) tähenduses olla mõistetav sihtkäsundina (
lg 1) või annakuna (
). 50.
lg 1 järgi oli sihtkäsund testaatori korraldus, millega ta testamendis paneb pärijale või annakusaajale (sihtkäsunditäitjad) kohustuse, ilma et kellelgi tekiks sellele kohustusele vastavat õigust.
lg-s 1 sätestati, et kui testaator ei ole testamendis isikule määranud kogu oma vara või selle mõttelist osa, vaid teatud varalise hüve, loetakse see annakuks ja hüve saaja annakusaajaks.
lg 2 järgi võis
lg-s 1 nimetatud varaline hüve olla asi, rahasumma, samuti õigus või kohustusest vabastamine.
sätestas, et annakusaaja või aseannakusaaja ei või nõuda pärijalt või annakusaajalt annakut enne, kui pärija või annakusaaja on pärandi vastu võtnud. Eeltoodut arvestades võimaldas sihtkäsund testaatoril määrata sihtkäsunditäitjale kohustuse, ilma et kellelgi tekiks sellele kohustusele vastavat õigust, ning annakuga sai testaator määrata annakusaajale varalise hüve, mis annab selle saajale õiguse nõuda annaku üleandmist. Sihtkäsund (testamendis on märgitud, et sihtkäsundina kohustub pärija seadma hageja kasuks isikliku kasutusõiguse) hagejale taotletavat nõudeõigust ei anna, sest isik, kelle huvides tulnuks testamendis sisalduv sihtkäsund täita, ei saa sihtkäsundi täitmist nõuda. 51. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et CC testament on kehtiv. Selle p-s 1.2 sisaldub testaatori tahe, et kostja on kohustatud võimaldama hagejal eluaegselt kasutada pärandatavat kinnistut. Seega oli testaatori selgeks tahteks anda hagejale varaline hüve - kinnistu eluaegne tasuta kasutamise õigus, mis oli oma tähenduselt annak
Kostjale kui pärijale on tehtud kohustuslikuks testaatori soovi täitmine (
Kuigi seaduse kohaselt on annakusaajal õigus nõuda pärijalt annaku üleandmist, ei kuulu hageja alternatiivnõue ega sellega seotud sooritusnõue antud juhul rahuldamisele. Hagejale on testamendi järgi antud kogu kinnistu kasutamise õigus, kuid annakut täitev pärija on kohustatud
Kostja päris testaatori surma järgselt 5/12 suuruse mõttelise osa kinnisasjast, mille üle ei ole vaidlust ja mis on tõendatud ka nii pärimisõiguse tunnistuse kui ka kinnistusraamatu kandega. Nagu 9 juba eelnevalt märgitud, ei saa kinnisasja kaasomandi mõttelist osa seaduse kohaselt isikliku kasutusõigusega koormata. Kostja ei ole kohustatud tunnustama hageja isiklikku kasutusõigust kogu kinnistule, st täitma annakut ka kinnistu selle osa suhtes, mida ta ei pärinud. Seega, kuigi kinnistusraamatu praegune kanne kostja isikliku kasutusõiguse kohta on ebaõige, ei saa seda antud juhul AÕS § 65 lg 1 järgi parandada selliselt, et kinnistusraamatusse tehakse uus kanne hageja isikliku kasutusõiguse kohta kogu kinnistu suhtes ja kostja ei ole kohustatud andma selleks nõusolekut, mistõttu jäävad uueks menetlemiseks saadetud hageja nõuded rahuldamata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.