatud täitemenetlust lubamatuks ega esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täitemenetluse seadustiku § 221 alusel. Samas ei ole ka avaldaja I nõudnud AE-lt pärast puudutatud isiku I seaduslikuks esindajaks saamist kohtuotsuse alusel elatise maksmist endale kui lapse uuele seaduslikule esindajale ning kumbki ei ole taotlenud elatise asjas tehtud kohtuotsuse muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Vähemalt ei nähtu kohtuinfosüsteemist, et kumbki oleks esitanud kohtule vastava avalduse. Seda arvestades on AE tasunud puudutatud isiku I ülalpidamiseks õiguslikul alusel elatist pärandaja pangakontole ega saaks seda kui ekslikult valele isikule makstud elatist pärandvarast VÕS § 1028 alusel tagasi nõuda. AE ei ole seda ka taotlenud.
  100. Küll aga võib puudutatud isikul I olla õigus nõuda kaaspärijatelt tema ülalpidamiseks pärandajale üle kantud elatise väljaandmist, kui raha kuulub talle, mitte pärandaja pärandvara hulka. 23.
  101. Kolleegium selgitab, et pärijatele saab pärandaja surma korral PärS § 1 lg 1, § 2 I lause, § 4 lg 1 ja § 130 lg 1 järgi üle minna üksnes pärandajale kuulunud vara, s.o pärandajale kuulunud õigused ja kohustused. Lisaks kuulub pärandvara hulka PärS § 156 lg 1 järgi ka vara, mille pärijad on omandanud pärandvara hulka kuuluva õiguse alusel või pärandvara arvel või hüvitisena pärandvara hulka kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest. Põhimõtteliselt kuulub pärandvara hulka ka pärandvarast saadav kasu. 10 2-18-4529 Riigikohus on leidnud, et pärandaja vara koosseisu (pärandi) väljaselgitamiseks saavad nii pärijad kui ka muud isikud, kellel on selle vastu õiguslik huvi, esitada tuvastushagi TsMS § 368 lg 1 tähenduses, sh on isikul õigussuhte tuvastamiseks õiguslik huvi olemas mh juhul, kui ta soovib tuvastada, et ese ei kuulu pärandi hulka (vt Riigikohtu
  102. jaanuari
  103. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-09, p 14). Seega saaks avaldaja I esitada puudutatud isiku I nimel kohtule kõigi kaaspärijate vastu tuvastushagi, tuvastamaks, et pärandaja pangakontole kantud elatis ei kuulu pärandvara hulka. Eeltoodu ei tähenda kolleegiumi arvates aga seda, et olukorras, kus kaaspärijad on ühel meelel selles, et elatisena makstud raha kuulub puudutatud isikule I ja tuleb talle üle anda, tuleb tingimata esitada kohtule tuvastushagi, nagu leiab ekslikult määruskaebuse esitaja. Kolleegiumi hinnangul saavad pärijad kokkuleppe korral pärandvara käsutada ja anda raha üle selleks õigustatud isikule, kuid selliseks käsutuseks on neil PKS § 180 lg 1 p 1 järgi vaja kohtu nõusolekut. Nõusolekut andes saab ja peab aga kohus tuvastama kokkuleppe aluseks olevad asjaolud ning hindama, kas taotletav tehing on õiguslikult põhjendatud ja vastab puudutatud isikute huvile. Eelnevat arvestades ei ole õige ka määruskaebuse esitaja arusaam, et elatiseks makstud raha saaks pärandaja pangakontolt üle kanda üksnes pärast seda, kui on täidetud pärandvaral lausuvad kohustused või kui sõlmida selle kohta pärandvara jagamise kokkulepe. Kui tuvastatud asjaoludel ei kuulu pärandaja pangakontol asuv raha pärandajale, ei ole tegemist pärandvaraga ning seetõttu ei saa selle välja maksmine sõltuda ka pärandvaral lasuvate kohustuste täitmisest ning selle kohta ei ole vaja sõlmida pärandara jagamise kokkulepet. 23.
  104. Praegusel juhul on pärandaja pangakontole kantud pärast pärandi avanemist puudutatud isiku I ülalpidamiseks mõeldud elatis. Ülalviidatud kohtuotsuse järgi oli õigus saada ülalpidamist puudutatud isikul I, mitte pärandajal, kuigi elatist tuli maksta pärandaja kui last kasvatava vanema pangakontole. Ka PKS § 97 p 1 järgi on alaealisel lapsel õigus saada ülalpidamist ning lapsega koos elav vanem peab PKS § 100 lg 2 järgi kasutama tema käsutusse antud elatist lapse huvides, st rahuldama elatise arvel lapse vajadusi. Seega on elatiseks makstud raha lapse vara, mida vanem võib lapse seadusliku esindajana tema ülalpidamiseks käsutada. 23.
  105. Kuigi praegusel juhul väidavad avaldajad, et pärast pärandaja surma pärandaja pangakontole kantud elatise arvel ei ole lapse vajadusi rahuldatud, ei saa kolleegium sellega täielikult nõustuda. Ülalviidatud tõenditest nähtub, et AE tasus kohtutäituri vahendusel 1704 eurot 13 senti küll pärast pärandaja surma, kuid enne pärandaja surma (
  106. juunist 2010 kuni
  107. märtsini 2012) tekkinud elatise võla katteks. Arvestades seda, et pärandaja kasvatas ja pidas sel ajavahemikul üksi vahetult puudutatud isikut I ülal, pidi pärandaja panustama lapse ülalpidamisse ka teise vanema osa ning selle võrra vähenes eelduslikult ka pärandaja vara. Seetõttu tasus AE kolleegiumi hinnangul põhjendatult elatise võla pärandajale ning puudutatud isikul I ei ole õigust nõuda seda endale, sest tema vajadused olid toona pärandaja vara arvel rahuldatud. Seega kuulub nimetatud summa pärandvara hulka hoolimata sellest, et pärandvara nimekirja koostades seda ei arvestatud, ning puudub alus maksta see välja puudutatud isikule I või tema seaduslikule esindajale. AE enda pangakontolt alates
  108. aasta oktoobrist kuni
  109. a jaanuarini tasutud elatist (815 eurot) saab aga kohtu tuvastatud asjaoludel pidada nn jooksva elatise maksmiseks, sest selleks ajaks oli AE tasunud elatise võla ning ta tasus elatist regulaarselt iga kuu samas 11 2-18-4529 suuruses (145 eurot), v.a
  110. a jaanuaris, mil ta tasus lisaks 90 eurot. Kuigi AE-l oli kohtuotsuse järgi õigus maksta elatist pärandaja pangakontole, oli AE kohustatud sel ajavahemikul ülal pidama puudutatud isikut I ning viimasel oli ka õigus saada temalt ülalpidamist. Seega oli puudutatud isikul I õigus saada oma jooksvate vajaduste rahuldamiseks elatist ning pärandaja pangakontole
  111. a oktoobrist kuni
  112. a jaanuarini kantud raha (815 eurot) kuulub tegelikult puudutatud isikule I. 23.
  113. Eelneva kohaselt kuulub pärandaja pangakontole kantud 2519 eurost 13 sendist 1704 eurot 12 senti pärandvara hulka, kuid 815 eurot kuulub puudutatud isikule I. Seda arvestades on põhjendatud avaldajate soov arvata pärandvara hulgast välja puudutatud isikule I makstud elatis, kuid seda üksnes 815 euro ulatuses.
  114. Lisaks soovivad avaldajad kanda puudutatud isiku I ülalpidamiseks mõeldud raha avaldaja I pangakontole, mitte anda selle üle puudutatud isikule I, kellele raha tegelikult kuulub. Arvestades seda, et avaldaja I on puudutatud isiku I eestkostja, kes on PKS § 179 lg 1 järgi lapse seaduslik esindaja ning peab hoolitsema lapse isiku ja vara eest, sh tagama lapse ülalpidamise, on kolleegiumi hinnangul praegusel juhul põhjendatud see, et ülalpidamiseks mõeldud raha antakse üle avaldajale I, kuid seda üksnes tingimusel, et ta kasutab raha puudutatud isiku I ülalpidamiseks. Seejuures selgitab kolleegium, et avaldaja I kui puudutatud isiku I eestkostja peab hoidma enda ja eeskostetava vara PKS § 183 lg 3 järgi siiski eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. Samuti peab eeskostja märkima saadud summa PKS § 194 lg 2 järgi eestkostja iga-aastases kirjalikus aruandes ning näitama ära, millises mahus kulus see lapse ülalpidamiseks. Selliselt on tagatud, et avaldaja I kasutab saadud raha puudutud isiku I hüvanguks. Kuigi avaldajad taotlesid raha ülekandmist avaldaja I pangakontole, ei ole avaldajad märkinud avalduses pangakonto numbrit. Seetõttu annab kolleegium loa anda 815 eurot üle avaldajale I, mitte kanda see tema pangakontole.
  115. Eelnevat kokku võttes annab kolleegium avaldajatele loa anda pärandaja pangakontolt 815 eurot avaldajale I tingimusel, et avaldaja I kasutab seda puudutatud isiku I ülalpidamiseks ja hoiab oma varast eraldi. Selle summa üleandmine ei kahjusta puudutatud isikute II–IV õigustatud huve, sest see raha ei kuulu pärandvara hulka. Samuti ei kahjusta see puudutatud isiku I huve, kui see on seotud tema ülalpidamise tingimusega ja hoitakse avaldaja I varast eraldi. IV
  116. Kõiki ülanimetatud põhjendusi arvestades tühistab ringkonnakohus osaliselt maakohtu määruse ja teeb tühistatud osas ise uue määruse, millega mh täiendab maakohtu määrust. Kuna TsMS § 442 lg 5 järgi koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 peab kohtumääruse resolutsioon olema selge ja täidetav ning kohtumääruse osalise tühistamise korral peab ringkonnakohtu määruse resolutsioonist TsMS § 654 lg 2² järgi nähtuma kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus, sõnastab kolleegium kogu kohtumääruse resolutsiooni täpsema ja selgemana tervikuna uuesti. 12 2-18-4529
  117. Kohtumenetluse kulud jätab kolleegium TsMS § 172 lg 1 alusel avaldajate kanda, v.a puudutatud isikutele määratud esindajate kulud, mille kolleegium jätab TsMS § 172 lg 3 I lause alusel riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.