lg 4; § 75 lg 2 p5 RESOLUTSIOON Kriminaalhooldusametniku taotlus S Vile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata. Pikendada S Vile Viru Maakohtu 27.03.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-2321 määratud katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 27.05.2020. Määrata S Vile täiendav kohustus registreerida end hiljemalt kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist psühhiaatri vastuvõtule ja alluma psühhiaatrilisele ravile, kui psühhiaater selle määrab. Määratud kaitsja tasu ja kulud jätta riigi kanda. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Arri Tooming kasuks 60,00 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaat Arri Toominga poolt süüdimõistetu S Vi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja ettekande sisu Viru Maakohtu 27.03.2019 otsusega mõisteti S V süüdi
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõistet 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuse aeg 01.01.2019-02.01.2019, s.o 2 päeva ja kanda jäi 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, mis jäeti
lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui S V ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseajaks allutati S V kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati katseajal järgima
lg 1 p 1-6 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2, 21 ja 4 alusel on S V katseajal kohustatud: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - jätkama üldhariduse omandamise eesmärgil õpinguid ning pärast üldhariduse omandamist otsima endale töökoha või võtma end ühe kuu jooksul üldhariduse omandamisest töökoha leidmiseks töötukassas arvele või jätkama õpinguid kesk- või kutsehariduse omandamiseks.
lg 4 alusel on S V katseajal kohustatud järgima lastekaitse juhtumikorralduse tegevuskava ja jätkama MTÜ Papaver pakutava sotsiaalse rehabilitatsiooniga. Katseaja alguseks loeti 27.03.
lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega. KrMS § 427 lg 1 sätestab, et
lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus, olles tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on käesoleval ajal ennatlik. Kuigi S V ei ole kõnesoleva kohtuasja menetluses pälvinud kohtu usaldust, saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks siiski mitte pöörata karistust täitmisele. Süüdimõistetule on põhjendatud anda võimalus jätkata katseaja läbimist, et ta saaks näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi nõuetekohaselt järgida. Esmatähtsaks tuleb pidada S Vi ravi vajaduse hindamist ning vajaliku ravi määramist ning sellele nõuetekohast allumist. Tegemist on esmakordse erakorralise ettekandega. Kohus on seisukohal, et kriminaalhoolduslikud meetmed on isiku suhtes käesoleval ajal siiski efektiivsemad kui vangistus. Olles ära kuulanud menetlusosalised ning ka kohtuistungile ilmunud S Vi ema M V, kes avaldas samuti, et eelkõige vajaks tema poeg ravi, leiab kohus, et täiendava kohustuse määramist isiku ravile allutamise näol saab käesoleval ajal pidada piisavalt mõjusaks ja vajalikuks abinõuks noore isiku mõjutamisel õiguskuulekale teele.
lg 2 p 5 sätestab, et isik peab olema andnud eelneva nõusoleku ravile allumiseks. S V on andnud kirjaliku nõusoleku ravi läbimiseks. Esitatud asjaoludel määrab kohus täiendava kohustuse pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja alluma psühhiaatrilisele ravile, kui psühhiaater selle määrab. Kuna süüdimõistetu on avaldanud, et soovib edaspidi nõuetekohaselt alluda kriminaalhooldusele, siis on kohus seisukohal, et karistuse täitmisele pööramine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Küll aga tuleb
Samas märgib kohus, et S Vi ainus võimalus kanda mõistetud karistust vabaduses on järgida kõiki käitumiskontrolli nõudeid. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.