Janek Mõttust süüdistatakse selles, et olles
lg 2 p 1 tähendatud isik tulenevalt süüdimõistmisest Harju Maakohtu 21.03.2017.a. otsusega
lg 2 p 1 ehk korduva omastamise ja
lg 2 p 1 ehk korduva kelmuse toimepanemise eest, pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, mis seisnes selles, et tema, esinedes Xxxx OÜ (registrikood nr xxxx), mille juhatuse liikmeks on tema elukaaslane M P, kattevarjus : 1) mõjutas M.P´a Xxxx OÜ esindajana allkirjastama xxxx asuvas kaupluses Xxxx 29.03.2017.a. Xxxx OÜ-ga ostu-müügilepingu nr 373 Xxxx OÜ-lt riietusesemete ostmiseks maksetähtajaga 30 kalendripäeva. Toodete täpne kogus, sortiment ja hind kajastusid eraldi arve-saatelehtedel, mis olid ühtlasi kauba eest tasumise aluseks. Ajavahemikul 30.03.2017.a. kuni 03.05.2017.a. pettis J.Mõttus Xxxx OÜ nimel esinedes, teades et saadava kauba eest jätab tasumata nii tema isiklikult kui ka Xxxx OÜ, mille kattevarju J.Mõttus kasutas, Xxxx OÜ-lt 6-l korral välja kaupa, mille J.Mõttus sai kätte xxxx asuvast Xxxx OÜ laost, kokku 1914,99 euro väärtuses järgmiselt: 30.03.2017.a. arve-saatelehe nr 00428 alusel summas 350.78 eurot, kauba järel käis Janek Mõttus; 03.04.2017.a. arve-saatelehe nr 00441 alusel summas 281.57 eurot, kauba järel käis Janek Mõttus; 12.04.2017.a. arve-saatelehe nr 00480 alusel summas 406.90 eurot, kauba järel käis Janek Mõttus; 25.04.2017.a. arve-saatelehe nr 00551 alusel summas 82.42 eurot, kauba järel käis Janek Mõttus; 03.05.2017.a. arve-saatelehe nr 00592 alusel summas 395.16 eurot, kauba järel käis Janek Mõttus; 03.05.2017.a. arve-saatelehe nr 00593 alusel summas 398.16 eurot, kauba järel käis Janek Mõttus. Nende arve-saatelehtedel kajastatud kaupade eest J.Mõttus Xxxx OÜ-le mitte midagi ei tasunud, tekitades samas ka Xxxx OÜ juhatuse liikmele M.P´ale mulje, et just J.Mõttus ise tasub nende kaupade eest, mistõttu Xxxx OÜ pani selle kauba müüki; 2) tema, olles 01.04.2017.a. xxxx alevikus garaažide juures Xxxx OÜ juhatuse liikme M P’a poolt 1 allkirjastatud volikirja alusel, ostjana vastavalt müüja I N sõlmitud lepingule nr 406 saanud koos registreerimistunnistuse ja kahe võtmekomplektiga enda valdusse I Nle kuuluva sõiduauto xxxx, reg-nr xxxx, maksumusega 700 eurot, mille eest kohustus tasuma 21 päeva jooksul ülekandega I N arvelduskontole, kuid mille kohta ta juba lepingut sõlmides teadis, et selle sõiduki eest jätab tema tasumata ning info sellisest sõiduki eest tasumise kohustusest ei jõuagi Xxxx OÜ ainsa juhatuse liikme M.P´ni, ei tasunud J.Mõttus nimetatud ostuhinda ning müüs selle sõiduki 700 euro eest juba üks päev hiljem ehk 02.04.2017.a. Xxxx OÜ-le; 3) tema, olles 06.04.2017.a. xxxx tanklas Xxxx OÜ juhatuse liikme M P’a poolt allkirjastatud volikirja alusel, ostjana vastavalt müüja K M’uga sõlmitud lepingule nr 406 saanud koos registreerimistunnistuse, millel sõiduki omanikuks oli märgitud R G, ja ühe võtmekomplektiga enda valdusse K M’ule kuuluva sõiduauto xxxx reg-nr xxxx, maksumusega 500 eurot, mille eest kohustus tasuma 21 päeva jooksul ülekandega K M’u arvelduskontole, kuid mille kohta ta juba lepingut sõlmides teadis, et selle sõiduki eest jätab tema tasumata ning info sellisest sõiduki eest tasumise kohustusest ei jõuagi Xxxx OÜ ainsa juhatuse liikme M.P´ni, ei tasunud J.Mõttus ostuhinda ning müüs selle sõiduki juba kolm päeva hiljem ehk 09.04.2017.a. võltsitud müügilepingut kasutades 200 euro eest R V’ile; 4) tema, olles 11.04.2017.a. xxxx juures Xxxx OÜ juhatuse liikme M P’a poolt allkirjastatud volikirja alusel, ostjana vastavalt müüja M K’ega sõlmitud lepingule nr 406 saanud koos registreerimistunnistuse ja võtmekomplektiga enda valdusse M K’ile kuuluva sõiduauto xxxx, regnr xxxx, maksumusega 2500 eurot, mille eest kohustus tasuma 21 päeva jooksul ülekandega M K’e arvelduskontole, kuid mille kohta ta juba lepingut sõlmides teadis, et selle sõiduki eest jätab tema tasumata ning info sellisest sõiduki eest tasumise kohustusest ei jõuagi Xxxx OÜ ainsa juhatuse liikme M.P´ni, ei tasunud J.Mõttus ostuhinda ning juba samal päeval ehk 11.04.2017.a. müüs selle sõiduki võltsitud müügilepingut kasutades 1500 euro eest Xxxx OÜ-le; 5) tema, olles 18.04.2017.a. xxxx juures Xxxx OÜ juhatuse liikme M P’a poolt allkirjastatud volikirja alusel, ostjana vastavalt müüja T L’ega sõlmitud lepingule nr 808 saanud koos registreerimistunnistuse ja ühe võtmekomplektiga enda valdusse T L’ele kuuluva sõiduauto xxxx, reg-nr xxxx, maksumusega 550 eurot, mille eest kohustus tasuma 21 päeva jooksul ülekandega Ü L’i arvelduskontole, kuid mille kohta ta juba lepingut sõlmides teadis, et selle sõiduki eest jätab tema tasumata ning info sellisest sõiduki eest tasumise kohustusest ei jõuagi Xxxx OÜ ainsa juhatuse liikme M.P´ni, ei tasunud J.Mõttus ostuhinda ning müüs selle sõiduki 300 euro eest juba samal päeval ehk 18.04.2017.a. Xxxx OÜ-le; 6) tema, olles 18.04.2017.a. xxxx juures Xxxx OÜ juhatuse liikme M P’a poolt allkirjastatud volikirja alusel, ostjana vastavalt müüja I Uiga sõlmitud lepingule nr 809 saanud koos registreerimistunnistuse ja ühe võtmekomplektiga enda valdusse M U kuuluva ja M.U´i poja I Ui kasutuses oleva sõiduauto xxxx, reg-nr xxxx, maksumusega 300 eurot, mille eest kohustus tasuma 21 päeva jooksul ülekandega I Ui arvelduskontole, kuid mille kohta ta juba lepingut sõlmides teadis, et selle sõiduki eest jätab tema tasumata ning info sellisest sõiduki eest tasumise kohustusest ei jõuagi Xxxx OÜ ainsa juhatuse liikme M.P´ni, ei tasunud J.Mõttus ostuhinda ning müüs selle sõiduki juba samal päeval ehk 18.04.2017.a. 400 euro eest Xxxx OÜ-le; 7) tema, olles 22.04.2017.a. xxxx juures Xxxx OÜ juhatuse liikme M P’a poolt allkirjastatud volikirja alusel, ostjana vastavalt müüja K A’iga sõlmitud müügilepingule ja lepingule nr 810 saanud koos registreerimistunnistuse ja ühe võtmekomplektiga enda valdusse K A’ile kuuluva sõiduauto xxxx, reg-nr xxxx, maksumusega 320 eurot, mille eest kohustus tasuma 21 päeva jooksul ülekandega K A’i arvelduskontole, kuid mille kohta ta juba lepingut sõlmides teadis, et 2 selle sõiduki eest jätab tema tasumata ning info sellisest sõiduki eest tasumise kohustusest ei jõuagi Xxxx OÜ ainsa juhatuse liikme M.P´ni, ei tasunud J.Mõttus ostuhinda ning müüs sõiduki selle sõiduki juba 02.05.2017.a. 120 euro eest Xxxx OÜ-le; 8) tema, olles 30.04.2017.a. xxxx bussipeatuse juures Xxxx OÜ juhatuse liikme M P’a poolt allkirjastatud volikirja alusel, ostjana vastavalt müüja M T’iga sõlmitud lepingule nr 910 saanud koos registreerimistunnistuse ja ühe võtmekomplektiga enda valdusse M T’ile kuuluva sõiduauto xxxx, reg-nr xxxx, maksumusega 800 eurot, mille eest kohustus tasuma 21 päeva jooksul ülekandega M T’i arvelduskontole, kuid mille kohta ta juba lepingut sõlmides teadis, et selle sõiduki eest jätab tema tasumata ning info sellisest sõiduki eest tasumise kohustusest ei jõuagi Xxxx OÜ ainsa juhatuse liikme M.P´ni, ei tasunud J.Mõttus ostuhinda ning müüs selle sõiduki võltsitud müügilepingut kasutades juba samal päeval ehk 30.04.2017.a. 200 euro eest Xxxx OÜle; 9) tema, olles 02.05.2017.a. xxxx juures Xxxx OÜ juhatuse liikme M P’a poolt allkirjastatud volikirja alusel, ostjana vastavalt müüja K H’uga sõlmitud lepingule nr 915 saanud koos registreerimistunnistuse ja võtmekomplektiga enda valdusse K H’ule kuuluva sõiduauto xxxx, regnr xxxx, maksumusega 1100 eurot, mille eest kohustus tasuma 21 päeva jooksul ülekandega K H’u arvelduskontole, kuid mille kohta ta juba lepingut sõlmides teadis, et selle sõiduki eest jätab tema tasumata ning info sellisest sõiduki eest tasumise kohustusest ei jõuagi Xxxx OÜ ainsa juhatuse liikme M.P´ni, ei tasunud J.Mõttus ostuhinda ning müüs selle sõiduki võltsitud müügilepingut kasutades 600 euro eest juba samal päeval ehk 02.05.2017.a. Xxxx OÜ-le; 10) tema, olles 03.05.2017.a. xxxx juures Xxxx OÜ juhatuse liikme M P’a poolt allkirjastatud volikirja alusel, ostjana vastavalt müüja K K’iga sõlmitud müügilepingule ja lepingule nr 911 saanud koos registreerimistunnistuse ja võtmekomplektiga enda valdusse K K’ile kuuluva sõiduauto xxxx, reg-nr xxxx, maksumusega 300 eurot, mille eest kohustus tasuma 21 päeva jooksul ülekandega K K’i arvelduskontole, kuid mille kohta ta juba lepingut sõlmides teadis, et selle sõiduki eest jätab tema tasumata ning info sellisest sõiduki eest tasumise kohustusest ei jõuagi Xxxx OÜ ainsa juhatuse liikme M.P´ni, ei tasunud J.Mõttus ostuhinda ning müüs selle sõiduki 100 euro eest 23.05.2017.a. A N’ile. Kirjeldatud käitumisega viis Janek Mõttus eespool nimetatud sõidukite müüjatest kannatanud eksitusse, luues nendele teadvalt ebaõige ettekujutuse enda kui lepingupartneri maksevõimelisuse ja maksevalmiduse kohta - et Janek Mõttus tasub nendele 21 päeva jooksul vastavalt sõlmitud lepingutele ülekandega käsitletavate sõidukite eest -, kuid kõigil 5 nädala raamidesse jääval 9 juhul müüs tema ise nimetatud sõidukid ammu enne lepingutes märgitud 21 päevase tasumise tähtaja saabumist edasi, jättes eranditult kõigile kannatanutele ostusummad täies ulatuses tasumata, millise käitumisega pani Janek Mõttus toime korduvad kelmused ehk
11) tema tuvastamata kohas ajavahemikul 06.-09.04.2017.a. võltsis 05.04.2017.a. vormistatud müügilepingut, millega R G müüs ja Janek Mõttus ostis sõiduauto sõiduauto xxxx, reg-nr xxxx, kirjutades lepingule allkirja R G’i nimelt; 12) tema tuvastamata kohas ja ajavahemikul 11.-12.04.2017.a. võltsis 20.03.2017.a. vormistatud müügilepingut, millega V V müüs ja Janek Mõttus ostis sõiduauto xxxx, reg-nr xxxx, kirjutades lepingule allkirja V V’i nimelt; 3 13) tema 30.04.2017.a. tuvastamata kohas võltsis 30.04.2017.a. vormistatud müügilepingut, millega R K müüs ja Janek Mõttus ostis sõiduauto xxxx, reg-nr xxxx, kirjutades lepingule allkirja R K’i nimelt; 14) tema tuvastamata kohas 02.05.2017.a. võltsis 02.05.2017.a. vormistatud müügilepingut, millega K H müüs ja Janek Mõttus ostis sõiduauto xxxx, reg-nr xxx, kirjutades lepingule allkirja K H’u nimelt. Kirjeldatud käitumisega pani Janek Mõttus toime dokumentide, mille alusel on võimalik omandada õigusi ehk õigust nimetatud sõidukeid võõrandada, võltsimise ehk
15) tema 09.04.2017.a. xxxx juures kasutas võltsitud müügilepingut, millega R G müüs ja Janek Mõttus ostis sõiduauto xxxx, reg-nr xxxx, müües antud sõiduki selle müügilepingu alusel R V’ile; 16) tema 12.04.2017.a. xxxx täpselt tuvastamata kohas kasutas võltsitud müügilepingut, millega V V müüs ja Janek Mõttus ostis sõiduauto xxxx, reg-nr xxxx, müües antud sõiduki selle müügilepingu alusel Xxxx OÜ-le; 17) tema 30.04.2017.a. xxxx täpselt tuvastamata kohas kasutas võltsitud müügilepingut, millega R K müüs ja Janek Mõttus ostis sõiduauto xxxx, reg-nr xxxx, müües antud sõiduki selle müügilepingu alusel Xxxx OÜ-le; 18) tema 02.05.2017.a. xxxx täpselt tuvastamata kohas kasutas võltsitud müügilepingut, millega K H müüs ja Janek Mõttus ostis sõiduauto xxxx, reg-nr xxxx, müües antud sõiduki selle müügilepingu alusel Xxxx OÜ-le. Kirjeldatud käitumisega pani Janek Mõttus toime teadvalt võltsitud dokumentide kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ehk õigust nimetatud sõidukeid võõrandada ehk
Janek Mõttus tunnistas ennast temale esitatud süüdistuse kõikides episoodides süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Jäi varasemalt antud ütluste juurde. Tsiviilhagidele vastu ei vaielnud. Kohus uuris järgmisi tõendeid: - ostu-müügileping nr 373 (I kd lk 9-11), - arve-saatelehed 30.05.2017.a.-03.05.2017.a. ja xxxx OÜ e-kirjad Xxxx OÜ-le (I kd lk 12-23), - Äriregistri väljavõte (I kd lk 24), - kannatanu – Xxxx OÜ – seadusliku esindaja R R ütlused (I kd lk 25-28), - kannatanu poolt menetlejale edastatud paberileht, millel J.Mõttus 02.06.2017.a. kinnitab et tasub kannatanule 3 päeva pärast ülejäänud kaupade eest, arve-saateleht 02.06.2017.a. kannatanu poolt 02.06.2017.a. J.Mõttuselt kaupade kogumaksumuses 117,01 eurot tagasisaamist, e-kirjavahetus Xxxx OÜ-ga ja koopia J.Mõttuse ID-kaardist (I kd lk 29-32), - kannatanu tsiviilhagiavaldus (I kd lk 33-34), - kahtlustatava Janek Mõttus´e ütlused (IV kd lk 44-51, 54-59, 60-61). Kannatanu I N episood: - kannatanu I N ütlused (I kd lk 37-39), - koopia kannatanu poolt esitatud müügilepingust (I kd lk 40), - koopia kannatanu poolt menetlejale edastatud sõiduki registreerimistunnistusest (I kd lk 41), - koopia „Lepingust nt 406“ (I kd lk 42), - kannatanu tsiviilhagiavaldus (I kd lk 43), - Maanteeameti liiklusregistri põhine tõend (I kd lk 44), - internetiportaali auto24.ee väljaprint (I kd lk 45), 4 tunnistaja R Š ütlused (I kd lk 46-48), väljaprint Äriregistri teabesüsteemist (III kd lk 146), tunnistaja N P ütlused (III kd lk 153-172), koopia sõiduki reg.tunnistusest (I kd lk 49), koopia sõiduki vaatlusprotokollist (I kd lk 53-54), Maanteeameti vastus nõudekirjale koos registritoimingute aluseks olevate dokumentidega (I kd tl 57-66), - kahtlustatava Janek Mõttus´e ütlused (IV kd lk 44-51, 54-59, 60-61). Kannatanu K M episood: - kannatanu K M ütlused (I kd lk 77-80), - koopia kannatanu poolt menetlejale edastatud sõiduki registreerimistunnistusest (I kd lk 8283), - koopia „Lepingust nt 406“ (I kd lk 81), - kannatanu poolt menetlejale elektrooniliselt edastatud (I kd lk 84-86), - kannatanu tsiviilhagiavaldus (I kd lk 91), - internetiportaali auto24.ee väljaprint (I kd lk 94), - tunnistaja R Gi ütlused (I kd lk 95-97), - tunnistaja R V ütlused (I kd 102-104), - koopia müügilepingust (I kd lk 105), - tunnistaja M H ütlused (I kd lk 107-112), - asitõendi –sõiduki – vaatlusprotokoll (I kd lk 143-154), - Maanteeameti vastus nõudekirjale koos registritoimingute aluseks olevate dokumentidega (I kd lk 157-171), - kahtlustatava Janek Mõttus´e ütlused (IV kd lk 44-51, 54-59, 60-61). Kannatanu M K episood: - kannatanu M K ütlused (II kd lk 2-5), - koopia kannatanu poolt esitatud müügilepingust ja lepingust nr 406 (II kd lk 6-10), - kannatanu tsiviilhagiavaldus (II kd lk 11-12), - Maanteeameti liiklusregistri põhine tõend (II kd lk 13), - internetiportaali auto24.ee väljaprint (II kd lk 14), - tunnistaja V.V´i ütlused (II kd lk 15-20), - tunnistaja N.T ütlused (II kd lk 21-26, 28-30) - väljaprint Äriregistri teabesüsteemist (III kd lk 146), - tunnistaja N P ütlused (III kd lk 147-152), - tunnistaja N S ütlused (III kd lk 179-182), - asitõendi –sõiduki – vaatlusprotokoll (II kd lk 37-42), - Maanteeameti vastus nõudekirjale koos registritoimingute aluseks olevate dokumentidega (II kd lk 45-77), - kahtlustatava Janek Mõttus´e ütlused (IV kd lk 44-51, 54-59, 60-61). Kannatanu T L episood: - kannatanu T L ütlused (II kd lk 95-97), - koopia kannatanu poolt esitatud lepingust nr 808 (II kd lk 98), - tunnistaja L O´S ütlused (II kd lk 99-102), - äratundmiseks esitamise protokoll fototabeliga (II kd lk 103-104), - kannatanu tsiviilhagiavaldus (II kd lk 106-107), - Maanteeameti liiklusregistri põhine tõend (II kd lk 110), - internetiportaali auto24.ee väljaprint (II kd lk 111), - tunnistaja L.O´S poolt menetlejale elektrooniliselt sõiduki ostu-müügilepingu edastamine (II kd lk 112-113), - tunnistaja I H ütlused (II kd lk 114-116), - tunnistaja I.H poolt menetlejale edastatud müügilepingud (II kd lk 117-119), - väljaprint Äriregistri teabesüsteemist (III kd lk 146), - 5 tunnistaja N P ütlused (III kd lk 153-172), asitõendi – sõiduki – vaatlusprotokoll (II kd lk 125-130), Maanteeameti vastusnõudekirjale koos registritoimingute aluseks olevate dokumentidega (II kd tl 133-135); - kahtlustatava Janek Mõttus´e ütlused (IV kd lk 44-51, 54-59, 60-61). Kannatanu I U episood: - kannatanu I U ütlused (II kd lk 152-155), - koopia kannatanu poolt esitatud lepingust nr 809 (II kd lk 156), - koopia kannatanu poolt menetlejale edastatud müügilepingust 18.04.2017.a. (II kd lk 157), - kannatanu tsiviilhagiavaldus (II kd lk 158-159), - Maanteeameti liiklusregistri põhine tõend (II kd lk 162), - internetiportaali auto24.ee väljaprint (II kd lk 163), - menetleja õiend dokumendikoopiate saamise kohta ja koopiad müügilepingutest (II kd lk 164167), - väljaprint Äriregistri teabesüsteemist (III kd lk 146), - tunnistaja N Pi ütlused (III kd lk 153-172), - asitõendi –sõiduki – vaatlusprotokoll (II kd lk 171-176), - Maanteeameti vastus nõudekirjale koos registritoimingute aluseks olevate dokumentidega (II kd tl 133-135), - kahtlustatava Janek Mõttus´e ütlused (IV kd lk 44-51, 54-59, 60-61). Kannatanu K A episood: - kannatanu K A ütlused (II kd lk 187-190, 200-202),; - fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll (II kd lk 191-192), - kannatanu poolt menetlejale elektrooniliselt edastatud internetivestluste väljatrükk (II kd lk 193-199), - koopiad kannatanu poolt esitatud müügilepingust (II kd lk 185-186), - kannatanu tsiviilhagiavaldus (II kd lk 203), - Maanteeameti liiklusregistri põhine tõend (II kd lk 205), - internetiportaali auto24.ee väljaprint (II kd lk 206), - menetleja õiend dokumendikoopiate saamise kohta ja koopiad müügilepingutest (II kd lk 164, 168-169), - väljaprint Äriregistri teabesüsteemist (III kd lk 146), - tunnistaja N Pi ütlused (III kd lk 153-172), - asitõendi –sõiduki – vaatlusprotokoll (II kd lk 207-215), - kahtlustatava Janek Mõttus´e ütlused (IV kd lk 44-51, 54-59, 60-61). Kannatanu M T episood: - kannatanu M T ütlused (III kd lk 1-4), - fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll (III kd lk 6-7), - koopia kannatanu poolt esitatud lepingust nr 910 (III kd lk 5), - kannatanu tsiviilhagiavaldus (III kd lk 9-10), - Maanteeameti liiklusregistri põhine tõend (II kd lk 13), - internetiportaali auto24.ee väljaprint (III kd lk 14), - Maanteeameti vastus nõudekirjale koos registritoimingute aluseks olevate dokumentidega (III kd lk 20-36), - väljaprint Äriregistri teabesüsteemist (III kd lk 146), - tunnistaja N Pi ütlused (III kd lk 153-172), - asitõendi – sõiduki – vaatlusprotokoll (III kd lk 15-17), - tunnistaja R K ütlused (III kd lk 40-43), - kahtlustatava Janek Mõttus´e ütlused (IV kd lk 44-51, 54-59, 60-61). Kannatanu K H episood: - kannatanu K Hu ütlused (III kd lk 54-57), - fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll (III kd lk 59-60), - 6 - kannatanu poolt esitatud leping nr 915 (III kd lk 58), kannatanu tsiviilhagiavaldus (III kd lk 61), Maanteeameti liiklusregistri põhine tõend (II kd lk 64), internetiportaali auto24.ee väljaprint (III kd lk 65), tunnistaja S V ütlused (III kd lk 66-68), Maanteeameti vastus nõudekirjale koos registritoimingute aluseks olevate dokumentidega (III kd lk 81-89), - väljaprint Äriregistri teabesüsteemist (III kd lk 146), - tunnistaja N Pi ütlused (III kd lk 153-172), - asitõendi vaatlusprotokoll (III kd lk 72-73), - kahtlustatava Janek Mõttus´e ütlused (IV kd lk 44-51, 54-59, 60-61). Kannatanu K K episood: - kannatanu K K ütlused (III kd lk 96-99); - fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll (III kd lk 102-104), - kannatanu poolt esitatud lepingu nr 911 koopia (III kd lk 100), - kannatanu poolt menetlejale elektrooniliselt edastatud tema telefonikõned J.Mõttusega ja nende kui asitõendi vaatlusprotokoll (III kd lk 105-109), - kannatanu tsiviilhagiavaldus (III kd lk 110-111), - Maanteeameti liiklusregistri põhine tõend (II kd lk 114), - internetiportaali auto24.ee väljaprint (III kd lk 115), - tunnistaja A Ni ütlused (III kd lk 116-121), - väljatrükk Maanteeameti andmebaasist (III kd lk 136), - kahtlustatava Janek Mõttus´e ütlused (IV kd lk 44-51, 54-59, 60-61). - Karistusregistri õiend J.Mõttuse kohta (IV kd lk 101-102), - Harju Maakohtu 21.03.2017.a. otsus (IV kd lk 13-15), - Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 29.05.2018.a. otsus (IV kd lk 16-18), - e-kirjavahetus J.Mõttuse kriminaalhooldajaga (IV kd lk 91), - J.Mõttuse kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (IV kd lk 19-21), - sularaha tagatiskontole kandmise määrus (IV kd lk 28-30), - Harju Maakohtu 25.05.2018.a. määrus nr 1-18-3499 (IV kd lk 34-37), - vara arestimise protokoll (IV kd lk 38-39) selle kohtumääruse tutvustamise kohta J.Mõttusele; - asitõendi – J. Mõttusel kinnipidamisel kaasas olnud mobiiltelefoni-vaatlusprotokoll (IV kd lk 22-27), - Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Alar Tamm 07.11.2018 õiend J. Mõttuse ÜKT tundide tegemise kohta seisuga 08.11. 2018 (IV kd lk 133). Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused, kaitsja ja prokuröri seisukohad ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele: Alates 01.01.2015 kehtiva
lg 1 kohaselt loetakse kelmuseks teisele isikule varalise kahju tekitamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Seega eeldab kelmuse objektiivne koosseis pettust, s.o tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomist, mille tulemusena kannatanu satub eksimusse ja teeb varakäsutuse, saades seeläbi varalist kahju ning teo toimepanija saab varalist kasu. Tegelikud ehk faktilised asjaolud on objektiivselt tuvastatavad ehk kontrollitavad sündmused, olukorrad või seisundid, mille kohta väär väide esitatakse.
lg 1 kohaselt on karistatav dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimine. Kohus selgitab, et võltsimine on nii dokumendi tegemine (järeletegemine või ümbertegemine) isiku poolt, kellel puudub selleks õigus, s.t seaduslik alus, samuti sellise 7 dokumendi koostamine, milles olevad andmed ei ole oma sisult õiged. Seega
koosseis sisaldab nii materiaalset kui intellektuaalset võltsimist, kuid nende eristamine ei ole vajalik (RKKK 3-1-1-94-06 p 9).
lg 1 sätestatud dokumendi võltsimise objektiivne koosseis seisneb sellise dokumendi võltsimises, mis peab olema õiguste omandamiseks või kohustustest vabanemiseks kohane. Dokument on kirjalik akt, mis sisaldab inimese mõtteväljendust, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja.
lg 1 näeb ette vastutuse teadvalt võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Võltsitud dokumendi kasutamise all mõeldakse dokumendi esitamist ehtsa pähe vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele. Kasutamine on lõpuleviidud juba dokumendi esitamisega, mitte esitamisel silmas peetud eesmärgi saavutamisega. Süüteoga kaitstav õigushüve on dokumendi puutumatus, selle kaudu aga dokumendiga seotud õiguskäibe usaldusväärsus. Janek Mõttus on oma süüd kõikide süüdistuses toodud episoodide toimepanemises tunnistanud. Kohtuistungil jäi varasemalt antud ütluste juurde. Ka eeluurimisel on J. Mõttus oma süüd kõikide episoodide toimepanemises tunnistanud. Selgitas, et kõik kahtlustuses nimetatud sõidukid ostis Xxxx OÜ esindajana nii nagu kahtlustuses kirjas – järelmaksuga, ning raha nende eest müüjatele ei tasunud. Kogu tegevus toimus nii nagu kahtlustuses kirjas. Samuti kinnitas, et tegutses üksi (M Pa poolt varasemalt väljastatud volikirja ära kasutades) ning kogu tegevus kahtlustuses nimetatud sõidukitega toimus M. P teadmata. Lisaks kinnitas, et nende müüjatega, kellega ARK-i esitatav ostu-müügileping jäi sõlmimata, kirjutas nimetatud lepingu ise, sh ka allkirjad. Süüdistuses toodud asjaolusid ei ole vaidlustanud ei süüdistatav ega tema kaitsja. Xxxx OÜ episood: J. Mõttus on oma süüd selle episoodi toimepanemises tunnistanud ning seoses käesoleva episoodiga selgitas, et ostsid Xxxx OÜ elukaaslase M. Pga 2015.a novembris ning M. P on olnud ettevõtte ainus juhatuse liige. See ettevõte hakkas tegelema kasutatud riiete müügiga. Alates 2017.a kevadest asus pood xxxx. Xxxx poes müüdi uusi ja kasutatud riideid, sh Xxxx OÜ –st tellitud kaupa. Xxxx OÜ-ga sõlmis M. P Xxxx OÜ esindajana lepingu, nagu kahtlustuses kirjas. Kaupa said nad 6-l korral – ühel korral toodi see xxxx kohale, teistel kordadel käis J. Mõttus enda ütluste kohaselt kaupa Xxxx OÜ laost võtmas. Arved neile väljastati, kuid need jäid maksmata, kuna raha ei olnud. Kannatanu Xxxx OÜ (I kd lk 24) seadusliku esindaja R R hagiavalduse (I kd, lk 33-34) ja tema poolt antud ütluste (I kd, lk 25-28) kohaselt sõlmis Xxxx OÜ (Müüja) müügiesindaja M R 29.03.2017.a Xxxx OÜ (Ostja) juhatuse liikme M P’aga ostu-müügilepingu nr 373 (I kd, lk 9-11, edaspidi selles episoodis Leping). Leping sõlmiti toodete ostmiseks Xxxx OÜ-lt (asukoht xxxx). Toodete kogus ja sortiment pidi lepingu kohaselt fikseeritama lepingu lahutamatuks lisaks olevatel arve-saatelehtedel (I kd, lk 12-18), mis on ühtlasi ka kauba eest tasumise aluseks. Vastavalt Lepingule kohustus Ostja kaupade eest tasuma kokkulepitud tähtaja jooksul- vastavalt arvesaatelehel märgitud kuupäevaks koos käibemaksuga. Maksetähtajaks oli 30 kalendripäeva. Leping sõlmiti tähtajatuna. Lepingus märgitud tarne aadressiks oli xxxx, kontakttelefoniks märgitud xxxx, mis vastavalt kannatanu esindaja ütlustele kuulus J. Mõttusele. Kannatanu esindaja ütlustest nähtuvalt läksid M. P ja J. Mõttus koos 30.03.2017.a Xxxx OÜ xxxx kontorisse (xxxx), et kaupa 8 tellida. Samal päeval väljastas Xxxx OÜ müügiesindaja M. R Xxxx OÜ-le esimese arve-saatelehe nr 00428 (I kd, lk 12), summaga 350,78 eurot, mille maksetähtaeg oli 29.04.2017.a. Seejärel tellis Janek Mõttus Xxxx OÜ nimel iga nädal kaupa juurde ning enne seda, kui jõudis kätte esimese arve maksetähtaeg, oli Janek Mõttus Xxxx OÜ nimel Xxxx OÜ-lt tellinud kaupa neljal korral: peale 30.03.2017.a veel 03.04.2017.a summas 281,57 eurot (arve- saateleht 00441; I kd, lk 13), 12.04.2017.a summas 406.90 eurot (arve-saateleht nr 00480; I kd, lk 14) ja 25.04.2017.a.summas 82.42 eurot (arve-saateleht nr 00551; I kd, lk 15). Viimasel kolmel tellimusel käis Janek Mõttus järel üksi. 03.05.2017.a sai J. Mõttus kätte viimased kaubakogused, mille kohta vormistati arvesaateleht nr 00592 summas 395,16 eurot (I kd, lk 17) ja nr 00593 summas 398,16 eurot (I kd lk 18). Xxxx OÜ juhatuse liikme R R ütluste kohaselt peale seda helistas J. Mõttus ja soovis kaupa juurde tellida, kuid maksmata arvete tõttu rohkem kaupa ei väljastatud. Lisaks kinnitavad kannatanu esindaja ütlused, et Xxxx OÜ tegevjuht ja juhatuse liige proovisid korduvalt J. Mõttuse ja Xxxx OÜ juhatuse liikme M. Pga kontakti saada nii telefoni teel kui meili teel (I kd, lk 20-23). Telefoni teel õnnestus J. Mõttus mõnel korral kätte saada, kuid arvete tasumine jäi vaid J. Mõttuse lubaduseks. 30.05.2017.a helistas J. Mõttus Xxxx OÜ tegevjuhile K R ja lubas osa kaubast tagastada, kuid seda ta ei teinud. 02.06.2017.a käis juhatuse liige R. R xxxx Xxxx OÜ kaupluses Xxxx (aadressil xxxx) ning J. Mõttuse nõusolekul sai R. R neile kuuluvat kaupa xxxx poest tagasi 117.01 euro väärtuses (arve-saateleht 00716; I kd lk 30). Ühtlasi tegi R. R J. Mõttuse ID-kaardist koopia (I kd, lk 31), et veenduda tema isikus. Ülejäänud kauba, sh Soomes oleva kauba, lubas J. Mõttus tagastada Xxxx OÜ kontorisse 05.06.2017.a ning ühtlasi lubas maksta 05.06.201711.06.2017 vahemikus kaupade müügist saadud raha Xxxx OÜ-le. Eelnimetatu kohta allkirjastas J. Mõttus omakäeliselt lihtkirjaliku vabas vormis lubaduse (I kd, lk 29). Ülejäänud kaupa (1797,98 euro väärtuses) Xxxx OÜ tagasi ei ole saanud ning arveid tasutud ei ole. Vastavalt hagiavaldusele on Xxxx OÜ-le tekitatud varaline kahju summas 1797,98 euro. Kannatanu esindaja ütlusi ning teo aset leidmise asjaolusid kinnitavad lisaks ka e-kirjad Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ vahel, millest nähtub, et 05.07.2017 on meiliaadressilt xxxx saadetud e-kiri xxxx ning kirjadest nähtuvalt lubab kirja saatja osaliselt asju saata kolmapäeval ja kokkusaamist palub laupäeval, lubades laupäeval raha ära maksta. Eelpool nimetatud tõendid on omavahel kokkulangevad ja usaldusväärsed ning haakuvad süüdistatava enda ütlustega. Vaidlust J. Mõttusele inkrimineeritavate tegude toimepanemise asjaoludes ei ole. Tulenevalt eelnevast on nii süüdistatava enda kui tunnistajate ütluste ja eeltsiteeritud dokumentaalsete tõenditega tuvastatud ja tõendatud, et Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ vahel oli 29.03.2017.a sõlmitud ostu-müügileping nr 373 ning Janek Mõttus, tegutsedes Xxxx OÜ nimel ja lubades tasuda kauba eest, lõi Xxxx OÜ esindajale ebaõige ettekujutuse, et Janek Mõttus kui Xxxx OÜ esindaja tõepoolest soovib teha ostu-müügitehinguid ning tasuda kauba eest nagu kokku lepitud. Omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta (et J. Mõttusel esindusõigus puudub ja tegelikult ta ei kavatse kauba eest tasuda ning seda ei tee ka Xxxx OÜ, mida ta kattevarjuna kasutas), tegi Xxxx OÜ varakäsutuse, s.o väljastas J. Mõttuse poolt valitud kauba temale kuuel korral (30.03.2017.a, 03.04.2017.a, 12.04.2017.a, 25.04.2017.a. ja kaks tellimust 03.05.2017.a), kokku summas 1914,99 euro väärtuses ja kuna J. Mõttus ja kattevarjuna kasutatud Xxxx OÜ kauba eest ei tasunud (R. R sai tagasi vaid 117,01 euro väärtuses esemeid), sai Xxxx 9 OÜ seeläbi varalist kahju 1797,98 eurot ja Xxxx OÜ nimel esinedes Janek Mõttus varalist kasu summas 1797,98 eurot. Seega tegi kannatanu Xxxx OÜ eksimusse viiduna varakäsutuse ja kannatas kahju ning Janek Mõttus varalist kasu. Seega loeb kohus täidetuks objektiivse kooseisu. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust kõigi asjaolude suhtes.
lg 1 järgi peab aga tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine olema teadlik. Kohus leiab, et süüdistatav on kuriteo toime pannud kavatsetuse vormis.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Janek Mõttus tunnistab süüd. Peale kauba ja arvete kättesaamist ta raha Xxxx OÜ-le ei tasunud. Kuigi osa kaupa müüdi, ei tasunud J.Mõttus sellegipoolest ka osaliselt kannatanule kauba eest, mis kinnitab, et J.Mõttus ei kavatsenudki kauba eest tasuda. Kauba saamiseks lõi Janek Mõttus Xxxx OÜ esindajale vale ettekujutuse ja tema plaan täitus – Xxxx OÜ esindaja tegi varakäsutuse. J. Mõttusel oli igasugune alus eeldada, et selline varakäsutus Xxxx OÜ poolt tehakse või vähemalt pidas seda võimalikuks, kuna tema poolt oli kõik võimalik Xxxx OÜ esindaja eksimusse viimiseks tehtud. Eeltoodu alusel loeb kohus, et J. Mõttus on kuriteo toimepannud kavatsetult. Kannatanu I N episood J. Mõttus on oma süüd käesoleva episoodi toimepanemises tunnistanud ning kinnitas, et ostis auto süüdistuses kirjeldatud viisil äriühingu Xxxx OÜ esindajana ja raha ei ole maksnud. Samuti kinnitas, et müüs xxxx (reg-nr xxxx) Xxxx OÜ-le ning ostu-müügilepingul on tema, kui müüja, allkiri (IV kd lk 47). Kannatanu I N ütluste (I kd, lk 37-39) kohaselt pani ta 2017.a märtsikuus müüki temale kuuluva sõiduauto xxxx (reg-nr xxxx) ning märtsi viimasel päeval helistati talle numbrilt xxxx, sooviga autot näha. 01.04.2017.a sai I N helistajaga kokku xxxx, helistaja tutvustas end Janekuna. Koos sõideti xxxx, kus Janek auto üle vaatas ning selgitas, et soovib sõiduki osta oma firmale Xxxx OÜ ning tasuda saab ta selle eest hiljem. Janek selgitas, et vajab just sellist autot, kuna käib turul asju müümas. I. N oli J. Mõttuse poolt pakutud tingimustega nõus ning sõlmis J. Mõttusega, kes esindas volikirja alusel Xxxx OÜ-d, ostu-müügilepingu (I kd, lk 40) ja Xxxx OÜ Lepingu nr 406 (I kd, lk 42). Lepingud täitis Janek ning lepingult oli näha ka Janeku perekonnanimi – Mõttus. Kannatanu I. N ütlused, ostu-müügileping ja „Leping nr 406“ kinnitavad, et sõiduki xxxx müügihinnaks oli 700 eurot. Lisaks kinnitavad kannatanu I. N ütlused, et 01.04.2017.a sai J. Mõttus sõiduauto xxxx (xxxx) ning auto ostuhinna lubas J. Mõttus tasuda 21 päeva jooksul. „Leping nr 406“ kinnitab, et raha tasumise kohustus oli hiljemalt 22.04.2017.a. Kokkulepitud 700 eurot I. N arvele ei laekunud. I. N ütlused kinnitavad, et J. Mõttus lubas korduvalt, et tasub raha, kuid seda ta ei teinud. Vastavalt I. N poolt esitatud hagiavaldusele (I kd, lk 43), on J. Mõttus tekitanud I. Nle varalise kahju summas 700 eurot. Vastavalt Maanteeameti liiklusregistri väljatrükile (I kd, lk 44) on sõiduki xxxx (reg-nr xxxx) uus omanik R. S, kelle ütluste (I kd lk 46-48) kohaselt ostis ta nimetatud sõiduki 2017.a kevadel Xxxx OÜ-le kuuluvalt automüügiplatsilt. R. Si ütluste kohaselt, kuivõrd sõiduki registreerimistunnistus (I kd lk 49) väljastati 13.04.2017.a, arvas R. S, et ostis auto veidi enne seda, võis olla 12.04.2017.a. Maanteeameti vastusest nõudekirjale (I kd lk 57-66) nähtub, et J. Mõttus müüs sõiduki xxxx (reg-nr xxxx) Xxxx OÜ-le 02.04.2017.a ning Xxxx OÜ müüs nimetatud sõiduki R. Sile 12.04.2017.a. 10 Äriregistri väljatrükk (III kd lk 146) kinnitab, et Xxxx OÜ ainus juhatuse liige on N P. Tunnistaja N Pi ütlused (III kd lk 147-152; 153-172) kinnitavad, et ta on Xxxx OÜ juhatuse liige ning ettevõte tegeleb sõiduautode ja väikebusside müügiga. Ettevõttel on üks müügiplats ning sõiduki xxxx ostis Xxxx OÜ töötaja J. Mõttuselt 700 euro eest ning 12.04.2017.a müüdi sõiduk edasi R. Sile. Käesolevas episoodis nimetatud tõendid on omavahel kokkulangevad ja usaldusväärsed ning haakuvad süüdistatava enda ütlustega. Vaidlust J. Mõttusele inkrimineeritavate tegude toimepanemise asjaoludes ei ole. Eeltoodust tulenevalt on nii süüdistatava enda kui tunnistajate ütluste ja eeltoodud dokumentaalsete tõenditega tuvastatud ja tõendatud, et Janek Mõttus, esindades volikirja alusel Xxxx OÜ-d, sõlmis 01.04.2017.a xxxx alevikus kannatanuga I. N sõiduki ostu-müügilepingu ja Xxxx OÜ „Leping nr 406“ ning lubades tasuda sõiduki xxxx (xxxx) eest 700 eurot, lõi I. Nle ebaõige ettekujutuse, et Janek Mõttus tõepoolest soovib osta firmale Xxxx OÜ nimetatud sõiduki ja tasuda selle eest nagu kokku lepitud. Omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta (et J. Mõttus tegelikult ei kavatse sõiduki eest tasuda ning seda ei tee ka Xxxx OÜ, sest Xxxx OÜ juhatuse liige tehingust ei teadnud), tegi I. N varakäsutuse, so andis sõiduki xxxx ja kahed autovõtmed J. Mõttuse valdusesse ja kuna J. Mõttus ja kattevarjuna kasutatud Xxxx OÜ sõiduki eest ei tasunud, sai I N seeläbi varalist kahju 700 eurot ja Janek Mõttus (sõiduki edasi müües) varalist kasu summas 700 eurot. Seega tegi kannatanu I N eksimusse viiduna varakäsutuse ja kannatas kahju ning Janek Mõttus varalist kasu. Seega loeb kohus täidetuks objektiivse kooseisu. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust kõigi asjaolude suhtes.
lg 1 järgi peab aga tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine olema teadlik. Kohus leiab, et süüdistatav on kuriteo toime pannud kavatsetuse vormis.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Janek Mõttus enda ütluste kohaselt tunnistab süüd. Jättis väidetavalt maksmata kuna raha ei olnud. Tunnistajate ütlused ja dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et Janek Mõttus müüs sõiduki edasi juba järgmisel päeval ja sai sõiduki eest 700 eurot. Sellegipoolest Janek Mõttus I Nle raha ei tasunud, millest tulenevalt on selge, et Janek Mõttus ei kavatsenudki sõiduki eest maksta. Seega, sõiduki saamiseks lõi Janek Mõttus I Nle vale ettekujutuse ja tema plaan täitus – I N tegi varakäsutuse. J. Mõttusel oli igasugune alus eeldada, et selline varakäsutus I N poolt tehakse või vähemalt pidas seda võimalikuks, kuna tema poolt oli kõik võimalik I N eksimusse viimiseks tehtud. Eeltoodu alusel loeb kohus, et J. Mõttus on kuriteo toime pannud kavatsetult. Kannatanu K M episood J. Mõttus on oma süüd käesoleva episoodi toimepanemises tunnistanud ning kinnitas, et ostis auto süüdistuses kirjeldatud viisil äriühingu Xxxx OÜ esindajana ja raha ei ole maksnud. Samuti kinnitavad Janek Mõttuse eeluurimisel antud ütlused (IV kd lk 46), et ostu-müügileping (IV kd lk 48), mille kohaselt R G müüs sõiduki xxxx (reg-nr xxxx) Janek Mõttusele 05.04.2017.a, on J. Mõttuse enda kirjutatud. Nii kogu käsikirjaline tekst kui ka müüja ja ostja allkiri sellel lepingul. R. Gi, kes oli 2017.a registridokumentide järgi sõiduki xxxx omanik (I kd lk 157), J. Mõttus näinud ei ole ning tema ütluste kohaselt kontakti R. Giga ei saanud. Nimetatud ostu-müügilepingu 11 tegi selleks, et auto maha müüa. Samuti kinnitas J. Mõttus, et 09.04.2017.a ostu-müügilepingul (IV kd lk 49), mille kohaselt J. Mõttus müüs sõiduki (xxxx) M Hle, on tema kui müüja allkiri. Ostja täitis küll ka müüja andmete lahtrid, kuid alla kirjutas J. Mõttus ise. M. Hl oli üleval kuulutus, mille kohaselt ostab ta sõidukeid ning sealt kaudu võttis J. Mõttus temaga ühendust. Maanteeameti vastus nõudekirjale koos registritoimingute aluseks olevate dokumentidega (I kd lk 157-160) kinnitab, et 05.11.2016-23.01.2017.a oli sõiduki xxxx (reg-nr xxxx) omanikuks R G. 28.01.2017.a- 08.02.2017.a oli nimetatud sõiduki omanikuks R E ning alates 08.04.2017.a K M. Ka koopia kannatanu poolt menetlejale edastatud sõiduki registreerimistunnistusest (I kd lk 8283) kinnitab, et K. M on sõiduki xxxxx omanik. Kannatanu K Mu ütluste (I kd lk 77-80) kohaselt ostis ta sõiduki xxxx (reg-nr xxxx) Facebooki müügikuulutuse kaudu. Temale sõiduki müünud isik andis talle osaliselt täidetud müügilepingu. Kui K. M nimetatud sõiduki müüki pani, võttis temaga ühendust R E, kes andis teada, et K. Mu poolt müüki pandud sõiduk on tema nimel, sest isik, kellele tema auto müüs, ei kirjutanud autot ümber ning K. Mule arusaamatul põhjusel olid tema käes olevad autodokumendid kehtetud. Seejärel leppisid K. M ja R. E kokku, et kui K. M leiab autole ostja, siis vormistavad K. M ja R. E omavahel vastavad dokumendid. K. Mu ütlustest nähtub, et tema poolt tehtud sõiduki müügikuulutuse peale võttis temaga ühendust Janek Mõttus, kes helistas telefoninumbrilt xxxx ning soovis autot näha. J. Mõttus helistas ja vastas alati ainult selle numbri pealt. Telefoni teel J. Mõttus seletas, et ostab sõiduki ettevõttele ja rääkis maksetähtajast - 21 päeva. 06.04.2017.a K. M ja J. Mõttus kohtusid xxxx asuvas xxxx tanklas. Kohtudes K. M palus maksta sõiduki eest kohe, kuid J. Mõttus selgitas, et autot on tal vaja kohe laadale ning laada peal saadud tulust saab K. Mule sõiduki eest maksta. J. Mõttus rääkis erinevatest laatadest seoses riietega ning samuti xxxx laadast. J. Mõttus esitas K. Mule volikirja (I kd lk 86), milles Xxxx OÜ esindaja M. P volitab J. Mõttust Xxxx OÜ-d esindama. Lisaks esitas J. Mõttus oma ID-kaardi ning kohapeal sõlmiti ka Xxxx OÜ „Leping nr 406“ (I kd lk 85), mille kohaselt maksetähtaeg oli 27.04.2017.a. Lisaks kinnitavad kannatanu K. Mu ütlused, et ta andis J. Mõttusele üle sõiduki xxxx (reg-nr xxxx) ning sõidukisse jäi vana registreerimistunnistus, milles oli sõiduki omanikuks märgitud R G. Seda, et nimetatud kehtetu registreerimistunnistus autos on, K. M J. Mõttusele ütles. Sama päeva õhtul helistas J. Mõttus ja teatas, et kõnealune sõiduk talle siiski ei sobi, kuid see sobib tema tuttavale, kes pidi auto ära ostma ja järgmise päeva õhtuks K. Mule auto eest ka raha ära maksma. Järgmise päeva õhtuks raha ei laekunud. K. Mu ütluste kohaselt nägi ta samuti järgmisel päeval pärast müügi toimumist tema poolt J. Mõttusele müüdud sõidukit müügis Auto24 internetiportaalis. Selle kohta J. Mõttuselt küsides, eitas J. Mõttus selle võimalikkust. Väidetavalt pidi auto seisma xxxx sellesama tuttava maja ees, kes J. Mõttuse väitel auto temalt ära ostis. Müügikuulutuses oli auto asukohaks märgitud xxxx, müüjaks R. I, kelle telefoninumbriks oli märgitud xxxx. K. Mu ütluste kohaselt helistas ta korduvalt J. Mõttusele, kes telefonile vastas ja iga kord lubas, et maksab auto eest raha ära, kuid sõiduki ostuhinda, 500 eurot, ta ära ei maksnud. Vastavalt K. Mu ütlustele ja hagiavaldusele (I kd lk 91) on J. Mõttus K. Mule tekitanud varalise kahju 500 euro ulatuses. Tunnistaja R. Gi ütlused (I kd lk 95-97) kinnitavad, et sõiduki xxxx (reg-nr xxxx) müüs 06.01.2017.a J. Kile. J. K pöördus 26.01.2017.a R. Gi poole ning palus alustada sõiduki ümberregistreerimist interneti teel R Eu nimele. Sama päeva õhtuks oli vastav vormistus Maanteeameti e-teeninduse kaudu tehtud. R. Euga R. G kohtunud ei ole ning isiklikult ei tunne. 12 R. Gi ütluste kohaselt sai ta 18.04.2017.a kirja isikult nimega R S, kes palus samuti algatada sõiduki omanikuvahetus Maanteeameti e-teeninduses, et ta saaks sõiduki enda nimele kirjutada. Kirja peale vastas R. G, et on sõiduki juba ümber kirjutanud. Lisaks kinnitavad R. Gi ütlused, et 05.04.2017.a ostu-müügilepingut, mille kohaselt R. G müüs sõiduki xxxx J. Mõttusele (I kd lk 97), R. G näinud ei olnud. Lepingul olev allkiri ei kuulu R. Gile ning lepingus märgitud isikukood ei ole samuti tema oma. Lepingus olev käekiri ei ole R. Gi käekiri ning see ei ole talle tuttav. Samuti kinnitavad R. Gi ütlused, et tema seda lepingut ei koostanud ega allkirjastanud ning tema müüs sõiduki teisele isikule. Tunnistaja R. Vi ütluste (I kd 102-104) kohaselt ostis ta sõiduki xxxx (reg-nr xxxx) 2017.a esimeses pooles J. Mõttuselt umbes 200 euro eest. Sõiduki müüs M Hle (kasutas Auto24 müügiportaali). R. Vi ütlused kinnitavad, et 09.04.2017.a ostu-müügilepingus (mille kohaselt J. Mõttus müüs xxxx M Hle), täitis R. V müüja (J. Mõttuse) andmed J. Mõttuse dokumendi põhjal siis, kui ta kõnealuse sõiduki J. Mõttuselt ostis ning ostja (M H) andmed siis, kui M. H R. Vilt sama sõiduki ära ostis. Selliselt oli 09.04.2017.a ostu-müügilepingus (I kd lk 105) müüjaks J. Mõttus, kes oli müügilepingu allkirjastanud 09.04.2017.a kui sõiduki R. Vile müüs ning ostjaks M H, kes allkirjastas sama ostu-müügilepingu siis kui ta R. Vilt eelnimetatud sõiduki ära ostis. R. Vi andmeid dokumentatsioonis ei kajastu. Tunnistaja M. H ütluste (I kd lk 107-112) kohaselt võttis ta Auto24 internetiportaalist leitud kuulutuse peale 09.04.2017.a ühendust xxxx (reg-nr xxxx) müüjaga, kes müüs nimetatud sõiduki talle 200 euro eest. M. H ütlused kinnitavad, et ostu-müügileping, mille ta kohapeal allkirjastas, oli müüja poolt eeltäidetud ja allkirjastatud ning kohapeal ta müüjalt isikut tõendavat dokumenti ei küsinud. Ka M. H, kui ostja, andmed kirjutas lepingusse müüja ning M. H ainult allkirjastas nimetatud lepingu. Käesolevas episoodis nimetatud tõendid on omavahel kokkulangevad ja usaldusväärsed ning haakuvad süüdistatava enda ütlustega. Vaidlust J. Mõttusele inkrimineeritavate tegude toimepanemise asjaoludes ei ole. Tuginedes eeltoodule on nii süüdistatava enda kui tunnistajate ja kannatanu ütluste ning muude käesolevas episoodis nimetatud dokumentaalsete tõenditega tuvastatud ja tõendatud, et Janek Mõttus, esindades volikirja alusel Xxxx OÜ-d, sõlmis 06.04.2017.a aadressil xxxx kannatanuga K M Xxxx OÜ „Leping nr 406“ ja lubades tasuda sõiduki xxxx (reg-nr xxxx) eest 500 eurot, lõi K. Mule ebaõige ettekujutuse, et Janek Mõttus tõepoolest soovib osta nimetatud sõiduki ja tasuda selle eest nagu kokku lepitud. Omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta (et J. Mõttus tegelikult ei kavatse sõiduki eest tasuda ning seda ei tee ka Xxxx OÜ, sest Xxxx OÜ juhatuse liige tehingust ei teadnud), tegi K. M varakäsutuse, so andis sõiduki xxxx (reg-nr xxxx) ja ühe paari autovõtmeid ning aegunud registreerimistunnistuse J. Mõttuse valdusesse ja kuna J. Mõttus ja kattevarjuna kasutatud Xxxx OÜ sõiduki eest ei tasunud, sai K. M seeläbi varalist kahju 500 eurot ja Janek Mõttus varalist kasu summas 500 eurot. Seega tegi kannatanu K. M eksimusse viiduna varakäsutuse ja kannatas kahju ning Janek Mõttus sai varalist kasu. Seega loeb kohus täidetuks kelmuse objektiivse kooseisu. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust kõigi asjaolude suhtes.
lg 1 järgi peab aga tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine olema teadlik. Kohus leiab, et süüdistatav on 13 kuriteo toime pannud kavatsetuse vormis.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Janek Mõttus on oma süüd tunnistanud. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et J. Mõttus sai xxxx müügist 200 eurot. Seega oleks ta saanud vähemalt selle summa K. Mule ära maksta. Seda ta aga ei teinud, mistõttu on ilmselge, et J. Mõttus ei plaaninudki K. Mule sõiduki eest maksta. Seega, sõiduki saamiseks lõi Janek Mõttus K. Mule vale ettekujutuse ja tema plaan täitus – K. M tegi varakäsutuse. J. Mõttusel oli igasugune alus eeldada, et selline varakäsutus K. Mu poolt tehakse või vähemalt pidas seda võimalikuks, kuna tema poolt oli kõik võimalik K. Mu eksimusse viimiseks tehtud. Eeltoodu alusel loeb kohus, et J. Mõttus on kuriteo toimepannud kavatsetult. Samuti on kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava enda ütlustega ning eespool nimetatud dokumentaalsete tõenditega leidnud tõendamist asjaolu, et Janek Mõttus, saades enda valdusesse xxxx (reg-nr xxxx) ja selle kehtetu registreerimistunnistuse, millest nähtusid R Gi kui Xxxx omaniku andmed, koostas nende andmetega vahemikus 06.04.2017.a-09.04.2017.a ostumüügilepingu (kuupäevaga 05.04.2017.a), milles R G müüjana müüs Xxxx ostjale Janek Mõttus ning allkirjastas selle nii R Gi kui enda nimel. Kohtupraktika kohaselt peab võltsitud dokument olema kohane õiguse omandamiseks või kohustustest vabanemiseks. Antud juhul oli ostumüügileping koostatud selleks, et tõendada registrisse kantud vallasasja omandi üleminekut. Seejuures on dokument, sh ostu-müügileping kirjalik akt, mis sisaldab mõtteväljendust, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ja millest selgub selle väljaandja. Seega, vaidlusalune leping pidanuks oma sisult näitama seda, et R. G ja J. Mõttus on oma tahteavalduse vallasasja omandiõiguse muutmiseks kirjalikult vormistanud ja näitavad sellise tahteavaldusega oma tahet, st see dokument peab väljendama koostajate mõtteväljendust. Kriminaaltoimikust nähtuvalt ei ole lepingusse müüjana märgitud isik avaldanud soovi sõidukit müüa J. Mõttusele, kuivõrd ta oli selle sõiduki müünud J. kile ning ta ei tea sõiduki müügist J. Mõttusele midagi. Ta ei olnud näinud 05.04.2017.a ostu-müügilepingut, ammugi seda allkirjastanud. Samuti ei tea ta J. Mõttust ennast. Sellest tulenevalt ei saanud R. G kui lepingusse märgitud müüja müüa vara J. Mõttusele, kuivõrd ta oli juba selle vara eelnevalt võõrandanud ning tal puudus valdus asja üle, rääkimata omandiõigusest või käsutusõigusest, mille ta oli asja võõrandamisega minetanud. Seega on lepingusse kantud müüja osas andmed, mis ei ole sisult õiged. J. Mõttusel ei olnud õigust kanda lepingusse müüjana R. Gi andmeid, kuivõrd selliste andmete kandmine lepingusse ei väljendanud R. Gi mõtteväljendust ega tahet ning ei saanudki seda väljendada, kuivõrd K Mu sõnade kohaselt ning vastavalt Maanteeameti liiklusregistri väljatrükile, kuulus sõiduk 09.04.2017.a hoopis K. Mule. Samuti ei kuulunud lepingul olev allkiri R. Gile. Seega olid müüja andmed lepingus sisult valed. Ka J. Mõttuse ütluste kohaselt kirjutas ja allkirjastas ta 05.04.2017.a ostu-müügilepingus nii müüja kui ostja poole ise. Seega loeb kohus täidetuks dokumendi võltsimise objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab dokumendi võltsimine tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Subjektiivne koosseis on täidetud, kui isik teab või peab vähemalt võimalikuks, et võltsitav dokument on kohane õiguse omandamiseks või kohustustest vabanemiseks. J. Mõttuse ütlused kinnitavad, et ta kirjutas ja allkirjastas ostu-müügilepingu enda ja R. Gi vahel selleks, et ta saaks auto edasi müüa. Seega oli J. Mõttuse eesmärgiks ostu-müügileping võltsida.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu 14 teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Seega, kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et käesolevas episoodis pani J. Mõttus teo toime etteplaneeritult ehk kavatsetult. Lisaks on kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava enda ütlustega ning eeltoodud dokumentaalsete tõenditega leidnud tõendamist asjaolu, et Janek Mõttus kasutas võltsitud ostu-müügilepingut, st esitas 09.04.2017.a R. Vile võltsitud 05.04.2017.a ostu-müügilepingu. J. Mõttus teadis müügilepingut täites ja seda R. Vile esitades, et tegelikkuses sõidukit talle ei võõrandatud ja müügilepingu täitmise ja esitamise eesmärk oli sõiduk Xxxx R. Vile müüa ja selle eest raha saada. Seega kasutas ta eelnevalt võltsitud dokumenti eesmärgiga omandada õigusi, st näidata end vallasasja omanikuna ja kasutada omaniku õigusi, sh käsutamisõigust. Subjektiivsest küljest eeldab võltsitud dokumendi kasutamine tahtlust. Isik peab teadma, et tegemist on võltsitud dokumendiga (otsene tahtlus
Samuti peab isik kasutama dokumenti eesmärgiga omandada õigus või vabaneda kohustusest (kavatsetus
Ei ole kahtlust, et J. Mõttus teadis, et 05.04.2017.a ostu-müügileping on võltsitud, kuivõrd eelnevalt on tuvastatud, et see oli tema poolt ajavahemikul 06.04.2017.a-09.04.2017.a võltsitud. J. Mõttuse ütlustest nähtuvalt koostas ta ostu-müügilepingu eesmärgiga sõiduk maha müüa ja selle eest raha saada, millest tulenevalt on ilmselge, et J. Mõttus kasutas dokumenti eesmärgiga näidata end sõiduki omanikuna ja omandada ning kasutada vallasasja omaniku õigusi. Sellest tulenevalt leiab kohus, et tegu on toime pandud kavatsetult. Kannatanu M K episood J. Mõttus on oma süüd käesoleva episoodi toimepanemises tunnistanud ning kinnitas, et ostis auto süüdistuses kirjeldatud viisil äriühingu Xxxx OÜ esindajana ja raha ei ole maksnud. Samuti kinnitavad Janek Mõttuse poolt eeluurimisel antud ütlused (IV kd lk 47), et ostumüügileping (I kd lk 50), mille kohaselt V V müüs sõiduki Xxxx (reg-nr 211 BAT) Janek Mõttusele 20.03.2017.a, on algusest lõpuni J. Mõttuse enda kirjutatud. Nii ostja kui müüja allkiri on lisatud J. Mõttuse poolt. Nimetatud ostu-müügilepingu tegi ta selleks, et auto maha müüa. Kannatanu M Ki ütluste (II kd lk 2-5) kohaselt ostis ta sõiduki Xxxx (reg-nr xxxx) tuttavalt V Vilt. Kuivõrd M. K ostis sõiduki edasi müümiseks, siis kokkuleppel V. Viga sõidukit ta enda nimele ei kirjutanud. Umbes nädal pärast seda kui M. K sõiduki Auto24 müügiportaali müüki pani, helistas talle Janeki-nimeline meesterahvas numbrilt xxxx ja rääkis, et ta tegeleb laatade korraldamise ja laada pindade rendiga ning praegu ei ole tal sõiduki eest raha maksta, kuid soovib kaubikut osta ja soovib ühekordset järelmaksu maksetähtajaga 21 päeva. M. K ütlused kinnitavad, et ta sai J. Mõttusega kokku xxxx ning seal sõlmisid M. K ja J. Mõttus (kes esindas volikirja alusel Xxxx OÜ-d) järelmaksulepingu ehk Xxxx OÜ „Leping nr 406“ kuupäevaga 11.04.2017.a (II kd lk 9). Vastavalt eelnimetatud lepingule oli ostuhinnaks 2500 eurot ja maksetähtaeg 02.05.2017.a. M. Ki ütluste kohaselt andis ta J. Mõttusele lisaks sõidukile üle ka registreerimistunnistuse. 13.04.2017.a avastas M. K sama sõiduki Auto24 müügiportaalist hinnaga 2399 eurot. Seepeale palus M. K V. Vil sõiduk registrist ajutiselt kustutada. Mõned päevad hiljem avastas M. K sõidukile Xxxx taustakontrolli tehes, et sõiduk on uuesti arvele võetud ja ümber registreeritud. M. Ki ütlused kinnitavad, et tema J. Mõttusega ostu-müügilepingut ei sõlminud, sest raha ta sõiduki eest ei olnud 15 saanud. Ka V. V polevat kellegagi peale M. Ki ostu-müügilepingut sõlminud. Vastavalt M. Ki poolt esitatud hagiavaldusele (II kd lk 11-12) on J. Mõttus tekitanud M. Kile varalise kahju summas 2500 eurot. Tunnistaja V Vi ütluste kohaselt tunneb ta M. Ki vähemalt 15 aastat ning müüs talle sõiduki Xxxx (reg-nr xxxx) 2017.a märtsikuu lõpus. Nendevaheline ostu-müügileping (II kd lk 18) on sõlmitud 01.04.2017.a. Maanteeametis vormistamise osas jäi neil M. Kiga kokkulepe, et M. K tegeleb müügi ja vormistamisega ise. V. Vi ütlused kinnitavad, et ta andis M. Kile registreerimistunnistuse, millel oli auto omanikuna märgitud V. V. Samuti kinnitavad M. Ki ütlused, et aprilli keskpaiku helistas M. K V. Vile ning andis teada, et xxxx mehed soovivad auto järelmaksuga osta. Järgmisel päeval helistas M. K uuesti ja andis teada, et auto on üle antud, kuid auto olevat uuesti müügis ning tema raha pole saanud ja kahtlustas, et teda on petetud. M. K palus V. Vil peatada Maanteeametis kõik tehingud nimetatud autoga ning peatada ka auto kindlustus. V. V seda ka tegi. Ühtlasi kinnitavad V. Vi ütlused, et 20.03.2017.a ostu-müügileping (II kd lk 19), mille kohaselt V. V müüs sõiduki Xxxx J. Mõttusele, on talle täiesti võõras. Nimetatud lepingul pole tema isikukood, samuti pole seal tema allkiri. 20.03.2017.a V. V kindlasti xxxx ei viibinud ning lepingus olev aadress ei ütle talle midagi. Samuti ei tunne ta sellist isikut nagu J. Mõttus. Maanteeameti vastus nõudekirjale koos registritoimingute aluseks olevate dokumentidega (II kd lk 45-77) kinnitab, et J. Mõttus on justkui ostnud 20.03.2017.a sõiduki Xxxx V. Vilt ning müünud selle edasi Xxxx OÜ-le ja Xxxx OÜ on selle müünud N. Tile. Tunnistaja N Ti ütluste (II kd lk 21-26, 28-30) kohaselt ostis ta sõiduki Xxxx (reg-nr xxxx) 12.04.2017.a Xxxx OÜ müügiplatsilt 2000 euro eest, vormistas müüjaga ostu-müügilepingu (III kd lk 152) ning registreeris end Maanteeametis sõiduki omanikuna. Sõiduki taustakontrolli tehes V. T midagi kahtlast ei leidnud ning Maanteeametis ümberregistreerimisel mingeid takistusi ja probleeme ei tekkinud. J. Mõttust ei tunne. 2017.a detsembris müüs nimetatud sõiduki edasi järgmisele isikule. Äriregistri väljatrükk (III kd lk 146) kinnitab, et Xxxx OÜ ainus juhatuse liige on N P. Tunnistaja N Pi ütlused (III kd lk 147-152; 153-172) kinnitavad, et ta on Xxxx OÜ juhatuse liige ning ettevõte tegeleb sõiduautode ja väikebusside müügiga. Ettevõttel on üks müügiplats ning Xxxx (reg-nr xxxx) ostuga Xxxx OÜ-le tegeles töötaja N S. Töötaja, kes sõiduki ostab, teostab ka taustakontrolli. Sõiduki ostis N. S sõlmides J. Mõttusega 11.04.2017.a ostu-müügilepingu (III kd lk 151) ning tasudes selle eest 1500 eurot sularahas. 12.04.2017.a ostu-müügilepinguguga müüdi nimetatud sõiduk N.Tš. Samuti kinnitavad N. P ütlused, et J. Mõttust ei ole ta isiklikult kordagi näinud, kuid temale teadaolevalt on J. Mõttus müünud Xxxx OÜ-le 3-4 sõidukit ja kõik sõidukid on ka Xxxx OÜ müügiplatsil maha müüdud. J. Mõttusega probleeme olnud ei ole. Tunnistaja N Si ütluste (III kd lk 179-181) kohaselt töötab ta Xxxx OÜ-s ning tema ülesandeks on sõidukite ostmine. N. Si ütlused kinnitavad, et J. Mõttuselt on ostnud ta umbes 5 sõidukit. Suhtles J. Mõttusega telefoni teel (numbril xxxx). Sõiduki Xxxx (reg-nr xxxx) ostmiseks sai ta 11.04.2017.a J. Mõttusega kokku. J. Mõttuse isikus veendus, küsides tema ID-kaarti. Samuti esitas J. Mõttus sõiduki registreerimistunnistuse ja ostu-müügilepingu, millega J. Mõttus oli sõiduki ostnud. Kohapeal sõlmisid 11.04.2017.a ostu-müügilepingu, kus müüja andmed olid N. Pi poolt 16 täidetud ja allkirjastatud ning J. Mõttuse andmed kirjutas N.S kohapeal. J. Mõttus allkirjastas nimetatud lepingu. N S tasus J. Mõttusele sõiduki eest 1300 või 1500 eurot kohapeal sularahas. Käesolevas episoodis nimetatud tõendid on omavahel kooskõlas ja usaldusväärsed ning haakuvad süüdistatava enda ütlustega. Vaidlust J. Mõttusele inkrimineeritavate tegude toimepanemise asjaoludes ei ole. Eeltoodust tulenevalt on nii süüdistatava enda kui tunnistajate ja kannatanu ütluste ning käesolevas episoodis toodud dokumentaalsete tõenditega tuvastatud ja tõendatud, et Janek Mõttus, esindades Xxxx OÜ-d, sõlmis 11.04.2017.a xxxx kannatanuga M K Xxxx OÜ „Leping nr 406“ ja lubades tasuda sõiduki Xxxx (reg-nr xxxx) eest 2500 eurot, lõi M. Kile ebaõige ettekujutuse, et Janek Mõttus tõepoolest soovib osta Xxxx OÜ-le nimetatud sõiduki ja tasuda selle eest nagu kokku lepitud. Omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta (et J. Mõttus tegelikult ei kavatse sõiduki eest tasuda ning seda ei tee ka Xxxx OÜ, sest Xxxx OÜ juhatuse liige tehingust ei teadnud), tegi M. K varakäsutuse, so andis sõiduki Xxxx (reg-nr xxxx) J. Mõttuse valdusesse ja kuna J. Mõttus ja kattevarjuna kasutatud Xxxx OÜ sõiduki eest ei tasunud, sai M. K seeläbi varalist kahju 2500 eurot ja Janek Mõttus varalist kasu summas 2500 eurot. Seega tegi kannatanu M. K eksimusse viiduna varakäsutuse ja kannatas kahju ning Janek Mõttus sai varalist kasu. Seega loeb kohus täidetuks kelmuse objektiivse kooseisu. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust kõigi asjaolude suhtes.
lg 1 järgi peab aga tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine olema teadlik. Kohus leiab, et süüdistatav on kuriteo toime pannud kavatsetuse vormis.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Janek Mõttus tunnistab süüd. Samuti nähtub tunnistajate ütlustest, et J. Mõttus sai Xxxxi müügist 1500 eurot. Seega oleks ta saanud vähemalt selle summa M. Kile ära maksta. Seda ta aga ei teinud, mistõttu on ilmselge, et J. Mõttus ei plaaninudki M. Kile sõiduki eest maksta. Seega, sõiduki saamiseks lõi Janek Mõttus M. Kile vale ettekujutuse ja tema plaan täitus – M. K tegi varakäsutuse. J. Mõttusel oli igasugune alus eeldada, et selline varakäsutus M. Ki poolt tehakse või vähemalt pidas seda võimalikuks, kuna tema poolt oli kõik võimalik M. Ki eksimusse viimiseks tehtud. Eeltoodu alusel loeb kohus, et J. Mõttus on kuriteo toimepannud kavatsetult. Samuti on kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava enda ütlustega ning eeltoodud dokumentaalsete tõenditega leidnud tõendamist asjaolu, et Janek Mõttus, saades enda valdusesse sõiduki Xxxx (regnr xxxx) ja sõiduki vana registreerimistunnistuse, millest nähtusid V.V kui Xxxxi omaniku andmed, koostas nende andmetega vahemikus 11.-12.04.2017.a. ostu-müügilepingu (kuupäevaga 20.03.2017.a.), millega V V müüs ja Janek Mõttus ostis sõiduauto xxxx, reg-nr xxxx, täites lepingu ja kirjutades lepingule allkirja V V’i nimelt. Kohtupraktika kohaselt peab võltsitud dokument olema kohane õiguse omandamiseks või kohustustest vabanemiseks. Antud juhul oli ostumüügileping koostatud selleks, et tõendada registrisse kantud vallasasja omandi üleminekut. Seejuures on dokument, sh ostu-müügileping kirjalik akt, mis sisaldab mõtteväljendust, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ja millest selgub selle väljaandja. Seega, vaidlusalune leping pidanuks oma sisult näitama seda, et V. V ja J. Mõttus on oma tahteavalduse vallasasja omandiõiguse muutmiseks kirjalikult vormistanud ja näitavad sellise tahteavaldusega oma tahet, st see dokument peab väljendama koostajate mõtteväljendust. Kriminaaltoimikust nähtuvalt ei ole lepingusse müüjana märgitud isik avaldanud soovi sõidukit müüa J. Mõttusele, kuivõrd ta oli selle sõiduki müünud M. Kile ning ta ei tea sõiduki müügist J. Mõttusele midagi. Ta ei olnud näinud 20.03.2017.a ostu-müügilepingut, ammugi seda allkirjastanud. Samuti ei tea ta J. Mõttust ennast. Sellest tulenevalt ei saanud V.V kui lepingusse märgitud müüja müüa vara J. Mõttusele, kuivõrd ta oli juba selle vara eelnevalt võõrandanud ning 17 tal puudus valdus asja üle, rääkimata omandiõigusest või käsutusõigusest, mille ta oli asja võõrandamisega minetanud. Seega on lepingusse kantud müüja osas andmed, mis ei ole sisult õiged. J. Mõttusel ei olnud õigust kanda lepingusse müüjana V.Vi andmeid, kuivõrd selliste andmete kandmine lepingusse ei väljendanud V.Vi mõtteväljendust ega tahet ning ei saanudki seda väljendada, kuivõrd V.Vi ja M. Ki sõnade kohaselt müüs V. V 01.04.2017.a sõiduki M.Kile. Samuti ei kuulunud lepingul olev allkiri V. Vile. Seega olid müüja andmed lepingus sisult valed. Ka J. Mõttuse ütluste kohaselt kirjutas ja allkirjastas ta 20.03.2017.a ostu-müügilepingus nii müüja kui ostja poole ise. Seega loeb kohus täidetuks dokumendi võltsimise objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab dokumendi võltsimine tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Subjektiivne koosseis on täidetud, kui isik teab või peab vähemalt võimalikuks, et võltsitav dokument on kohane õiguse omandamiseks või kohustustest vabanemiseks. J. Mõttuse ütlused kinnitavad, et ta kirjutas ja allkirjastas ostu-müügilepingu enda ja V.Vi vahel selleks, et ta saaks auto edasi müüa. Seega oli J. Mõttuse eesmärgiks nimetatud ostu-müügileping võltsida.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Seega, kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et käesolevas episoodis pani J. Mõttus teo toime etteplaneeritult ehk kavatsetult. Lisaks on kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava enda ütlustega ning eeltoodud dokumentaalsete tõenditega leidnud tõendamist asjaolu, et Janek Mõttus kasutas võltsitud ostu-müügilepingut, st esitas 11.04.2017.a N Sile võltsitud 20.03.2017.a ostu-müügilepingu. J. Mõttus teadis müügilepingut täites ja seda Xxxx OÜ töötajale N. Sile esitades, et tegelikkuses sõidukit talle ei võõrandatud ja müügilepingu täitmise ja esitamise eesmärk oli sõiduk Xxxx Xxxx OÜ-le müüa ja selle eest raha saada. Seega kasutas ta eelnevalt võltsitud dokumenti eesmärgiga omandada õigusi, st näidata end vallasasja omanikuna ja kasutada omaniku õigusi, sh käsutamisõigust. Subjektiivsest küljest eeldab võltsitud dokumendi kasutamine tahtlust. Isik peab teadma, et tegemist on võltsitud dokumendiga (otsene tahtlus
Samuti peab isik kasutama dokumenti eesmärgiga omandada õigus või vabaneda kohustusest (kavatsetus
Ei ole kahtlust, et J. Mõttus teadis, et 20.03.2017.a ostu-müügileping on võltsitud, kuivõrd eelnevalt on tuvastatud, et see oli tema poolt ajavahemikul 11.04.2017.a-12.04.2017.a võltsitud. J. Mõttuse ütlustest nähtuvalt koostas ta ostu-müügilepingu eesmärgiga sõiduk maha müüa ja selle eest raha saada, millest tulenevalt on ilmselge, et J. Mõttus kasutas dokumenti eesmärgiga näidata end sõiduki omanikuna ja omandada ning kasutada vallasasja omaniku õigusi. Sellest tulenevalt leiab kohus, et tegu on toime pandud kavatsetult. Kannatanu T Le episood J. Mõttus on oma süüd käesoleva episoodi toimepanemises tunnistanud ning kinnitas, et ostis auto süüdistuses kirjeldatud viisil äriühingu Xxxx OÜ esindajana ja raha ei ole maksnud. Kannatanu T Le ütluste (II kd lk 95-97) kohaselt oli Maanteeametis tema nimele registreeritud sõiduk xxxx (reg-nr xxxx). Ka Maanteeameti vastus nõudekirjale koos registritoimingute aluseks olevate dokumentidega (II kd lk 133-135) kinnitavad, et sõiduki viimane registrijärgne omanik on T. L. Sõidukit kasutas tütar L O’S. Tütar otsustas sõiduki maha müüa ning tegeles müügiga ise. T Le ütlused kinnitavad, et 18.04.2017.a tuli sõidukile järele ostja, kes soovis sõiduki osta järelmaksuga 21 päeva jooksul. Ostjal oli kaasas Xxxx OÜ leping nr 808 (II kd lk 98), tütar täitis lepingus müüja väljad, T. L kirjutas alla. Küsis ka ostjalt isikut tõendavat dokumenti, kuid ostjal 18 oli ette näidata vaid pangakaart. Nii kannatanu ütlused kui Xxxx OÜ leping nr 808 kinnitavad, et sõiduki ostuhinnaks oli 550 eurot. Ostja sai kaasa sõiduki xxxx lisaks ka registreerimistunnistuse. Kokkulepitud ajaks raha ei laekunud ning edaspidise suhtlusega tegeles tütar. Vastavalt hagiavaldusele (II kd lk 106-107) on T Lele tekitatud varaline kahju summas 550 eurot. Tunnistaja L O’S ütluste (II kd lk 99-102) kohaselt müüs ta oma isa T Le sõidukit xxxx (reg-nr xxxx) müügiportaalis auto24. L. O’S ütlused kinnitavad, et telefoninumbrilt xxxx helistas müügikuulutuse peale meesterahvas, kes soovis sõidukit näha ning küsis kas on võimalik sõiduki eest tasuda 21 päeva jooksul. 18.04.2017.a tuli meesterahvas sõidukit vaatama aadressile xxxx ning tutvustas end Janek Mõtusena. Janek selgitas, et tal on vaja sõidukit ettevõttele Xxxx OÜ ning tal on kokku vaja umbes 10 autot, millega hakata laatadel käima kaupa müümas. Sõiduki eest tasumiseks tal hetkel raha ei olnud ning ta pidi käima esimesel laadal ja saadud rahast kohe sõiduki eest tasuma. Esimene laat pidi toimuma juba tuleval nädalavahetusel. Lepingule kirjutas ostja oma nimeks Janek Mõtus. Leping nr 808 sai sõlmitud 18.04.2017.a ning lepingu järgi pidi Xxxx OÜ tasuma sõiduki eest 21 päeva jooksul 550 eurot L.O’S ema kontole. Lepingu järgi pidi sõiduk jääma kuni raha laekumiseni T Le nimele. Kohapeal täideti ka ostu-müügileping (II kd lk 112113), kus ostja väljad jäid tühjaks ning müüja väljad olid täidetud ja T. Le poolt allkirjastatud. Sõidukiga sai J. Mõttus kaasa ka sõiduki registreerimistunnistuse. Hiljem selgus, et J. Mõttus oli oma nime kirjutanud valesti ning andnud vale FIE koodi. Samuti helistas L.O’S võõras meesterahvas ja päris aru, miks ta helistajale kuuluvat autot müüb internetiportaalis. Lepingu järgi oli tasumise tähtajaks 08.05.2017.a. Selleks ajaks raha ei laekunud. Lisaks kinnitavad L.O’S ütlused, et ta võttis korduvalt J. Mõttusega ühendust, kuid sõiduki eest J. Mõttus kokkulepitud 550 eurot ei maksnud. Tunnistaja I H ütlused (II kd lk 114-116) kinnitavad, et I. H ostis 22.04.2017.a sõiduki xxxx (regnr xxxx) Xxxx OÜ müügiplatsilt 399 euroga. Sõiduki ostmisel sai ta kaasa 18.04.2017.a ostumüügilepingu (II kd lk 117), mille kohaselt T L müüs sõiduki xxxx Janek Mõttusele ja 18.04.2017.a ostu-müügilepingu (II kd lk 118), mille kohaselt J. Mõttus müüs sama sõiduki Xxxx OÜ-le. Äriregistri väljatrükk (III kd lk 146) kinnitab, et Xxxx OÜ ainus juhatuse liige on N P. Tunnistaja N Pi ütlused (III kd lk 147-152; 153-172) kinnitavad, et sõiduki xxxx ostis Xxxx OÜ 18.04.2017.a 300 euro eest. Tehingu toimumise fakt on tõendatud ka ostu-müügilepingu koopiaga (III kd lk 172). Xxxx OÜ töötaja N. S kohtus J. Mõttusega ja sõlmis temaga ostu-müügilepingu, tasudes sõiduki eest sularahas ning seejärel toimetas sõiduki Xxxx OÜ müügiplatsile. N. P J. Mõttusega isiklikult ei kohtunud. Taustakontrolli käigus midagi kahtlast sõiduki kohta ei ilmnenud. Sõiduki Xxxx müüs Xxxx OÜ edasi, seda kinnitab ka 22.04.2017.a ostu-müügileping (III kd lk 171). Käesolevas episoodis nimetatud tõendid on omavahel kooskõlas ja usaldusväärsed ning haakuvad süüdistatava enda ütlustega. Vaidlust J. Mõttusele inkrimineeritavate tegude toimepanemise asjaoludes ei ole. Tuginedes eeltoodule on nii süüdistatava enda kui tunnistajate ja kannatanu ütluste ning käesolevas episoodis toodud dokumentaalsete tõenditega tuvastatud ja tõendatud, et Janek Mõttus, esindades Xxxx OÜ-d, sõlmis 18.04.2017.a xxxx kannatanuga T L Xxxx OÜ „Leping nr 808“ ja sõiduki ostu-müügilepingu ja lubades tasuda sõiduki xxxx (reg-nr xxxx) eest 550 eurot, lõi T. Lele ebaõige 19 ettekujutuse, et Janek Mõttus tõepoolest soovib osta Xxxx OÜ-le nimetatud sõiduki ja tasuda selle eest nagu kokku lepitud. Omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta (et J. Mõttus tegelikult ei kavatse sõiduki eest tasuda ning seda ei tee ka Xxxx OÜ, sest Xxxx OÜ juhatuse liige tehingust ei teadnud), tegi T. L varakäsutuse, so andis sõiduki xxxx ning sõiduki registreerimistunnistuse J. Mõttuse valdusesse ja kuna J. Mõttus ja kattevarjuna kasutatud Xxxx OÜ sõiduki eest ei tasunud, sai T. L seeläbi varalist kahju 550 eurot ja Janek Mõttus varalist kasu summas 550 eurot. Seega tegi kannatanu T. L eksimusse viiduna varakäsutuse ja kannatas kahju ning Janek Mõttus sai varalist kasu. Seega loeb kohus täidetuks kelmuse objektiivse kooseisu. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust kõigi asjaolude suhtes.
lg 1 järgi peab aga tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine olema teadlik. Kohus leiab, et süüdistatav on kuriteo toime pannud kavatsetuse vormis.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Janek Mõttus enda ütluste kohaselt tunnistab süüd. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et J. Mõttus sai xxxx müügist 300 eurot. Seega oleks ta saanud vähemalt selle summa T. Lele ära maksta. Seda ta aga ei teinud, mistõttu on ilmselge, et J. Mõttus ei plaaninudki T. Lele sõiduki eest tasuda. Seega, sõiduki saamiseks lõi Janek Mõttus T. Lele vale ettekujutuse ja tema plaan täitus – T. L tegi varakäsutuse. J. Mõttusel oli igasugune alus eeldada, et selline varakäsutus T. Le poolt tehakse või vähemalt pidas seda võimalikuks, kuna tema poolt oli kõik võimalik T. Le eksimusse viimiseks tehtud. Eeltoodu alusel loeb kohus, et J. Mõttus on kuriteo toimepannud kavatsetult. Kannatanu I U episood J. Mõttus on oma süüd käesoleva episoodi toimepanemises tunnistanud ning kinnitas, et ostis auto süüdistuses kirjeldatud viisil äriühingu Xxxx OÜ esindajana ja raha ei ole maksnud. Maanteeameti liiklusregistri põhine tõend (II kd lk 162) kinnitab, et sõiduki xxxx reg-nr xxxx omanik on M U, kasutaja I U. Kannatanu I Ui ütluste (II kd lk 152-155) kohaselt oli tema ja isa omavahelise kokkuleppe kohaselt sõiduki faktiline valdaja ja tegelik omanik tema ning ta müüs sõidukit xxxx (reg-nr xxxx) auto24 müügiportaalis. 16.04.2017.a võttis temaga ühendust J. Mõttus, kes esmalt kirjutas samas müügiportaalis ja seejärel helistas numbrilt xxxx ning soovis müüdavat sõidukit näha. Lisaks selgitas J. Mõttus, et lepingu teeksid ettevõtte nimele ja maksetähtaeg on 21 päeva. Samuti selgitas J. Mõttus, et sõiduki soovib osta oma naisele laatadel käimiseks. I. Uile jäi J. Mõttuse jutust mulje, et Xxxx OÜ on J. Mõttuse ettevõte ning volikirja ja dokumenti J. Mõttus ei esitanud. I. Ui ütlused kinnitavad, et 18.04.2017.a xxxx juures sõlmis ta J. Mõttusega Xxxx OÜ lepingu nr 809 (II kd lk 156) ja ostu-müügilepingu (II kd lk 157). Sõiduki ostuhind oli 300 eurot vastavalt I. Ui ütlustele ja Xxxx OÜ lepingule nr 809. Kohapeal jäi kokkulepe, et sõiduk jääb M Ui nimele kuni raha tasumiseni. Seejärel sai J. Mõttus enda valdusesse sõiduki Xxxx ja mh tehnilise passi. Kokkulepitud tähtpäevaks raha I. Ui kontole ei laekunud. I. Ui ütluste kohaselt võttis ta J. Mõttusega korduvalt ühendust, kuid raha ta sõiduki eest ei saanud. Vastavalt I. Ui poolt esitatud hagiavaldusele (II kd lk 158) on I. Uile tekitatud varaline kahju summas 300 eurot. Menetleja õiend dokumendikoopiate saamise kohta ja koopiad müügilepingutest (II kd lk 164167) kinnitab, et 18.04.2017.a on vormistatud ostu-müügileping, mille kohaselt J. Mõttus müüs sõiduki xxxx (reg-nr xxxx) ostjale Xxxx OÜ. Äriregistri väljatrükk (III kd lk 146) kinnitab, et Xxxx OÜ ainus juhatuse liige on N P. Tunnistaja N Pi ütlused (III kd lk 147-152; 153-172) kinnitavad, et sõiduki xxxx ostis Xxxx OÜ 18.04.2017.a 400 euro eest. Tehingu toimumise fakt on tõendatud ka ostu-müügilepingu koopiaga (III kd lk 20 158). Xxxx OÜ töötaja N. S kohtus J. Mõttusega, sõlmis temaga ostu-müügilepingu ning seejärel toimetas sõiduki Xxxx OÜ müügiplatsile. N. P J. Mõttusega isiklikult ei kohtunud. Taustakontrolli käigus midagi kahtlast sõiduki kohta ei ilmnenud. Käesolevas episoodis nimetatud tõendid on omavahel kooskõlas ja usaldusväärsed ning haakuvad süüdistatava enda ütlustega. Vaidlust J. Mõttusele inkrimineeritavate tegude toimepanemise asjaoludes ei ole. Tulenevalt eelnevast on nii süüdistatava enda kui tunnistajate ja kannatanu ütluste ning käesolevas episoodis toodud dokumentaalsete tõenditega tuvastatud ja tõendatud, et Janek Mõttus, esindades Xxxx OÜ-d, sõlmis 18.04.2017.a xxxx juures kannatanuga I U Xxxx OÜ „Leping nr 809“ ja sõiduki ostu-müügilepingu ning lubades tasuda sõiduki xxxx (reg-nr xxxx) eest 300 eurot, lõi I. Uile ebaõige ettekujutuse, et Janek Mõttus tõepoolest soovib osta Xxxx OÜ-le nimetatud sõiduki ja tasuda selle eest nagu kokku lepitud. Omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta (et J. Mõttus tegelikult ei kavatse sõiduki eest tasuda ning seda ei tee ka Xxxx OÜ, sest Xxxx OÜ juhatuse liige tehingust ei teadnud), tegi I. U varakäsutuse, s.o andis sõiduki xxxx J. Mõttuse valdusesse ja kuna J. Mõttus ja kattevarjuna kasutatud Xxxx OÜ sõiduki eest ei tasunud, sai I. U seeläbi varalist kahju 300 eurot ja Janek Mõttus varalist kasu summas 300 eurot. Seega tegi kannatanu I. U eksimusse viiduna varakäsutuse ja kannatas kahju ning Janek Mõttus sai varalist kasu. Seega loeb kohus täidetuks kelmuse objektiivse kooseisu. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust kõigi asjaolude suhtes.
lg 1 järgi peab aga tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine olema teadlik. Kohus leiab, et süüdistatav on kuriteo toime pannud kavatsetuse vormis.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Janek Mõttus tunnistab süüd. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et J. Mõttus sai Xxxx müügist 400 eurot, mis on 100 eurot rohkem kui I. Uiga kokkulepitud ostuhind. Seega oleks ta saanud sõiduki eest I. Uile ära maksta. Seda ta aga ei teinud, mistõttu on ilmselge, et J. Mõttus ei plaaninudki I. Uile sõiduki eest tasuda. Seega, sõiduki saamiseks lõi Janek Mõttus I. Uile vale ettekujutuse ja tema plaan täitus – I. U tegi varakäsutuse. J. Mõttusel oli igasugune alus eeldada, et selline varakäsutus I. Ui poolt tehakse või vähemalt pidas seda võimalikuks, kuna tema poolt oli kõik võimalik I. Ui eksimusse viimiseks tehtud. Eeltoodu alusel loeb kohus, et J. Mõttus on kuriteo toimepannud kavatsetult. Kannatanu K A episood J. Mõttus on oma süüd käesoleva episoodi toimepanemises tunnistanud ning kinnitas, et ostis auto süüdistuses kirjeldatud viisil äriühingu Xxxx OÜ esindajana ja raha ei ole maksnud. Kannatanu K Ai ütluste (II kd lk 187-190, 200-202) kohaselt müüs ta sõidukit xxxx (reg-nr xxxx) auto24 müügiportaalis. Müügikuulutuse peale võttis temaga ühendust J. Mõttus telefoninumbrilt xxxx ning tundis sõiduki vastu huvi ja selgitas, et tal on firma, mis ostab kokku vanu autosid ja viib neid Soome laadale müügiks. Firma, mis autosid kokku pidi ostma, oli Xxxx OÜ. Samuti mainis J. Mõttus, et soovib sõiduki osta järelmaksuga- 21 päeva. K. Ai ütlused kinnitavad, et 22.04.2017.a xxxx juures sõlmis ta J. Mõttusega Xxxx OÜ lepingu nr 810 (II kd lk 185) ja ostumüügilepingu (II kd lk 186). Sõiduki ostuhind oli 320 eurot vastavalt K. Ai ütlustele ja Xxxx OÜ lepingule nr 810. Seejärel sai J. Mõttus enda valdusesse sõiduki xxxx ja mh tehnilise passi. Kokkulepitud tähtpäevaks raha K. Ai kontole ei laekunud. K. Ai ütluste kohaselt võttis ta J. Mõttusega korduvalt ühendust, kuid raha ta sõiduki eest ei saanud. Vastavalt K. Ai poolt esitatud hagiavaldusele (II kd lk 158-159) on K. Aile tekitatud varaline kahju summas 320 eurot. 21 Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll (II kd lk 191-192) kinnitab, et K A tuvastas fototabelist ära isiku, kellele ta oma sõiduki järelmaksuga müüs. Fotol olevaks isikuks oli J. Mõttus. Äriregistri väljatrükk (III kd lk 146) kinnitab, et Xxxx OÜ ainus juhatuse liige on N P. Tunnistaja N Pi ütlused (III kd lk 147-152; 153-172) kinnitavad, et sõiduki xxxx ostis Xxxx OÜ 02.05.2017.a 120 euro eest. Tehingu toimumise fakt on tõendatud ka ostu-müügilepingu koopiaga (III kd lk 161). Xxxx OÜ töötaja N. S kohtus J. Mõttusega, sõlmis temaga ostu-müügilepingu ning seejärel toimetas sõiduki Xxxx OÜ müügiplatsile. N. P J. Mõttusega isiklikult ei kohtunud. Taustakontrolli käigus midagi kahtlast sõiduki kohta ei ilmnenud. Käesolevas episoodis nimetatud tõendid on omavahel kokkulangevad ja usaldusväärsed ning haakuvad süüdistatava enda ütlustega. Vaidlust J. Mõttusele inkrimineeritavate tegude toimepanemise asjaoludes ei ole. Tuginedes eeltoodule on nii süüdistatava enda kui tunnistajate ja kannatanu ütluste ning muude käesolevas episoodis nimetatud dokumentaalsete tõenditega tuvastatud ja tõendatud, et Janek Mõttus, esindades Xxxx OÜ-d, sõlmis 22.04.2017.a xxxx juures kannatanuga K A Xxxx OÜ „Leping nr 810“ ja sõiduki ostu-müügilepingu ning lubades tasuda sõiduki xxxx (reg-nr xxxx) eest 320 eurot, lõi K. Aile ebaõige ettekujutuse, et Janek Mõttus tõepoolest soovib osta nimetatud sõiduki ja tasuda selle eest nagu kokku lepitud. Omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta (et J. Mõttus tegelikult ei kavatse sõiduki eest tasuda ning seda ei tee ka Xxxx OÜ, sest Xxxx OÜ juhatuse liige tehingust ei teadnud), tegi K. A varakäsutuse, s.o andis sõiduki xxxxx J. Mõttuse valdusesse ja kuna J. Mõttus ja kattevarjuna kasutatud Xxxx OÜ sõiduki eest ei tasunud, sai K. A seeläbi varalist kahju 320 eurot ja Janek Mõttus varalist kasu summas 320 eurot. Seega tegi kannatanu K. A eksimusse viiduna varakäsutuse ja kannatas kahju ning Janek Mõttus sai varalist kasu. Seega loeb kohus täidetuks kelmuse objektiivse kooseisu. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust kõigi asjaolude suhtes.
lg 1 järgi peab aga tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine olema teadlik. Kohus leiab, et süüdistatav on kuriteo toime pannud kavatsetuse vormis.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Janek Mõttus on oma süüd tunnistanud. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et J. Mõttus sai xxxx müügist 120 eurot. Seega oleks ta saanud vähemalt selle summa K. Aile ära maksta. Seda ta aga ei teinud, mistõttu on ilmselge, et J. Mõttus ei plaaninudki K. Aile sõiduki eest maksta. Seega, sõiduki saamiseks lõi Janek Mõttus K. Aile vale ettekujutuse ja tema plaan täitus – K. A tegi varakäsutuse. J. Mõttusel oli igasugune alus eeldada, et selline varakäsutus K. Ai poolt tehakse või vähemalt pidas seda võimalikuks, kuna tema poolt oli kõik võimalik K. Ai eksimusse viimiseks tehtud. Eeltoodu alusel loeb kohus, et J. Mõttus on kuriteo toimepannud kavatsetult. Kannatanu M T episood Süüdistatava enda ütluste kohaselt sõiduauto xxxx (reg-nr xxxx) ostmisel ta müüjaga müügilepingut ei sõlminud, auto oli eelmise omaniku nimel ja registreerimistunnistusel, mille ta sõidukiga kaasa sai, oli samuti eelmise omaniku nimi. Seetõttu autot edasi müües kirjutas ise ostumüügilepingu nagu oleks sõiduki eelmine omanik auto J. Mõttusele müünud. Kirjutas ise müüja allkirja ja ka muud andmed, ostjaks iseenda nagu teistegi autode puhul, mida ilma müügilepinguta 22 2017.a kevadel ostis. Sõiduauto xxxx müüs edasi Xxxx OÜ-le. Autoga kaasa andis selle müügilepingu, mis kahtlustuses kirjas, millele ise müüja allkirja kirjutanud oli. Kõik toimus nii nagu kahtlustuses kirjas. Maanteeameti vastus nõudekirjale koos registritoimingute aluseks olevate dokumentidega (III kd lk 20-36) kinnitab, et sõiduki xxxx (reg-nr xxxx) registrijärgne omanik on M T. Kannatanu M Ti ütluste (III kd lk 1-4) kohaselt vahetas ta sõiduki xxxx (reg-nr xxxx) isikult nimega R K ning nad sõlmisid ostu-müügilepingu, kuid sõidukit ta ümber ei kirjutanud ja sõiduki pani müüki auto24 internetportaali. Müügikuulutuse peale võttis 30.04.2017.a ühendust Janek Mõtus (hiljem tuvastatud Mõttus) telefoninumbrilt xxxx ning selgitas, et soovib osta sõiduki ettevõtte tarbeks. Samuti selgitas, et ettevõte Xxxx OÜ tegeleb riiete müügiga ning neil on vaja universaalkerega sõidukeid, et riideid laatadel müüa. Sõidukit vajas J. Mõttus kohe töö jaoks. Lisaks uuris J. Mõttus ka järelmaksu võimaluse kohta, et tasuda sõiduki eest 21 päeva jooksul. M Ti ütlused kinnitavad, et 30.04.2017.a xxxx bussipeatuse juures sõlmis ta J. Mõttusega Xxxx OÜ lepingu nr 910 (III kd lk 5), mille kohaselt Xxxx OÜ kohustus sõiduki eest tasuma 800 eurot 21 päeva jooksul. Ostumüügilepingut M. T J. Mõttusega ei sõlminud, kuid andis sõidukiga kaasa R. K ja M. T poolt sõlmitud ostu-müügilepingu ja sõiduki dokumendid. Ostu-müügilepingu sõlmimine pidi toimuma pärast raha tasumist. Vastavalt M. Te ütlustele, leidis ta temale kuuluva sõiduki ka M. T tuntud Xxxx OÜ müügikuulutuste alt ning asja uurides sai talle selgeks, et J. Mõttus on koostanud ostumüügilepingu, mille alusel sõiduki edasi müünud Xxxx OÜ-le. Sõiduki eest J. Mõttus M.Tile ei tasunud. Vastavalt M. Ti hagiavaldusele (III kd lk 9-10) on J. Mõttus temale tekitanud varalise kahju summas 800 eurot. Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll (III kd lk 6-7) kinnitab, et M. T tundis mehes, kellele ta sõiduki üle andis, ära J. Mõttuse. Tunnistaja R K ütlused (III kd lk 40-42) kinnitavad, et 22.04.2017.a sõlmis ta M. Tiga sõiduki xxxx (reg-nr xxxx) ostu-müügilepingu. Lepingus täitis ta müüja kohta käivad lüngad ning kirjutas lepingule alla. Sõiduki registreerisid nad M. Ti nimele 09.05.2017.a. Samuti kinnitavad R Ki ütlused, et 30.04.2017.a ostu-müügilepingut (III kd lk 43) pole ta näinud ning ühtegi sõna seal tema kirjutatud ei ole, samuti ei ole nimetatud lepingul tema allkiri. J. Mõttust ta ei tunne. Lepingus märgitud aadress ja isikukood on samad, mis ta 22.04.2017.a M. Tiga sõlmitud lepingusse kirjutas. Äriregistri väljatrükk (III kd lk 146) kinnitab, et Xxxx OÜ ainus juhatuse liige on N P. Tunnistaja N. Pi ütlused (III kd lk 147-152; 153-172) kinnitavad, et sõiduk xxxx (reg-nr xxxx) osteti J. Mõttuselt vähemalt 200 euro eest. J. Mõttus helistas Xxxx OÜ töötajale N. Sile, kes sai J. Mõttusega kokku ja vormistas temaga 30.04.2017.a ostu-müügilepingu. Käesolevas episoodis nimetatud tõendid on omavahel kooskõlas ja usaldusväärsed ning haakuvad süüdistatava enda ütlustega. Vaidlust J. Mõttusele inkrimineeritavate tegude toimepanemise asjaoludes ei ole. Seega on nii süüdistatava enda kui tunnistajate ja kannatanu ütluste ning käesolevas episoodis toodud dokumentaalsete tõenditega tuvastatud ja tõendatud, et Janek Mõttus, esindades Xxxx OÜd, sõlmis 30.04.2017.a xxxx tn bussipeatuse juures kannatanuga M. T Xxxx OÜ „Leping nr 910“ ja lubades tasuda sõiduki xxxx (reg-nr xxxx) eest 800 eurot, lõi M. Tile ebaõige ettekujutuse, et Janek Mõttus tõepoolest soovib osta Xxxx OÜ-le nimetatud sõiduki ja tasuda selle eest nagu kokku lepitud. Omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta (et J. Mõttus tegelikult ei kavatse sõiduki eest tasuda ning seda ei tee ka Xxxx OÜ, sest Xxxx OÜ juhatuse liige tehingust ei teadnud), tegi M. T varakäsutuse, s.o andis sõiduki xxxx J. Mõttuse valdusesse ja kuna J. Mõttus ja kattevarjuna kasutatud Xxxx OÜ sõiduki eest ei tasunud, sai M. T seeläbi varalist kahju 800 eurot 23 ja Janek Mõttus varalist kasu summas 800 eurot. Seega tegi kannatanu M.T eksimusse viiduna varakäsutuse ja kannatas kahju ning Janek Mõttus sai varalist kasu. Seega loeb kohus täidetuks kelmuse objektiivse kooseisu. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust kõigi asjaolude suhtes.
lg 1 järgi peab aga tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine olema teadlik. Kohus leiab, et süüdistatav on kuriteo toime pannud kavatsetuse vormis.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Janek Mõttus enda ütluste kohaselt tunnistab süüd. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et J. Mõttus sai xxxx müügist vähemalt 200 eurot. Seega oleks ta saanud vähemalt selle summa M. Tile ära maksta. Seda ta aga ei teinud, mistõttu on ilmselge, et J. Mõttus ei plaaninudki M. Tile sõiduki eest maksta. Seega, sõiduki saamiseks lõi Janek Mõttus M. Tile vale ettekujutuse ja tema plaan täitus – M. T tegi varakäsutuse. J. Mõttusel oli igasugune alus eeldada, et selline varakäsutus M.Ti poolt tehakse või vähemalt pidas seda võimalikuks, kuna tema poolt oli kõik võimalik M.Ti eksimusse viimiseks tehtud. Eeltoodu alusel loeb kohus, et J. Mõttus on kuriteo toimepannud kavatsetult. Samuti on kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava enda ütlustega ning eeltoodud dokumentaalsete tõenditega leidnud tõendamist asjaolu, et Janek Mõttus, saades enda valdusesse sõiduki xxxx (regnr xxxx) ja mh ostu-müügilepingu, millega M.T sõiduki omandas ja millest nähtusid R Ki kui xxxx omaniku andmed, koostas nende andmetega 30.04.2017.a. ostu-müügilepingu (kuupäevaga 30.04.2017a), mille kohaselt R K müüs ja Janek Mõttus ostis sõiduauto xxxx, täites lepingu ja kirjutades lepingule allkirja R Ki nimel. Kohtupraktika kohaselt peab võltsitud dokument olema kohane õiguse omandamiseks või kohustustest vabanemiseks. Antud juhul oli ostu-müügileping koostatud selleks, et tõendada registrisse kantud vallasasja omandi üleminekut. Seejuures on dokument, sh ostu-müügileping kirjalik akt, mis sisaldab mõtteväljendust, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ja millest selgub selle väljaandja. Seega vaidlusalune leping pidanuks oma sisult näitama seda, et R K ja J. Mõttus on oma tahteavalduse vallasasja omandiõiguse muutmiseks kirjalikult vormistanud ja näitavad sellise tahteavaldusega oma tahet, st see dokument peab väljendama koostajate mõtteväljendust. Kriminaaltoimikust nähtuvalt ei ole lepingusse müüjana märgitud isik avaldanud soovi sõidukit müüa J. Mõttusele, kuivõrd ta oli selle sõiduki müünud M. Tile ning ta ei tea sõiduki müügist J. Mõttusele midagi. Ta ei olnud näinud 30.04.2017.a ostu-müügilepingut, ammugi seda allkirjastanud. Samuti ei tea ta J. Mõttust ennast. Sellest tulenevalt ei saanud R K kui lepingusse märgitud müüja müüa vara J. Mõttusele, kuivõrd ta oli juba selle vara eelnevalt võõrandanud ning tal puudus valdus asja üle, rääkimata omandiõigusest või käsutusõigusest, mille ta oli asja võõrandamisega minetanud. Seega on lepingusse kantud müüja osas andmed, mis ei ole sisult õiged. J. Mõttusel ei olnud õigust kanda lepingusse müüjana R Ki andmeid, kuivõrd selliste andmete kandmine lepingusse ei väljendanud R Ki mõtteväljendust ega tahet ning ei saanudki seda väljendada, kuivõrd R Ki ja M. Ti sõnade kohaselt ning vastavalt 22.04.2017.a ostu-müügilepingule müüs R K 22.04.2017.a sõiduki M. Tile. Samuti ei kuulunud 30.04.2017.a lepingul olev allkiri R Kile. Seega olid müüja andmed lepingus sisult valed. Ka J. Mõttuse ütluste kohaselt kirjutas ja allkirjastas ta 30.04.2017.a ostumüügilepingus nii müüja kui ostja poole ise. Seega loeb kohus täidetuks dokumendi võltsimise objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab dokumendi võltsimine tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Subjektiivne koosseis on täidetud, kui isik teab või peab vähemalt võimalikuks, et võltsitav dokument on kohane õiguse omandamiseks või kohustustest vabanemiseks. J. Mõttuse ütlused kinnitavad, et ta kirjutas ja allkirjastas ostu-müügilepingu enda ja R Ki vahel selleks, et ta saaks auto edasi müüa. Seega oli J. Mõttuse eesmärgiks nimetatud ostu-müügileping võltsida.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Seega, kuriteo 24 asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et käesolevas episoodis pani J. Mõttus teo toime etteplaneeritult ehk kavatsetult. Lisaks on tunnistajate ja süüdistatava enda ütlustega ning eeltoodud dokumentaalsete tõenditega leidnud tõendamist asjaolu, et Janek Mõttus kasutas võltsitud ostu-müügilepingut, st esitas 30.04.2017.a N Sile võltsitud 30.04.2017.a ostu-müügilepingu. J. Mõttus teadis müügilepingut täites ja seda Xxxx OÜ töötajale N. Sile esitades, et tegelikkuses sõidukit talle ei võõrandatud ja müügilepingu täitmise ja esitamise eesmärk oli sõiduk xxxx Xxxx OÜ-le müüa ja selle eest raha saada. Seega kasutas ta eelnevalt võltsitud dokumenti eesmärgiga omandada õigusi, st näidata end vallasasja omanikuna ja kasutada omaniku õigusi, sh käsutamisõigust. Subjektiivsest küljest eeldab võltsitud dokumendi kasutamine tahtlust. Isik peab teadma, et tegemist on võltsitud dokumendiga (otsene tahtlus
Samuti peab isik kasutama dokumenti eesmärgiga omandada õigus või vabaneda kohustusest (kavatsetus
Ei ole kahtlust, et J. Mõttus teadis, et 30.04.2017.a ostu-müügileping on võltsitud, kuivõrd eelnevalt on tuvastatud, et see oli tema poolt samal päeval võltsitud. J. Mõttuse ütlustest nähtuvalt koostas ta ostu-müügilepingu eesmärgiga sõiduk maha müüa ja selle eest raha saada, millest tulenevalt on ilmselge, et J. Mõttus kasutas dokumenti eesmärgiga näidata end sõiduki omanikuna ja omandada ning kasutada vallasasja omaniku õigusi. Sellest tulenevalt leiab kohus, et tegu on toime pandud kavatsetult. Kannatanu K H episood J. Mõttus on oma süüd käesoleva episoodi toimepanemises tunnistanud ning kinnitas, et ostis auto süüdistuses kirjeldatud viisil äriühingu Xxxx OÜ esindajana ja raha ei ole maksnud. Kannatanu K Hu ütlused (III kd lk 54-57) kinnitavad, et 25.04.2017.a helistas talle meesterahvas, kes soovis temale kuuluvat auto24 internetiportaalis müügis olevat sõidukit xxxx reg-nr xxxx koheselt osta. K Hu ütluste kohaselt rääkis meesterahvas, et tal on firma Xxxx OÜ ning naised käivad üle Eesti turgudel müümas ja xxxx on neil ka keskus, kust naised need sõidukid võtavad. Just täpselt selline sõiduk pidavat talle sobima. Samuti kinnitavad K Hu ütlused, et 02.05.2017.a aadressil xxxx sõlmis ta J. Mõttusega Xxxx OÜ lepingu nr 915 (III kd lk 58), mille kohaselt Xxxx OÜ pidi tasuma 21 päeva jooksul K Hule sõiduki xxxx eest 1100 eurot. Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll (III kd lk 59-60) kinnitab, et K H tundis mehes, kellele ta sõiduki üle andis, ära J. Mõttuse. K Hu ütluste kohaselt ta rohkem lepinguid J. Mõttusega ei sõlminud. K H andis J. Mõttusele sõiduki koos registreerimistunnistusega ning kokkulepe jäi, et sõidukit enne raha tasumist ümber ei kirjuta. Raha K Hule sõiduki eest ei laekunud ning mõne aja möödudes ta avastas, et sõiduk on ARK-is ümber vormistatud. Vastavalt hagiavaldusele (III kd lk 61) on K Hule tekitatud varaline kahju summas 1100 eurot. Maanteeameti vastus nõudekirjale koos registritoimingute aluseks olevate dokumentidega (III kd lk 81-89) kinnitab, et alates 28.05.2017.a oli sõiduki xxxx omanikuks K H, kes on justkui müünud sõiduki 02.05.2017.a J. Mõttusele. J. Mõttus on sõiduki samal päeval müünud Xxxx OÜ-le, Xxxx OÜ on sõiduki 04.05.2017.a müünud V H, kes omakorda on sõiduki müünud N. H ja tema omakorda 31.08.2017.a müüs sõiduki S V. Äriregistri väljatrükk (III kd lk 146), kinnitab, et Xxxx OÜ ainus juhatuse liige on N P. Tunnistaja N Pi ütlused (III kd lk 147-152; 153-172) kinnitavad, et sõiduki xxxx (reg-nr xxxx) ostis Xxxx OÜ mai alguses 2017.a Janek Mõttuse käest. Ostu-müügilepingu sõlmis Xxxx OÜ töötaja N. S. Tunnistaja S V ütlused (III kd lk 66-68) kinnitavad, et 2017.a augusti lõpus ostis ta sõiduki xxxx internetiportaali okidoki vahendusel. 25 Käesolevas episoodis nimetatud tõendid on omavahel kooskõlas ja usaldusväärsed ning haakuvad süüdistatava enda ütlustega. Vaidlust J. Mõttusele inkrimineeritavate tegude toimepanemise asjaoludes ei ole. Arvestades eeltoodut, on nii süüdistatava enda kui tunnistajate ja kannatanu ütluste ning käesolevas episoodis toodud dokumentaalsete tõenditega tuvastatud ja tõendatud, et Janek Mõttus, esindades Xxxx OÜ-d, sõlmis 02.05.2017.a xxxx juures kannatanuga K H Xxxx OÜ „Leping nr 915“ ja lubades tasuda sõiduki xxxx reg-nr xxxx eest 1100 eurot, lõi K Hule ebaõige ettekujutuse, et Janek Mõttus tõepoolest soovib osta Xxxx OÜ-le nimetatud sõiduki ja tasuda selle eest nagu kokku lepitud. Omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta (et J. Mõttus tegelikult ei kavatse sõiduki eest tasuda ning seda ei tee ka Xxxx OÜ, sest Xxxx OÜ juhatuse liige tehingust ei teadnud), tegi K H varakäsutuse, s.o andis sõiduki xxxx J. Mõttuse valdusesse ja kuna J. Mõttus ja kattevarjuna kasutatud Xxxx OÜ sõiduki eest ei tasunud, sai K H seeläbi varalist kahju summas 1100 eurot ja Janek Mõttus varalist kasu summas 1100 eurot. Seega tegi kannatanu K H eksimusse viiduna varakäsutuse ja kannatas kahju ning Janek Mõttus sai varalist kasu. Seega loeb kohus täidetuks kelmuse objektiivse kooseisu. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust kõigi asjaolude suhtes.
lg 1 järgi peab aga tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine olema teadlik. Kohus leiab, et süüdistatav on kuriteo toime pannud kavatsetuse vormis.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Janek Mõttus enda ütluste kohaselt tunnistab süüd. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et J. Mõttus sai Xxxx müügist ka raha. Seega oleks ta saanud vähemalt selle summa K Hule ära maksta. Seda ta aga ei teinud, mistõttu on ilmselge, et J. Mõttus ei plaaninudki sõiduki eest maksta. Seega, sõiduki saamiseks lõi Janek Mõttus K Hule vale ettekujutuse ja tema plaan täitus – K H tegi varakäsutuse. J. Mõttusel oli igasugune alus eeldada, et selline varakäsutus K Hu poolt tehakse või vähemalt pidas seda võimalikuks, kuna tema poolt oli kõik võimalik K Hu eksimusse viimiseks tehtud. Eeltoodu alusel loeb kohus, et J. Mõttus on kuriteo toimepannud kavatsetult. Samuti on kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava enda ütlustega ning eeltoodud dokumentaalsete tõenditega leidnud tõendamist asjaolu, et Janek Mõttus, saades enda valdusesse sõiduki xxxx (regnr xxxx) ja mh registreerimistunnistuse, millest nähtusid K Hu kui xxxx omaniku andmed, koostas nende andmetega 02.05.2017.a. ostu-müügilepingu (kuupäevaga 02.05.2017.a.), mille kohaselt K H müüs ja Janek Mõttus ostis sõiduauto xxxx, täites lepingu ja kirjutades lepingule allkirja K Hu nimel. Kohtupraktika kohaselt peab võltsitud dokument olema kohane õiguse omandamiseks või kohustustest vabanemiseks. Antud juhul oli ostu-müügileping koostatud selleks, et tõendada registrisse kantud vallasasja omandi üleminekut. Seejuures on dokument, sh ostu-müügileping kirjalik akt, mis sisaldab mõtteväljendust, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ja millest selgub selle väljaandja. Seega vaidlusalune leping pidanuks oma sisult näitama seda, et K H ja J. Mõttus on oma tahteavalduse vallasasja omandiõiguse muutmiseks kirjalikult vormistanud ja näitavad sellise tahteavaldusega oma tahet, st see dokument peab väljendama koostajate mõtteväljendust. Kriminaaltoimikust nähtuvalt ei ole lepingusse müüjana märgitud isik avaldanud soovi sõidukit müüa J. Mõttusele, kuivõrd ta ei olnud sõiduki eest raha saanud ning ta ei tea sõiduki müügist J. Mõttusele midagi. Ta ei olnud näinud 02.05.2017.a. ostumüügilepingut, ammugi seda allkirjastanud. Seega on lepingusse kantud müüja osas andmed, mis ei ole sisult õiged. J. Mõttusel ei olnud õigust kanda lepingusse müüjana K Hu andmeid, kuivõrd selliste andmete kandmine lepingusse ei väljendanud K Hu mõtteväljendust ega tahet ning ei saanudki seda väljendada, kuivõrd K Hu sõnade kohaselt ta J. Mõttusega ostu-müügilepingut ei sõlminud ning 02.05.2017.a lepingul olev allkiri ei kuulu K Hule. Seega olid müüja andmed 26 lepingus sisult valed. Ka J. Mõttuse ütluste kohaselt kirjutas ja allkirjastas ta ostu-müügilepingus nii müüja kui ostja poole ise. Seega loeb kohus täidetuks dokumendi võltsimise objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab dokumendi võltsimine tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Subjektiivne koosseis on täidetud, kui isik teab või peab vähemalt võimalikuks, et võltsitav dokument on kohane õiguse omandamiseks või kohustustest vabanemiseks.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et käesolevas episoodis pani J. Mõttus teo toime kavatsetult. Lisaks on tunnistajate ja süüdistatava enda ütlustega ning eeltoodud dokumentaalsete tõenditega leidnud tõendamist asjaolu, et Janek Mõttus kasutas võltsitud ostu-müügilepingut, st esitas 02.05.2017.a N Sile võltsitud 02.05.2017.a ostu-müügilepingu. J. Mõttus teadis müügilepingut täites ja seda Xxxx OÜ töötajale N. Sile esitades, et tegelikkuses sõidukit talle ei võõrandatud ja müügilepingu täitmise ja esitamise eesmärk oli sõiduk xxxx (reg-nr xxxx) Xxxx OÜ-le müüa ja selle eest raha saada. Seega kasutas ta eelnevalt võltsitud dokumenti eesmärgiga omandada õigusi, st näidata end vallasasja omanikuna ja kasutada omaniku õigusi, sh käsutamisõigust. Subjektiivsest küljest eeldab võltsitud dokumendi kasutamine tahtlust. Isik peab teadma, et tegemist on võltsitud dokumendiga (otsene tahtlus
Samuti peab isik kasutama dokumenti eesmärgiga omandada õigus või vabaneda kohustusest (kavatsetus
Ei ole kahtlust, et J. Mõttus teadis, et 02.05.2017.a ostu-müügileping on võltsitud, kuivõrd eelnevalt on tuvastatud, et see oli tema poolt samal päeval võltsitud. J. Mõttuse ütlustest nähtuvalt koostas ta ostu-müügilepingu eesmärgiga sõiduk maha müüa ja selle eest raha saada, millest tulenevalt on ilmselge, et J. Mõttus kasutas dokumenti eesmärgiga näidata end sõiduki omanikuna ja omandada ning kasutada vallasasja omaniku õigusi. Sellest tulenevalt leiab kohus, et tegu on toime pandud kavatsetult. Kannatanu K K episood J. Mõttus on oma süüd käesoleva episoodi toimepanemises tunnistanud ning kinnitas, et ostis auto süüdistuses kirjeldatud viisil äriühingu Xxxx OÜ esindajana ja raha ei ole maksnud. Kannatanu K K ütluste (III kd lk 96-99) kohaselt müüs ta sõidukit xxxx auto24 internetiportaalis. Kuulutuse peale helistas talle umbes 02.05.2017 meesterahvas telefoninumbrilt xxxx ning soovis sõiduki osta. Meesterahvas rääkis, et soovib sõidukit firmale ning sõidukit on vaja laatadel käimiseks ja laadalt saadud raha eest saab sõiduki eest maksta. Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll (III kd lk 102-104) kinnitab, et K. K tundis mehes, kellele ta sõiduki üle andis, ära J. Mõttuse. Ühtlasi kinnitavad K. K ütlused, et 03.05.2017.a aadressil xxxx sõlmis ta J. Mõttusega Xxxx OÜ lepingu nr 911 (III kd lk 100), mille kohaselt Xxxx OÜ pidi tasuma sõiduki eest 300 eurot 21 päeva jooksul, ning sõiduki ostu-müügilepingu. Pärast lepingute allkirjastamist andis K. K sõiduki ja tehnilise passi J. Mõttusele. Maksetähtaeg oli Xxxx OÜ lepingu järgi 24.05.2017.a. Selleks ajaks K. Kle raha sõiduki eest ei laekunud. K. K ütlustest nähtub, et ta püüdis J. Mõttusega korduvalt ühendust saada ja mõnel korral ka sai, kuid J. Mõttuse lubadused raha tasuda, jäidki lubadusteks. Kannatanu poolt menetlejale elektrooniliselt edastatud tema telefonikõned J. Mõttusega ja nende kui asitõendi vaatlusprotokoll (III kd lk 105-109) kinnitab, et J. Mõttus lubas korduvalt tasuda xxxx eest. Vastavalt K. K poolt esitatud hagiavaldusele (III kd lk 110-111), on temale tekitatud varaline kahju summas 300 eurot. Väljatrükk Maanteeameti 27 andmebaasist (III kd lk 136) kinnitab, et sõiduki xxxx reg-nr xxxx viimane registrijärgne omanik on K. K. Tunnistaja A Ni ütlused (III kd lk 116-119) kinnitavad, et 2017.a mais ostis ta J. Mõttuse käest sõiduki xxxx reg-nr xxxx. Täpselt ei mäleta, kuid võis olla 100 euro eest. Ostu-müügilepingut (III kd lk 121) sõlmides esitas J. Mõttus ka selle müügilepingu (III kd lk 120), millega J. Mõttus oli K. Klt sõiduki ostnud. Samuti nägi A. N J. Mõttuse isikut tõendavat dokumenti, millest tulenevalt on ta kindel, et tegu oli J. Mõttusega. Samuti kinnitavad A. Ni ütlused, et K. K käis sõidukit auto24 müügikuulutuse peale vaatamas ning selgitas, et talle pole sõiduki eest ära makstud. Käesolevas episoodis nimetatud tõendid on omavahel kooskõlas ja usaldusväärsed ning haakuvad süüdistatava enda ütlustega. Vaidlust J. Mõttusele inkrimineeritavate tegude toimepanemise asjaoludes ei ole. Eeltoodust johtuvalt on nii süüdistatava enda kui tunnistajate ja kannatanu ütluste ning käesolevas episoodis toodud dokumentaalsete tõenditega tuvastatud ja tõendatud, et Janek Mõttus, esindades Xxxx OÜ-d, sõlmis 03.05.2017.a xxxx juures kannatanuga K K Xxxx OÜ „Leping nr 911“ ja lubades tasuda sõiduki xxxx reg-nr xxxx eest 300 eurot, lõi K. Kle ebaõige ettekujutuse, et Janek Mõttus tõepoolest soovib osta Xxxx OÜ-le nimetatud sõiduki ja tasuda selle eest nagu kokku lepitud. Omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta (et J. Mõttus tegelikult ei kavatse sõiduki eest tasuda ning seda ei tee ka Xxxx OÜ, sest Xxxx OÜ juhatuse liige tehingust ei teadnud), tegi K. K varakäsutuse, s.o andis sõiduki xxxx J. Mõttuse valdusesse ja kuna J. Mõttus ja kattevarjuna kasutatud Xxxx OÜ sõiduki eest ei tasunud, sai K. K seeläbi varalist kahju summas 300 eurot ja Janek Mõttus varalist kasu summas 300 eurot. Seega tegi kannatanu K. K eksimusse viiduna varakäsutuse ja kannatas kahju ning Janek Mõttus sai varalist kasu. Seega loeb kohus täidetuks kelmuse objektiivse kooseisu. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust kõigi asjaolude suhtes.
lg 1 järgi peab aga tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine olema teadlik. Kohus leiab, et süüdistatav on kuriteo toime pannud kavatsetuse vormis.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Janek Mõttus enda ütluste kohaselt tunnistab süüd. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et J. Mõttus sai xxxx müügist ka raha. Seega oleks ta saanud vähemalt selle summa K. Kle ära maksta. Seda ta aga ei teinud, mistõttu on ilmselge, et J. Mõttus ei plaaninudki sõiduki eest maksta. Seega, sõiduki saamiseks lõi Janek Mõttus K. Kle vale ettekujutuse ja tema plaan täitus – K. K tegi varakäsutuse. J. Mõttusel oli igasugune alus eeldada, et selline varakäsutus K. K poolt tehakse või vähemalt pidas seda võimalikuks, kuna tema poolt oli kõik võimalik K. K eksimusse viimiseks tehtud. Eeltoodu alusel loeb kohus, et J. Mõttus on kuriteo toimepannud kavatsetult. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-8-10 (p 11 ja 12) asunud alljärgnevale seisukohale: „Kaudsete tõendite pinnalt kuriteo asjaolude tõendamiseks vajaliku süsteemi kujundamise moodused võivad olla erinevad. Kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Ka Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt (vt
lg 2 p 1 ehk korduva omastamise ja
lg 2 p 1 ehk korduva kelmuse toimepanemise eest ning käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud tema süü veel kümnes kelmuse episoodis, tuleb Janek Mõttuse teod nendes kümnes kelmuse episoodis kvalifitseerida
Neljas dokumendi võltsimise episoodis tuleb Janek Mõttuse tegevus kvalifitseerida
Neljas võltsitud dokumendi kasutamise episoodis tuleb Janek Mõttuse tegevus kvalifitseerida
29 Janek Mõttuse tegude õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada.
lg 2 p1 kohaselt teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil – kui see on toime pandud isiku poolt kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise – karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.
lg 1 kohaselt dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
lg 1 kohaselt teadvalt võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 31-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-11-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Arvestades
Janek Mõttusel karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü ülestunnistamist ja kahetsust. Janek Mõttust iseloomustab, et ta on varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistatud (IV kd lk 1-18,101-102), tal on olemas kindel eluja töökoht, ning enda sõnade kohaselt on tal ka kindel sissetulek. J.Mõttuse poolt käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevad kuriteod on toime pandud katseajal, mis iseloomustab J. Mõttuse suhtumist ühiskonnas kehtivate normide järgimisse. Varasem karistusest tingimisi vabastamine ei ole avaldanud J. Mõttusele piisavat mõju ning ei ole mõjutanud J. Mõttust õiguskuulekalt käituma, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist väljendades sellega oma negatiivset suhtumist kehtivate õigusnormide täitmisse. Janek Mõttust karistati 21.03.2017 liitkaristusega (mh ka kelmuste eest) 1 aasta ja 1 kuu vangistust, mida ei pööratud täitmisele 2 aastase katseajaga. Juba vähem kui 10 päeva möödudes kateaja algusest alustas Janek Mõttus uute kuritegude toimepanemist, pannes vähem kui kahe kuu jooksul toime 18 kuritegu s.h kümme kelmuse episoodi. Arvestades, et J. Mõttus ei olnud varasemast karistustest järeldusi teinud ja jätkas peale 2017 kohtuotsust kohe uuesti katseajal samalaadsete kuritegude (kelmuste) toimepanemist, samuti arvestades tema poolt toimepandud kuritegude episoodide arvu, tuleb 30 kohtu arvates teda kelmuste ja võltsitud dokumendi kasutamise eest karistada
lg 1 kohaselt § 209 lg 2 sanktsiooni keskmisest määrast veidi pikema vangistusega kolm aastat. Dokumendi võltsimise tuleb teda karistada vangistusega 3 kuud. Käesolevaks ajaks on ka tuvastatud, et Janek Mõttus pani 21.03.2017.a. kohtuotsusega määratud katseajal toime lisaks käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevatele kuritegudele ka kriminaalasjas 1-18-875 menetlusesemeks oleva kuriteo
Seega ei ole tema puhul tegemist juhusliku katseaja tingimuste rikkumisega, vaid pigem on tegemist süsteemse käitumisega. Tahtliku kuriteo toimepanemine katseajal on kõige raskem katseaja tingimuste rikkumine ning kui seda tehakse mitmeid kordi, on ka rikkumine mitmekordne. Eeltoodu iseloomustab J. Mõttuse suhtumist õiguskorda ning seda, et tema suhtes varasemalt kohaldatud karistused ei ole olnud piisavad mõjutamaks teda kuritegude toimepanemisest loobuma. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et J, Mõttus peab temale mõistetud vangistuse ka reaalselt ära kandma ning tema kuritegelikku käitumist kohtu poolt määratud katseajal arvestades ei ole kohus ka veendunud, et tegemist on kriminaalhooldusele sobiva isikuga. J. Mõttust on karistatud ka 29.05.2018 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega, millega on liitkaristuseks määratud 1 a 6 kuud vangistust, mis on asendatud ÜKT-ga. Kuna käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevad kuriteod on J. Mõttuse poolt sooritatud enne Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kohtuotsust tuleb liitkaristuse mõistmisel lähtuda
Mõttuse poolt juba sooritatud ÜKT tunnid liitkaristusest maha. Riigikohus on lahendi 3-1-2-83-12 p 10 sedastanud, et karistusõiguse terviklikkusest lähtuvalt kohaldatakse
sätteid just
MS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistuse suhtes, kuna ka karistuse asendamisel või isiku karistusest tingimisi vabastamisel on määrava tähtsusega isiku süü, samuti võimalus mõjutada teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid, mitte see, millises menetlusliigis isiku süüasja arutatakse. Materiaalõiguslikud ja menetlusõiguslikud karistuse kergendamised ei kumuleeru, kuna tegemist on erinevate õiguslike instituutidega, mis lähtuvad erinevaist eesmärkidest. Vastupidisel juhul ei ole enam selgelt piiritletav ja kohtuotsusest jälgitav, millistel alusel on kohus põhikaristuse mõistnud. Eeltoodust johtuvalt nõustub kriminaalkolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et kui isikule mõistetakse karistuseks vangistus 2 aastat ja 6 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatakse kestuseni alla kahe aasta, puudub seaduse mõtte kohaselt võimalus isikule mõistetud karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga
Arvestades eeltoodud seisukohaga ning, et käesolevas kriminaalasjas mõistab kohus talle katseajal sooritatud kuritegude eest liitkaristuseks 3 aastat vangistust (mida vähendatakse § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra) on välistatud J.Mõttusele mõistetud karistuse asendamine
sätete alusel üldkasuliku tööga, kuivõrd ilma
Eeltoodust tulenevalt ja kuna liitkaristus tuleb mõista viimase kohtuotsusega mõistetud karistuse liitmisega, tuleb J.Mõttusele mõista käesoleva kohtuotsusega mõistetud ja Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 29.05.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuste liitmisel karistuse osalise suurendamisega liitkaristuseks reaalne vangistus 3 aastat ja 1 kuu, millest arvata maha Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kohtuotsusega kantud karistus 3 kuud ja 14 päeva vangistust (104 üldkasuliku töö tunnile vastab 3 kuud ja 14 päeva) ja kandmisele kuulub 2 aastat 9 kuud ja 16 päeva vangistust. Xxxx OÜ on esitanud tsiviilhagi summas 1797,98 eurot, I N summas 700 eurot, K M summas 500 eurot, M K summas 2500 eurot, T L summas 550 eurot, I U summas 300 eurot, K A summas 320 eurot, M T summas 800 eurot, K H summas 1100 eurot, K K summas 300 eurot. Süüdistatav Janek Mõttus tsiviilhagidele vastu ei vaielnud, võttis tsiviilhagid kohtuistungil omaks. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud 31 isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava Janek Mõttus kuritegeliku käitumise tulemusena. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt Janek Mõttuselt välja mõista Xxxx kasuks 1797,98 eurot, I N kasuks 700 eurot, K M kasuks 500 eurot, M K kasuks 2500 eurot, T L kasuks 550 eurot, I U kasuks 300 eurot, K A kasuks 320 eurot, M T kasuks 800 eurot, K H kasuks 1100 eurot, K K kasuks 300 eurot. Harju Maakohtu 25.05.2018 määrusega on arestitud kannatanute poolt esitatud tsiviilhagi tagamiseks Janek Mõttusele kuuluv vara s,o 130 eurot. Arvestades Janek Mõttuse poolt avaldatud võlgnevuste kogusummat ja tema sissetuleku suurust, jätab kohus kannatanute õiguste kaitseks ja tsiviilhagi tasumise tagamiseks arestitud vara suhtes kohaldatud aresti jõusse. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 sätestab, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – CD- ja DVDplaadid, lepingud ning registreerimistunnistus, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 2 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - sõiduauto xxxx, reg-nr xxxx - jätta auto valdajale; - sõiduauto Xxxx reg-nr xxxx - jätta auto valdaja valdusesse; - sõiduauto xxxx, reg-nr xxxx- jätta auto valdaja valdusesse; - sõiduauto xxxx, reg-nr xxxx - jätta auto valdaja valdusesse; - sõiduauto Xxxx, reg-nr xxxx - jätta auto valdaja valdusesse. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 633 eurot riigituludesse. Kuivõrd 29.05.2018.a Pärnu Maakohtu otsusega on Janek Mõttuselt sundraha summas 750 eurot välja mõistetud, siis käesoleva otsusega sundraha välja ei mõisteta. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. 32 Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Janek Mõttus
lg 2p1 järgi Süüdi tunnistada Janek Mõttus
lg 1 järgi
Süüdi tunnistada Janek Mõttus
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 kuud.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks kaks aastat vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus suurendades käesoleva otsusega mõistetud karistust osaliselt 29.05.2018.a Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kohtuotsusega mõistetud karistusega 1 aasta ja 6 kuud vangistust ja mõista karistuseks 3 aastat ja 1 kuu vangistust. Arvata maha Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kohtuotsusega kantud karistus 3 kuud ja 14 päeva vangistust ja kandmisele kuulub 2 aastat 9 kuud ja 16 päeva vangistust
Kandmisele kuulub vangistus 2 aastat 9 kuud ja 15 päeva. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Janek Mõttuselt KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 633 eurot riigituludesse. Kohustada Janek Mõttust tasuma väljamõistetud kaitsetasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 52.75 eurot. Kaitsetasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu kantseleist. Maksekorraldusel m
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.