Obsah (5)

§ 33§ 196§ 194§ 140§ 520

Tsiviilasi nr 2-19-9201 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2019, Viljandi kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-9201 Tsiviilasi OÜ TIMBER PROD

) § 196 lg 1 p-le 6, lg-le 4, § 33 lg-le 5, asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 64¹. 3. 04.06.2019 määruskaebuses palub avaldaja tühistada määruse ja teha uue määruse, millega kanda äriregistrisse vastavalt XX.XX.XXXX notariaalselt kinnitatud avaldusele osakapitali uus suurus 5000 eurot. XX.XX.XXXX lepinguga (mitterahalise sissemakse üleandmise leping ja asjaõigusleping) võõrandas Ivar Kommisaar endale kuuluva kinnistu avaldajale. Avaldaja kanti omanikuna kinnistusraamatusse XX.XX.XXXX. 14.05.2019 edastati kandeavaldus koos lisadega registriosakonnale. Kandeavalduse esitamise ajal kuulus kinnistu avaldajale. XX.XX.XXXX sõlmis avaldaja lepingu (hüpoteegi lõpetamise kokkulepe, kinnistu müügileping ja asjaõigusleping), millega võõrandas kinnistu aktsiaseltsile Textuur. Kande tegemata jätmiseks puudub õiguslik alus, sest registripidajale esitatud dokumendid vastasid seaduse nõuetele. Asjaolu, et mitterahalise sissemakse esemeks olnud kinnistu ei kuulunud kande tegemise hetkel enam avaldajale, ei anna alust kande tegemisest keeldumiseks

§ 33

lg 5 alusel.

§ 196

sätestab üksnes nõude, et mitterahaline sissemakse oleks tehtud enne äriregistrile avalduse esitamist ja et selle tõendamiseks oleks esitatud kinnistusraamatu väljavõte. Sättest ei tulene, et mitterahalise sissemakse tasumiseks võõrandatav kinnistu peab olema osaühingu vara koosseisus ka kande tegemise ajal. Samuti ei tulene äriseadustikust keeldu mitterahalise sissemakse esemeks olevat kinnisasja (ega ka muud vara) võõrandada pärast eseme omandamist, kuid enne osakapitali suurendamise kande tegemist. Sarnaselt on äriseadustikus reguleeritud ka nt osakapitali rahalise sissemakse tegemine –

§ 196

lg 1 p 4 nõuab üksnes krediidiasutuse või makseasutuse teatist osakapitali sissemaksmise kohta, mitte seda, et konkreetne rahasumma kande tegemisel äriühingu kontol reaalselt alles oleks; selle üle registriosakond järelkontrolli ei teosta ja uut kontoväljavõtet esitada ei ole vaja. Eelnevast järeldub, et mitterahalise sissemakse tasumise kohustuse eesmärk ei ole tagada konkreetse üleantava vara säilimine ühingus, vaid kohustuse täitmise kajastumine mitterahalise sissemakse hindamisaktis näidatud väärtuse ulatuses ettevõtte bilansis. Sellega on tegemist ka juhul, kui kinnistu on võõrandatud enne registrisse kandmist, sest võõrandamisest saadud tulu kajastub bilansis. Seega netovara säilib ja osaniku mittevaralise sissemakse kohustus on täidetud.

1. 14.06.2019 edastas registripidaja avaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtule. KOHTU SEISUKOHT
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 näeb ette, et kui kaevatava maakohtu määruse tegi kohtunikuabi, võib ta määruskaebuse lahendada TsMS § 663 lg-tes 1–4 sätestatud korras. Kui ta määruskaebust viie päeva jooksul alates kaebuse 2 esitamisest täielikult ei rahulda, annab ta kaebuse lahendamiseks viivitamata edasi pädeva maakohtu kohtunikule, kes juhindub määruskaebuse lahendamisel TsMS § 663 lg-s 5 sätestatust. TsMS § 663 lg 5 I lause sätestab, et kui maakohus ei rahulda määruskaebust, esitab ta selle viivitamata koos lisade ja seotud menetlusdokumentidega kohtualluvuse järgi õigele ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Kohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, kohtunikuabi 21.05.2019 määrus tühistada ning avaldaja kandeavaldus rahuldada. 6.

§ 33

lg 5 alusel ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Kohtunikuabi leidis, et kui mitterahaliseks sissemakseks olev kinnistu on osaühingule üle antud, kuid võõrandatud enne kandeavalduse esitamist ja kande tegemist, ei toimu osakapitali suurendamist vastavalt osakapitali suurendamise otsusele. Kannet ei saa teha, sest osakapital ei ole sisse makstud. Kohus nõustub avaldajaga, et asjaolu, et mitterahalise sissemakse esemeks olnud kinnistu ei kuulunud kande tegemise hetkel enam avaldajale, vaid oli võõrandatud kolmandale isikule, ei anna alust kande tegemisest keeldumiseks.

§ 194

järgi kohaldatakse osakapitali suurendamisel

§-s 140, §-des 141–143, § 144

1. lõikes ning § 520 2.,
2. ja
3. lõikes sätestatut, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti.

§ 140

lg 2 kohaselt peavad asutajad tasuma osa eest täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 520

lg 2 kohaselt sõlmitakse mitterahalise sissemakse tegemiseks asutatava ühinguga leping sissemakse eseme üleandmise kohta. Leping peab olema kirjalik, kui seaduses ei ole teatud eseme üleandmiseks sätestatud notariaalselt tõestatud või kinnitatud vormi kohustuslikkust. AÕS § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 196

lg 1 I lause näeb ette, et kui osakapital on täielikult sisse makstud või fondiemissioon on läbi viidud, esitab juhatus äriregistrile avalduse osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks.

§ 196

lg 1 p 6 alusel lisatakse avaldusele mitterahalise sissemaksega tasumisel sissemakse väärtust ja selle üleandmist tõendavad dokumendid ning p 7 alusel muud seaduses ettenähtud dokumendid.

§ 196

lg 2 II lause sätestab, et kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi, peab avaldusele lisama väljavõtte kinnistusraamatust. Õiguskirjanduses on leitud, et sissemakse tasumise kohustuse eesmärk ei ole saavutada konkreetse üleantava vara säilimine ühingus, vaid peab olema täidetud tingimus, et sissemakseks olev vara tuleb osaühingule üle anda ja see väärtus peab üleandmise ajal vastama kokkulepitud sissemakse väärtusele. Kui osaühing näiteks hiljem mitterahaliseks sissemakseks olnud vara müüb, saab ta vastu raha ja netovara säilib (vt Ühinguõigus I. Kalev Saare, Urmas Volens, Andres Vutt, Margit Vutt. Juura 2015, lk 273 äärenr 1354). Määruskaebusele lisatud XX.XX.XXXX notariaalselt tõestatud mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu p 3.1 kohaselt annab Ivar Kommisaar avaldajale mitterahalise sissemaksena üle kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Lepingu p 5.1 kohaselt on Ivar Kommisaar ja avaldaja leppinud kokku kinnistu omandi üleandmises Ivar Kommisaarelt avaldajale ning Ivar Kommisaar lubab ja avaldaja avaldab soovi kanda avaldaja kinnistusraamatusse kinnistu uue omanikuna ja ühtlasi kustutada senine kanne Ivar Kommisaare kohta. Kinnistusraamatust nähtuvalt kanti XX.XX.XXXX kinnistamisavalduse alusel XX.XX.XXXX kinnistu omanikuna sisse avaldaja; seni oli kinnistu omanik Ivar Kommisaar. Nii määruskaebuse kui kohtunikabi määruse järgi esitas avaldaja avalduse osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks 14.05.2019. 3 Eeltoodust nähtuvalt oli äriregistrile avalduse esitamise ajaks mitterahalise sissemakse ese avaldajale üle antud ja osakapital täielikult sisse makstud ning seega

§ 196lg 1 I lausest tulenev avalduse esitamise tingimus täidetud.

Ka Riigikohus on leidnud, et kuigi osakapitali suurendamine jõustub

§ 196

lg 4 järgi äriregistri kandega, ei tähenda see, et enne kannet ei oleks sissemakset osaühingule üle antud (vt Riigikohtu 23.10.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-96-13, p 36).

1. TsMS § 596 lg 3 sätestab, et kui kohus rahuldab kandeavalduse täielikult, teeb ta registrisse kande kandemäärust eraldi vormistamata. Kandemääruseks loetakse sel juhul kande sisu. TsMS § 595 lg 3 I lause järgi võib kohtunik kande tegemise anda tagasi kohtunikuabile. Kande tegemine avaldaja kandeavalduse alusel tuleb anda tagasi kohtunikuabile.
2. TsMS § 172 lg 2 I lause alusel tuleb jätta menetluskulud avaldaja kanda.
3. Määruskaebuse rahuldamist arvestades ning TsMS § 172 lg 2 II lause, § 150 lg 1 p 5, lg 4 alusel on avaldajal õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Tagastamise taotluses tuleb mh märkida riigilõivu tagastamise koht (kontonumber ning kontoomaniku isiku- või registrikood). Tagastamise taotlus tuleb esitada Tartu Maakohtu registriosakonnale. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4