) § 32 lg 2). Pärast registreerimist väljastatakse relvaluba, mis annab õiguse relva vallata, viia relv hoiukohta ja kasutada vastavalt loale kantud otstarbele, nt käia jahil. Relvaluba, v.a liigiluba, on alati seotud konkreetse relvaga, mis kuulub loa omajale. Relvaluba ei anna nö üldist õigust, nagu autojuhiluba. Kui füüsiline isik võõrandab relva ja tal ei ole liigiluba ega ka paralleelrelvaluba, ei ole tal enam õigust teha selle relvaga ühtegi toimingut. Relvaluba ei anna automaatset õigust soetada sama liiki relva, mis on loale kantud. Kuigi kohus tühistas vastustaja 06.06.2016 otsuse, ei tähenda see, et relvaluba kehtib automaatselt edasi. Kohtuasjas nr 3-16-1329 jäi tähelepanuta, et kaebaja võõrandas relvad ja tema eesmärki ei olnud enam võimalik saavutada. Kuna kaebaja ei ole enam relvaomanik, ei saa tema relvaluba enam kehtida. Vastustaja ei saa anda isikule õigust vallata relva, mis ei kuulu talle. Kui kaebaja soovib vallata teise isiku relva, on tal vaja taotleda liigiluba või paralleelrelvaluba. 8. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 06.11.2018 otsuse ja 20.12.2018 vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks tagastama kaebajale relvaluba nr RL765952. Vastustaja ei toonud välja keeldumise seaduslikku alust.
lg 7 esimese lause kohaselt on vastustaja kohustatud pärast relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamise kohtuotsuse jõustumist relvaloa omanikule viivitamata tagastama. Jõustunud kohtuotsus haldusakti kehtetuks tunnistamise osas kehtib ka vastustaja osas (HKMS § 177).
Seega on politsei kohustatud säilitama relva kuni lahendi jõustumiseni ja hoiduma selle realiseerimisest või nõudma seda relva omanikult. Relvaloa omanikuna pidi kaebaja
-i tundma ja vähemalt möönma, et mitte igale otsusele ei järgne automaatselt relvade võõrandamise kohustust. Kaebajat esindas asjas nr 3-16-1329 õigusteadmistega isik, kelle abiga oleks kaebaja jõudnud selgusele relvade võõrandamise vajaduses või saanuks ta küsida nõu vastustajalt. Kaebaja on ise tekitanud olukorra, kus halduskohtu otsuse täitmine asjas nr 3-16-1329 ja relvaloa tagastamine ei ole võimalik. 9.3. Relvaloa tagastamine kandega ei ole õiguslikult võimalik. Kande tegemine ei kajastaks tegelikku olukorda, sest kaebaja ei ole relva omanik ega saa relvaloale kantud relva käidelda. Kande parandamine relvaloal toob kaasa olukorra, kus relvaloale ei ole kantud ühtegi relva, mis on vastuolus
lg-ga 2 ega täidaks
-i nõuet, et relvaloast oleks nähtav, mis relva on isikul õigus käidelda. Kaebaja võinuks ajal, mil ta võõrandas kõik relvaloale kantud relvad, taotleda liigiluba. KOHTU PÕHJENDUSED 10.
lg 7 sätestab, et juhul kui soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse peale esitati kaebus kohtule või vaie Politsei- ja Piirivalveametile ja kohus või Politsei- ja Piirivalveamet tunnistas loa kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise seadusega vastuolus olevaks, on politsei kohustatud selle pärast loa kehtivuse peatamise lõpetamist või kohtuotsuse jõustumist viivitamata tagastama omanikule või valdajale. Soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse jõussejäämise korral on relva- ja laskemoonaomanikul või -valdajal kohustus need võõrandada sama paragrahvi lg-s 6 kehtestatud korras alates otsuse jõustumise päevast. 11. Reeglina on vastustajal selle sätte alusel kohustus pärast relvaloa kehtetuks tunnistamise otsust tühistava kohtuotsuse jõustumist tagastada relvaluba selle omanikule. Seda tehes ei saa vastustaja rikkuda teisi
-i sätteid.
lg-st 7 tulenev relvaloa tagastamise kohustus on lahutamatult seotud samast sättest tuleneva õigusega jätta kohtumenetluse ajal relvad võõrandamata. Kuigi haldusakti vaidlustamine ei mõjuta reeglina selle kehtivust ja kehtiv haldusakt on täitmiseks kohustuslik (haldusmenetluse seaduse § 60), näeb
lg 7 ette teistsuguse korra – relvaloa omanikul puudub kohustus vaidluse ajal relva võõrandada ja relva võõrandamise kohustus sõltub sellest, kuidas vaidlus lahendatakse. Praegusel juhul ei oodanud kaebaja ära vaidluse lahendust, vaid võõrandas relvaloale kantud relva juba kohtumenetluse ajal. Praeguse vaidluse lahendus sõltub just asjaolust, et kaebaja ei ole enam relva omanik. 12. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale ei saa tagastada relvaluba, millele on kantud relv, mis ei kuulu kaebajale. Selle relva kohta ei saa kaebajale anda muud relvaluba kui 3
lg-te 3 ja 4 alusel juhul, kui relvaomanik annab kirjaliku nõusoleku temale kuuluva relva kasutamiseks kaebaja poolt (
Ilma relvaomaniku loata ei saa kaebajale väljastada relvaluba relva kohta, mille omanik ta ei ole. Seega kuna kaebaja ei ole enam sileraudse püssi CZ-USA-Upland-Ultralight kaliiber 12 nr 12P0348 omanik, puudub alus kohustada vastustajat tagastama kaebajale relvaluba, millele on kantud nimetatud relv. 13. Samuti on ekslik kaebaja arusaam, et vaidlusaluse relvaloa tagastamisel talle oleks tal õigus temale varem kuulunud relv tagasi osta. Iga relva soetamine peab toimuma relva soetamisloa alusel (
lg-d 1 ja 2), olenemata sellest, kas relva soetajal on relvaluba olemas või mitte. Relvaluba ise ei anna õigust relva soetada. Soetamisluba ei ole vaja vaid leitud, päritud, ühisomandis oleva relva või nimelise tulirelvaga autasustamise korral (
Kui kaebaja soovib osta tagasi temale varem kuulunud relva või uue relva, tuleb tal taotleda vastustajalt
lg 3 alusel soetamisluba (vt ka
14.
lg-test 1 ja 2 ja § 35 lg-st 2 järelduvalt saab relvaloa anda ka isikule, kel ei ole relva, kuid kes on läbinud eksami teatud liiki relva käsitsemise oskuse kohta.
lg-te 1 ja 2 muutmist on relvaseaduse, postiseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seaduse eelnõu 967 SE seletuskirjas1 (lk 24) selgitatud järgmiselt: “
lgtes 1–21 sätestatud muudatustega antakse isikule õigus pärast
Seni kehtinud regulatsiooni kohaselt sai isik taotleda relvaluba vaid pärast relva registreerimist, seega vaid juhul kui isik oli soetanud endale isikliku relva. Kuid eelnõuga kaotatakse selline piirang, kuna pärast eksami sooritamist ja
sätestatud relvaloa saamist välistavate asjaolude kontrollimist ei ole põhjust kahelda isiku õiguskuulekuses olenemata kas tal on isiklik relv või mitte. /.../ Seega on isikul õigus pärast eksami sooritamist ühe aasta jooksul (eelnõu § 35 lõike 5 viimane lause) taotleda relvaluba ka isiklikku relva omamata. Sellisel juhul kantakse relvaloale temale lubatud relvade liik tulenevalt
punktidest 1–5 ja § 15 lõike 1 punktidest 1–3, mille määrab millise relva liigi kohta on isik teinud relva käsitsemise katse. Relva liik kantakse ka relva omava isiku, kellel on isiklik relv, kuid vastavat liiki relv on näiteks võõrandatud, relvaloale. Muudatuse eesmärk on, et isikult ei võetaks õigus kanda vastavat liiki relva, mille kohta on ta sooritanud relva käsitsemise katse. Lisaks täpsustatakse, et laskemoona võib isiklikku relva mitteomav isik soetada vaid kasutamisse andmise ü leandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva kasutamiseks.” Sellisel juhul antakse isikule relvaluba teatud liiki relva, mitte konkreetse relva kohta. Eraldi liigiluba
ega siseministri 10.01.2016 määrus nr 28 “Relvaseadusest tulenevate lubade ja akti vormid” ette ei näe. Järelikult on ka nö liigiluba relvaluba, kuigi seda ei ole antud konkreetse relva kohta. 15.
Kohtu hinnangul saab relvaloa vahetamise võimalust kasutada ka praegusel juhtumil, kus kaebaja on tema relvaloale kantud relva võõrandanud, kuid ei taotle relvaloa kehtetuks tunnistamist (
Sellises olukorras saab kaebaja taotleda tema relvaloa vahetamist nö liigiloa vastu, st relvaloa vastu, millele ei ole kantud konkreetset relva, vaid kasutada lubatud relva liik. Sellisel juhul kehtiks kaebaja relvaluba kuni esialgu väljastatud relvaloa kehtivuse lõppemiseni 10.10.2019 (
lg 10) ning kaebaja ei peaks sama liiki relva soetamisel läbima tervisekontrolli ega sooritama eksamit (
Sellega 1 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0c37e4cc-576d-34db-9314cada2bc9aacf/Relvaseaduse,%20postiseaduse%20ja%20strateegilise%20kauba%20seaduse%20muutmise%20se adus. 4
Küll aga tuleb kaebajal tasuda riigilõivu relvaloa vahetamise taotluse esitamisel (
lg 4) ja ka soetamisloa taotluse esitamisel (
Sellised kulud on kaebaja ise põhjustanud relva võõrandamisega enne relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumist. 16.
Seega peab kaebaja relvaloa vahetamiseks esitama vastustajale avalduse. Kuna kaebaja ei ole seda teinud (kaebaja esitas vastustajale avalduse relvaloa tagastamiseks), siis puudub kohtul praeguses vaidluses alus kohustada vastustajat kaebaja relvaluba vahetama (riigivastutuse seaduse § 6 lg 3). 17. Seda, kas esineb alus
lg 6 p-s 3 sätestatud tähtaja ennistamiseks ning kas esineb
lg-s 9 ja § 36 lg 1 p-s 6 sätestatud alus relvaloa vahetamisest keeldumiseks, tuleb vastustajal otsustada kaebaja relvaloa vahetamise avalduse menetlemisel. Praeguses asjas ei saa kohus asuda neid küsimusi lahendada (HKMS § 2 lg 3). Vastustaja otsus on hiljem halduskohtus vaidlustatav.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.