Obsah (6)

§ 171§ 175§ 173§ 2§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-09-27366 Määruse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2019. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi U. M.a (end V.) kohustustest vabastamise menetlus Menetlu

§ 171ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi (II kd tl 1-3).

Usaldusisik on esitanud kohtule aruanded võlgniku ja usaldusisiku kohustuste täitmise kohta 08.01.

1. a (II kd tl 38-65), 06.02.2013 (II kd tl85), 17.07.
2. a (II kd tl 103-139), 28.10.
3. a (II kd tl 142153), 03.02.2014.a (II kd tl 163-169), 05.06.2014 (II kd tl 171-186), 22.10.2014 (II kd tl 189200), 16.02.2015 (III kd tl 5-15); 09.07.2015 (III kd tl 162), 18.10.2015 (III kd t l 22-29), 01.02.2016 (III kd tl 32-40), 13.07.2016 (III kd tl 47-60), 31.01.2017 (III kd tl 90-103), 05.01.2019 (III kd tl 118-158).
4. U. M. esitas 05.01.
5. a maakohtule avalduse enda vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vastavalt

§ 175lg 1 (III kd tl 159).

U. M. märgib, et taotluse esitamise ajaks on tema kohustustest vabastamise menetlus kestnud seitse aastat. Kohustustest vabastamise perioodil on ta oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud oma võimete piires kahjustamata mingil moel võlausaldajate huve. On elanud üle seitsme aastat suhtelises vaesuses ja üritanud toime tulla pere ülalpidamisega ning oma kohustuste täitmistega. Kohustustest vabastamise menetluse vältel on võlausaldajate poolt etteheiteid, et ta pole piisavalt rahuldanud võlausaldajate nõudeid, kuid võlgadest vabastamise menetlus ei eelda ainult võlausaldajate nõuete täitmist, vaid ka võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse. Õnnetusjuhtumi tagajärjel oli ta 50 % töövõimetu (kahjustatud parema käe närv), mistõttu esinesid ka objektiivsed põhjused, mille tõttu ei saanud ega saa võlgnik teha igasugust tööd, vaid piiratud ulatuses. Võlgnik oli registreeritud töötuna alates 10.11.

1. Alates jaanuarist 2016 asus võlgnik tööle M. A. OÜ. Võlgniku ülalpidamisel on 2 alaealist last. Arvestades U. M.a 2010-2019 aasta sissetulekuid kokku, millele on lubatud pöörata sissenõuet, on teostatud võlausaldajatele väljamaksed kogusummas 2 090,43 eurot. Võlausaldaja KÜ Järveküla tee 62 SEB Pank AS Swedbank AS Elion Ettevõtted 2 Väljamaks 2011.aseisuga 13,01 eurot 136,19 eurot 512,46 eurot 28,58 eurot Väljamaks Väljamaks Kokku 2013.a seisuga 2017.a seisuga tasutud 27,16 eurot 13,26 eurot 53,43 eurot 27,16 eurot 139,07 eurot 302,42 eurot 27,16 eurot 523,61 eurot 1063,23 eurot 27,16 eurot 29,19 eurot 84,93 eurot Condor Inkasso OÜ Kohtute Raamatupidamiskeskus Bigbank AS Kokku 117,99 eurot 20,75 eurot 27,16 eurot 27,16 eurot 120,52 eurot 21,22 eurot 265,67 eurot 69,13 eurot 111,02 eurot 940 eurot 27,16 eurot 190,12 eurot 113,41 eurot 960,28 eurot 251,59 eurot 2090,40 eurot
2. Kohus küsis võlausaldajate seisukohta kohustustest vabastamise /vabastamata jätmise osas. 6.1 Võlausaldaja Condor Inkasso OÜ ei nõustu U. M.a esitatud taotlusega (III kd tl 173). Võlausaldaja leiab, et võlgniku poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on U. M.al olnud püsiv töökoht, püsiva sissetulekuga, kuid vaatamata sellele ei ole ta võlausaldaja ees olevaid kohustusi täitnud. Esitatud dokumentidest ei nähtu väljaminekud, mis välistaksid kohustuste täitmise võlausaldajate ees. Condor Inkasso OÜ-le teostas võlgnik kogu selle aja jooksul, mil on kestnud tema kohustustest vabastamise menetlus ainult ühe makse 01.02.2017.a summas 120,52 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust. Võlausaldaja leiab, et kohus võib lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kuid peab keelduma U. M.a täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 6.2 Võlausaldaja SEB Pank AS leiab, et puudub alus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Perioodil 02.09.2010 kuni 02.01.2019 on laekunud võlausaldajale võlgnevuse katteks kokku 302.42 eurot, vastavalt 08.09.2011.a. 136.19 eurot, 14.02.2013.a. 27.16 eurot ja 02.02.2017 139.07 eurot. Seisuga 02.01.2019 on võlausaldajale tasumata võlgnevus 3 615.60 eurot. Kuue aasta vältel võlgnik leidis võimaluse makseid tasuda ainult kolm korda. Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole täitnud

§ 173lg 1 tulenevaid võlgniku kohustusi.

Kohustustest vabastamise menetluses peab nähtuma võlgniku hea tahe oma kohustusi täita ja maksete tegemise võimatus peab olema seotud konkreetselt võlgniku sotsiaalse olukorraga, mis ei võimalda võlgnevusi tasuda. 6.3 Võlausaldaja Swedbank AS ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega ning leiab, et võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata. Kogu menetluse perioodil, s.o seitsme aasta jooksul, on võlgnik võlausaldaja nõudeid vähendanud marginaalses ulatuses tehes kolm väljamakset – 2011.a 512,48 eurot, 2013.a 27,16 eurot ning 2017.a 523,61 eurot. Võlausaldaja nõue on endiselt suures ulatuses rahuldamata. Võlgnik on esitanud maksekorralduse, kus saajaks on märgitud AS Koduliising, kes ei ole pankrotimenetluses võlgniku võlausaldaja. Võlausaldajal on kahtlus, et võlgnik on menetluse perioodil koormanud end uute kohustustega. Võlausaldaja märgib, et võlgnik ei ole väljamakseid teinud kokku neljal aastal, samas töötasu on aastate jooksul olnud tõusvas trendis. Eeltoodu ei õigusta tulutoovama tegevuse otsimise kohustuste eiramist. Kohustustest vabastamise menetlus kestab piiratud ajaperioodi, mille jooksul võlgnik peab andma endast parima ja tegema kõik endast oleneva, et tasuda võlausaldajate nõudeid maksimaalses ulatuses ning kui olemasolev sissetulek seda ei võimalda, kohustub võlgnik otsima paremini tasustatud töökohta 6.4 Teised võlausaldajad oma seisukohta kohtule ei esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3 7. Kohus, tutvunud võlgniku taotluse ja võlausaldajate seisukohtadega leiab, et U. M.a taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 8. Vastavalt pankrotiseaduse (

) § 2 teisele lausele antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast kindlat ja automaatset võlgadest vabanemist.

§ 2teises lauses sätestatu ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus.

9.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku taotlusel pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Sama paragrahvi lg 5 1 võib kohus menetlust pikendada kuni 7 aastani menetluse algatamisest. Maakohu pikendas U. M.a kohustustest vabastamise menetlust 21.10.2016.a. määrusega (III kd tl 83-84).

1. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine saab kõne alla tulla juhul, kui võlgnik on menetluse kestel käitunud vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluse perioodil (5-7 aastat) peab võlgnik tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega ja muidugi käima tööl (st tegelema tulutoova tegevusega) või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
2. Hinnates võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse kestel, märgib kohus, et kohustustest vabastamise menetluse vältel on U. M. korrektselt esitanud aruanded (andmed sissetulekute kohta (konto väljavõtted, maksuameti väljavõtted), teavitanud tööandja muutustest ning esitanud tõendid oma tervisliku seisundi kohta. Valdava enamuse menetluse kestusest on U. M. omanud töökohta, kuigi töötasu suurus ja pere ülalpidamine (ülalpidamisel 2 alaealist last) ei ole võimaldanud võlausaldajatele makseid teha ulatuses, milles ootasid võlausaldajad. Eeltoodut arvesse võttes ei saa kohus väita, et U. M. on

§ 173

sätestatud võlgniku ja § 172 toodud usaldusisiku kohustusi rikkunud või täitmata jätnud. Asja materjalidest ja TÖR(töötamise register)-ist nähtub, et U. M. on töötanud peaaegu kogu menetluse kestel (RSI Grupp OÜ 01.02.2012-05.04.2012; 10.09.2014-07.11.2014; MVEN OÜ 15.05.2015-05.08.2015; RSI Grupp OÜ 06.08.2015-26.11.2015; Moller Auto AS 25.11.201511.08.2017; OÜ Kereekspert 21.08.2017-31.07.2018; RIA Holding OÜ 01.08.2018-03.08.2018) ja töötab praegu MT Kiirkulleriteenused OÜ-s alates 01.03.2019 – tööleping on kehtiv käesoleval hetkel) kahveltõstukite jms masinate juhi ametikohal (III kd, tl 176-178). Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last H. (sünd xxx.

1. a)ja M. (sünd. xxx.
2. a)M.. Võlgnikul puudub kinnisvara. Maanteeameti Liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud sõidukid VAZ Sedaan (1985.a väljalase) ja Audi 80 Sedaan (1987.a). Kohus nõustub, et õnnetusjuhtumi (avarii) tagajärjel saadud vigastuse (parema käe küünarnuki närvikahjustus; U. M. on paremakäeline) tõttu võivad olla tema võimalused tööjõuturul (nii 4 töötamisel kui tööotsimisel) piiratumad, mis omakorda mõjutab väljamaksete tegemist võlausaldajatele. Kohus ei nõustu võlausaldaja Swedbank AS-i seisukohaga nagu oleks võlgnik eiranud tulutoova tegevusega tegelemise kohustust. Võlgnik ei ole hoidnud kõrvale

§ 173

lg 1 kohustusest, on töötanud valdava osa menetluse ajast, ei ole varjanud oma tööandjaid ega töötasu suurust. 12. Asja materjalidest tulenevalt on U. M. kohustustest vabastamise menetluse kestel tasunud võlausaldajatele (II kd tl 27; II kd tl 86; III kd tl 98) kokku 2090,40 eurot, so ca 8% kogu pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (kokku 27 234, 80 eurot). Kohus nõustub, et 8% ei ole eriti märkimisväärne osa tasumata jäänud kohustustest, kuid arvestades võlgniku vigastust (ja sellest taastumist), ülalpeetavaid (2 alaealist last), pideva töökoha omamist kogu menetluse vältel ning aruannete ja andmete korrektset esitamist, ei ole kohtul alust järeldada et võlgnik on oma

§ 173

kohustusi rikkunud süüliselt ning kahjustanud seeläbi võlausaldajate huve, mis õigustaks kohustustest vabastamisest keeldumist (vt

§ 175lg 2).

Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (

§ 175lg 2 p 2).

Kuna kohus ei ole tuvastanud võlgniku süülist käitumist tuleb võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks rahuldada (Riigikohtu määrused 3-2-1-19-16 p 14; 3-2-1-46-13 p 11; 3-2-1-121-11 p 12). 13. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 175lg 7).

Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176lg 1).

Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist (

§ 177lg 1).

/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 5