KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-11-15722 Määruse tegemise aeg ja koht 17. mai 2019, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav Kohtuasi XX kohustustest vab

) § 173 lg 1 mõtte kohaselt peab võlgnik olema aktiivne ja otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks tasuda ka võlausaldajate nõudeid. Kui see ei õnnestu mitme aasta vältel ühes valdkonnas, tuleb leida tasuvam töökoht teises valdkonnas.

1. Võlgniku pangakonto väljavõtete kohaselt on võlgniku elustandard keskmisest kõrgem. Ta on käinud menetluse ajal korduvalt välisreisidel (näiteks mais 2015 Türgis, augustis 2017 ja juunis 2018 Itaalias), käib pidevalt restoranides ja kohvikutes. Selle arvel oleks vaatamata väikesele ametlikule sissetulekule olnud võimalik ka kohustusi täita.
2. Võlgniku kohustuse rikkumine on süüline. Ta tegutses kohustusi rikkudes tahtlusega. Kohustust tegeleda tulutoova tegevusega või seda otsida selgitati võlgnikule 15.07.2013 ja 12.05.2015 kohtumäärustes. Määruskaebus
3. Võlgnik palub mitte lõpetada kohustustest vabastamise menetlust ja vabastada ta kohustustest.
4. Võlgnikul ei ole olnud võimalusi oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Kõige suurem võlausaldaja OÜ Maxsun on äriregistrist kustutatud ega oma vastuväiteid. Võlgnik ei ole

§-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud. Võlgnik on teinud kõik selleks, et leida parim võimalik töökoht ja teenida piisavalt nii kohustuste täitmiseks võlausaldajatele kui perele. Võlgnikul oli ainult 9 klassi haridust ja seetõttu väga raske leida tasuvat töökohta. Kuna võlgniku elukaaslasel oli võimalus saada hea sissetulekuga töökoht, otsustas pere jätta laste kasvatamise mehe kanda. Vastupidisel juhul oleks võlgnik seadnud ohtu nii enda kui ka laste ja elukaaslase toimetuleku. Võlgnik otsustas minna kooli, kui sai selgeks, et sellise haridusega ei ole võimalik lastele paremat elu pakkuda ega võlgu tasuda. Laste kõrvalt ei olnud võimalik täiskohaga tööd otsida. XXX pidi võlgnik pooleli jätma, kuna töökoht ei võimaldanud õppetööd. Võlgnik sai laste, majapidamise ja kooli kõrvalt töötada osalise ajaga.

1. Võlgnik ei teadnud, et ta peab teatama viivitamatult kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest. Võlgnik ei saanud 5 aasta jooksul usaldusisikult ühtegi meeldetuletust või soovitust teha paremaid otsuseid.
2. Võlgnik ei varja tulu. Ta andis kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kinnisvaramaakleri ja varjatud tulu teenimise küsimuse tekitas usaldusisiku alusetu kiuslikkus. Kõik objektid, mille kohta avaldas võlgnik kuulutused, on tänaseni müümata. Kui mõni neist oleks müüdud, oleks saanud kohustusi täita.
3. Kui 2016.a sündis perre teine laps, ei olnud elukaaslane nõus oma tööst loobuma ja võlgnik pidi tegelema lapse kasvatamisega. Samal ajal jätkas ta õppimist ja tegeles ebareaalsete objektide müükide kuulutamisega. Seetõttu ei olnud võimalik aktiivsemalt tööd otsida. 3
4. Võlgniku elustandard ei ole kõrgem kui tavapärasel Eesti perekonnal. Ta käis 2015.a perega Türgis puhkamas elukaaslase soovil ja kulul. Itaalias käis võlgnik külas emal, kes kandis kulud. Restoranides ja kohvikutes käib võlgnik harva, oletatavasti erilistel perekondlikel sündmustel.
5. Võlgnik ei rikkunud kohustusi tahtlikult, vaid mõtles sellele, mis tagab tema perele elukõlbliku keskkonna ja lastele turvalisema tuleviku, mille hulka kuulub kaudselt ka võlgadest vabanemine. Võlgnikul on kahju, et ta ei ole võlausaldajate nõudeid suutnud rahuldada, kuid ta on järjepidevalt oma võimalusi parema töö leidmiseks parandanud. Tänaseks on laps lasteaias, elukaaslane jätkab oma tööd välismaal ja võlgnik on leidnud töökoha, mis võimaldab võlausaldajate nõudeid tasuda. Võlgnik soovib kohustuste täitmist jätkata vastavalt võimalustele, sest tal on nüüd võimalus seda teha või vabastada ta kohustuste täitmisest, kuna menetlus on kestnud juba aastast
6. Vastused määruskaebusele
7. Usaldusisik ja võlausaldajad I, III ja IV vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Võlausaldaja II ei esitanud määruskaebuse osas oma seisukohta. Menetluse edasine käik
8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist. 22.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. Kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast muuhulgas siis, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (

§ 175lg 2 p 2) (vt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-49-16 ja nr 3-2-1-90-16).

1. Käesolevas asjas tugines võlgnik maakohtus üksnes sellele, et ta on oma elu korraldanud selliselt, et tal ei ole olnud võimalik tulutoovamat tööd otsida ega tulu saada. Võlgnik tugineb samadele väidetele ka määruskaebuses.
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgnik muutnud usutavaks, et tal ei ole objektiivsete põhjuste tõttu olnud võimalik oma elu korraldada nii, et saaks täita kohustustest vabastamise 4 menetluses ette nähtud kohustusi. Asjaolud, et võlgnikul on lapsed ja ta otsustas minna kooli, ei anna alust teha järeldust, et tal on aastaid olnud mõjuvad põhjused võlausaldajate nõuete mittetäitmiseks. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit ega sisulist selgitust, millest saaks järeldada, et ta on tulutoovama tegevuse otsimisega üldse tegelenud.
3. Ringkonnakohus nõustub seetõttu maakohtu seisukohaga, et võlgnik ei ole teinud sisulisi jõupingutusi võlausaldajate nõuete täitmiseks. Võlgniku esitatud põhjendused kohustuste mittetäitmist ei vabanda. Võlgnikule selgitati tema kohustusi nii menetluse algatamisel 15.07.2013 kui ka võlausaldaja ja usaldusisiku esitatud menetluse lõpetamise taotluste rahuldamata jätmisel 12.05.
4. Võlgniku etteheited, et usaldusisik ei tuletanud talle neid kohustusi meelde ega esitanud soovitusi paremate otsuste tegemiseks, on asjakohatud. Pankrotiseadus ei pane usaldusisikule selliseid kohustusi. Oma kohustuste täitmise eest vastutab võlgnik ise. Määruskaebuses esitatud paljasõnaline väide, et võlgnikul on tänaseks tulutoovam tegevus ning ta suudab ja soovib oma kohustusi edaspidi täita, ei anna alust võlgniku avalduse rahuldamiseks ja tema kohustustest vabastamiseks.
5. Asjaolu, et võlgadest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat, ei anna samuti alust võlgniku kohustustest vabastamiseks. Tähtsust ei oma ka see, et kõige suurem võlausaldaja on tänaseks äriregistrist kustutatud. Võlgnikul on veel neli võlausaldajat, kellest kolm tema kohustustest vabastamisega ei nõustu.
6. Kuna asja materjalide kohaselt ei ole võlgnik andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, õigemini ei ole ta selleks üldse midagi teinud, on ta minetanud kohustustest vabastamise menetluse võimaluse. Menetluskulud
7. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
8. Usaldusisiku 24.04.2019 taotluse kohaselt olid tema õigusabikulud määruskaebemenetluses 384 eurot (käibemaksuga). Esindajal kulus maakohtu määruse ja määruskaebuse analüüsile ning vastuse koostamisele 2 tundi ja 40 minutit. Usaldusisikule osutati õigusabi tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks.
9. Ringkonnakohtu hinnangul on usaldusisiku esindaja menetluses tehtud toimingud, arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning samuti vaidluse iseloomu, põhjendatud ja menetluse seisukohast vajalikud täies ulatuses. Samuti on mõistliku suurusega esindaja tunnihind 120 eurot (lisandub käibemaks). Õigusabikulude hüvitamiseks tuleb võlgnikult usaldusisiku kasuks seega välja mõista 384 eurot (käibemaksuga).
10. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nendel kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Gaida Kivinurm Iko Nõmm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 5