← Eesti

2-17-130328/38

Obsah (12)§ 162§ 657§ 652§ 238§ 633§ 654§ 173§ 171§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-17-130328 Otsuse tegemise aeg ja koht 30.05.2019, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja),

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulude katteks 741,20 eurot ja viivise sellelt.

  1. Otsuse põhjenduste kohaselt puudus maakohtus vaidlus selle üle, et kostja on hageja isa, et hageja elab ema juures, kuid käib isa juures üle nädalavahetuse ja veel kahel õhtul kuus ning et kostja maksab hageja ülalpidamiseks elatist 250 eurot kuus, kuid teeb seda hilinenult, sest kannab elatise üle hageja ema pangakontole iga jooksva kuu 7.–
  2. kuupäeval. Maakohus asus seisukohale, et hagi esitamine kostja vastu oli õiguslikult põhjendatud, kuna kostja on rikkunud oma kohustust maksta elatist õigeaegselt.
  3. Maakohtu hinnangul oli nõutava elatise suurus põhjendatud sõltumata kostja vastuväidetest, kuna kostja ei esitanud ühtki tõendit selle kohta, et hageja ülalpidamiskulud oleksid väiksemad kui 500 eurot kuus.
  4. Elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära puudus maakohtu hinnangul praegusel juhul alus. Kostja ei ole tõendanud, milliseid kulusid ta kannab seoses sellega, et ta võtab lapse enda juurde üle nädala nädalavahetuseks ja veel kaheks õhtuks kuus, kui ei ole nn isa nädalavahetus. Sellest tegi maakohus järelduse, et ilmselt peale lapsele öömaja andmise ja lapse toiduga kindlustamise kostja kulutusi lapse ülalpidamiseks tema suhtlusajal ei tee. Kohtu hinnangul ei tõenda kostja esitatud
  5. a ja
  6. a maksekorraldused lapse täiendavate kulude kandmist ning seda ei tee ka XXX hinnakiri ja kokkuvõtte ratsutamise algõpetusest, sest maksekorraldustel raha ülekandmine ei hõlma ei hagetavat perioodi ega ka vahetult hagi esitamisele eelnenud aega, samuti ei seostu hagejaga ratsaspordibaasi hinnakiri ja kokkuvõte algõpetusest. Elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära ei anna alust ka kostja väidetav nägemispuue ega ka krooniline keskkõrvapõletik ning Eesti Töötukassas 3

(8)end töötuna arvele võtmine alates 01.06.2018, sest kostja on vähemalt osaliselt töövõimeline, nagu nähtub Eesti Töötukassa 04.06.2018 kirjast kostjale, ning töötuks olemine ei vabasta vanemat oma alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest. Pealegi on kostja tasunud oma lapsele ülalpidamist igakuiselt 250 eurot kuus, mis tõendab, et ta suudab seda teha.
  1. Ka riikliku peretoetuse saamine ei ole iseenesest alus elatise vähendamiseks, vaid see saaks olla mõjuvaks põhjuseks üksnes koosmõjus vanema halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et lapse vajadused on miinimummsummast väiksemad. Praegusel juhul kostja seda teinud ei ole.
  2. Maakohus mõistis miinimummääras elatise välja alates 01.07.2018, kuna kohtul puudusid andmed, kas kostja on pärast juunit 2018 hageja ülalpidamiseks elatist maksnud. Apellatsioonkaebus
  3. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega vähendada elatist 160 eurole ning määrata elatise tasumine jooksva kuu
  4. kuupäevaks. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda.
  5. Kostja hinnangul eksis maakohus tõendite hindamisel. Kohus lahendas vaidluse üksnes lapse ema seisukohtadele ja avaldustele tuginedes, jättes hindamata kostja väiteid ja tõendeid.
  6. Kostja esitas maakohtule tõendid selle kohta, et kostja on kandnud jooksvalt lapsega seotud kulusid ning tasunud ainsa huviringi kulu, milles laps osaleb. Lapse ema konto väljavõttest nähtub, et kostja on igakuiselt kandnud hageja ema arvele 250 eurot elatist, kuid sealt ei nähtu, et lapse ema oleks teinud kulutusi lapsele. Pigem on ema külastanud alkoholipoodi, söögikohti ning teinud muid põhjendamatuid kulusid, mis ei seostu lapsega. Kostja hinnangul ei pea ta tasuma lapse ema meelelahutuse eest, vaid elatist tuleks kasutada sihtotstarbeliselt. Kuna lapse ema konto väljavõttest kulusid lapsele ei nähtu, siis ei saa olla kulud lapsele nii suured kui nõutav elatis eeldab. Miinimumelatisest väiksema elatise tasumisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud, mida tõendab lapse ema esitatud konto väljavõttes kajastatud kulude read.
  7. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti ka kostja varalise seisundi hindamisel. Kostja on töötu ja tema tervislik seisund (nägemispuue) ei võimalda tal leida niivõrd tasustatavat tööd, et nõutud summas elatist maksta. Kostja tervislikku olukorda ei ole sisuliselt ka vaidlustatud. Kostja ei soovi lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamist, vaid soovib selle vähendamist mõistlikul viisil.
  8. Maakohus jättis ebaõigesti arvestamata asjaolu, et osa lapse vajadustest on kaetud peretoetustega.
  9. Kostja jaoks on üllatav, et elatis on välja mõistetud alates 01.07.2018, kuivõrd kostja on igakuiselt oma ülalpidamiskohustust täitnud. Kostjale jääb ka arusamatuks hageja nõue saada elatis kuu
  10. kuupäeval olukorras, kus hageja ema töötasu laekub kuu lõpus ja lapse hüvanguks kulusid ei tehta.
  11. Hageja menetluskulud maakohtus oleks tulnud jätta hageja enda kanda, kuna elatise hagi esitamine ei olnud põhjendatud ning ka seetõttu, et menetlusdokumentide sisu arvestades oleks hageja seaduslik esindaja saanud esitada hagi ilma lepingulise esindajata. Vastustaja seisukoht
  12. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 4
(8)Ringkonnakohtu seisukoht 27. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt

§ 657lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

28. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 652 lg-s 3 sätestatud alustel. Ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks (

§ 652

lg 5).

§ 238

lg 1 esimese lause kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb

§ 633

lg 5 järgi apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama (

§ 652lg 4 esimene lause).

29. Ringkonnakohtu hinnangul on

§ 238

lg 1 ja § 652 lg 3 p 2 alusel põhjendatud apellatsioonkaebuse lisaks oleva konto väljavõtte tõendina vastuvõtmine (tl 95). Kuivõrd asjas on vaidluse all elatise tasumise kohustuse regulaarne täitmine ja perioodi 01.09.2017 – 09.10.2018 kohta konto väljavõte toimikus puudub, siis selle tõendi alusel võib kohtul olla võimalik tuvastada asja lahendamise seisukohast tähtsust omavaid asjaolusid. 24.01.2019 on esitatud kostja pangakonto väljavõte kuni 10.01.2019, mille vastuvõtmisest ringkonnakohus

§ 238

lg 1 järgi keeldub, kuna apellatsioonkaebuse läbivaatamisel on oluline ajavahemik kuni maakohtu otsuse tegemiseni. Seega ei ole tõend asjakohane. 30. Kostja 30.04.2019 esitatud lõplikele seisukohtale lisatud dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks puudub kolleegiumi arvates alus. Kostja soovib uute tõenditega näidata, et elatise maksmise tõttu on ta pidanud eirama enda teisi kohustusi. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist uue väitega, mille esile toomine alles lõplikes seisukohtades ei ole

§ 633lg 5 järgi õigeaegne.

Seega keeldub ringkonnakohus 30.04.2019 esitatud tõendite vastuvõtmisest, kuna need on esitatud hilinenult. Kuna kostja 30.04.2019 lõplikele seisukohtale lisatud tõendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus nende tagastamiseks. 31.

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

  1. Käesolevas tsiviilasjas esitas alaealine laps hagi ühe vanema vastu PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatise väljamõistmiseks. Kostja palus vähendada elatis 160 euroni. Maakohus rahuldas hagi, kuna leidis, et kostja ei ole esitanud mõjuvat põhjust PKS § 102 lg 2 mõttes, et vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära.
  2. Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus (vt Riigikohtu 16.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Mõjuva põhjuse olemasolu peab seejuures tõendama kohustatud vanem (Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas 5

(8)nr 3-2-1-124-15, p 15). PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu ning kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt Riigikohtu 13.04.2016 otsus asjas nr 3-2-1-17-16, p 11; 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15; 16.01.2013 otsus asjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Muuhulgas ei ole PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad (vt ka Riigikohtu 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2).
  1. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud seisukohti. Vastuseks kaebusele märgib kolleegium, et maakohus on käsitlenud hageja esitatud nõude maksmapandavuse eeldusi ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks tuleb vaatamata kostja vastuväidetele hagi rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul peavad maakohtu järeldused paika nii elatise suuruse, väljamõistmise kuupäeva kui ka otsuse täitmise viisi ja korra osas.
  2. Kolleegium on maakohtuga ühte meelt selles, et praegusel juhul ei anna alust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära kostja väidetavalt kehv tervislik seisund. Üksnes kostja paljasõnaline väide, et tal on nägemispuue ja keskkõrvapõletik, ei ole mõjuva põhjuse tõendamiseks piisav. Lisaks ei ole kostja toonud esile, kuidas tema väidetavalt kehv tervislik seisund piirab tema võimalusi sissetulekut teenida. Mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks saab muu hulgas olla vanema töövõimetus. Kostja on tõendanud, et ta on töötu alates 01.06.2018 (tl 56), kuid mitte seda, et ta on töövõimetu. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Samuti ei anna ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära (vt Riigikohtu 07.10.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 13). Seega pelgalt asjaolu, et lapse emal on suurem sissetulek kui kostjal, ei anna alust elatist välja mõista alla miinimummäära.
  3. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kuigi puudub vaidlus, et laps viibib osa ajast isaga esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorra alusel, ei tõenda kostja 11.06.2018 menetlusdokumendi lisana esitatud tõendid (tl 54-64) kostja senist panust hageja ülalpidamist määral, mis tingiks edaspidi elatise väljamõistmise alla seaduses sätestatud miinimummäära.
  4. Maakohus märkis ka õigesti, et riiklike peretoetustega saab arvestada koosmõjus muude mõjuvate põhjustega. Olukorras, kus maakohus kaalukaid põhjuseid elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära ei tuvastanud, ei ole põhjendatud üksnes riiklike toetuste arvelt elatist vähendada.
  5. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et lapse ema konto väljavõttest ei nähtu lapsele tehtud kulutusi. Ema konto väljavõttest nähtuvalt tasub ema nii lapse lasteaiatasu kui ka kannab elamis- ja toidukulud ning apellatsioonkaebuses viidatud eelkooli kulu kannavad vanemad võrdsetes osades (tl 68-76). Ringkonnakohus eeldab, et kaebuses märgitud huviringi all peab kostja silmas eelkooli, kuna teisi regulaarseid kulusid lapsele kostja konto väljavõttest ei nähtu (tl 54-55). Seega ei pea paika kostja väide, et üksnes kostja kannab lapse ülalpidamiskulusid, sh huviringikulusid.
  6. Lõpuks nõustub ringkonnakohus maakohtuga ka elatise maksmise tähtajas. Kuivõrd pooled ei saavutanud ka vaatamata ringkonnakohtu ettepanekule kokkulepet muus tasumise kuupäevas, siis on põhjendatud lähtuda seaduses ettenähtust ning kohustada 6
(8)kostjat elatist maksma PKS § 100 lg 4 alusel kuu
  1. kuupäeval iga kalendrikuu eest ette (tl-d 111, 112). Seejuures ei oma vastupidiselt kostja seisukohale ringkonnakohtu hinnangul tähtsust, millisel kuupäeval laekub hageja ema töötasu. Elatise väljamõistmisel ei lähtu kohus sellest, millal lapsele ülalpidamist andvatele vanematele igakuine sissetulek laekub. Nimetatud asjaolu saavad pooled arvesse võtta kokkuleppe sõlmimisel, kuid kohus lähtub elatise väljamõistmisel seadusest. Kostja peab igakuise kohustuse täitmisel seaduses ettenähtud kuupäevaga arvestama ja elatise maksmiseks vajaliku summa säästma.
  2. Kostja lisas apellatsioonkaebusele konto väljavõtte, millega soovib tõendada, et ta on maksnud igakuist elatist ka pärast
  3. a juunikuu makset (tl 95). Viidatud konto väljavõttega on kostja tõendanud, et ta on täitnud igakuiselt elatise tasumise kohustust, kuigi teinud seda augustis, septembris ja oktoobris hilinemisega. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi maakohus mõistis elatise välja alates 01.07.2018 põhjusel, et asjas on tõendatud elatise maksmine üksnes kuni
  4. a juunikuuni, ei tähenda see, et hageja saaks elatist topelt. Juhul, kui hageja pöördub kohtuotsuse täitmiseks kohtutäituri poole, saab kostja tõendada, et ta on kohustuse täitnud. Seega ei ole põhjendatud kostja etteheide maakohtule, et elatis on perioodi eest alates 01.07.2018 kuni kohtuotsuseni väljamõistetud topelt.
  5. Kostja on vaidlustanud ka menetluskulude jaotuse ja suuruse. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja esitas hagi põhjendamatult. Maakohus leidis, et kostja ei täida igakuist elatise maksmise kohustust õigeaegselt ja rahuldas hagi.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seetõttu on käesoleval juhul põhjendatud vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt. Tegemist on hagimenetlusega, kus kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega ei saa hagejale oma õiguste kaitsmisel ette heita lepingulise esindaja abi kasutamist. Seda enam, et ka kostja ise on pidanud vajalikuks kasutada menetluses lepingulise esindaja abi. Ka menetluskulude suuruse osas on maakohtu otsus kolleegiumi hinnangul õiglane ja põhjendatud nii õigusabiteenuse osutamise ajakulu kui tunnihinna määra osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud otsuse põhjenduses jälgitav ja arusaadav. 42. Eelnevat kokkuvõttes ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega menetlusnormide rikkumist. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning andnud esitatud tõenditele seadusekohase hinnangu. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi pikemalt korrata.

Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei ole iseseisvaks kohtuotsuse tühistamise aluseks.

  1. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
  2. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud

§ 171

lg 1 alusel kostja kanda.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 7

(8)45. Hageja esitas vastuses apellatsioonkaebusele ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud 460,80 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi 3,2 tunni ulatuses tunnitasuga 144 eurot (käibemaksuga). Nimekirja kohaselt seisnes õigusabi apellatsioonkaebusega tutvumises ja analüüsimises ning kliendiga nõupidamises (0,8 tundi) ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamises (2,4 tundi). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palub hageja menetluskulud välja mõista käibemaksuga. Kostja leidis, et menetluskulud ei olnud põhjendatud. Kostja taotles menetluskulude jätmist

§ 162lg 4 järgi poolte kanda.

46. Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja ajakulu apellatsioonimenetluses on põhjendatud ja vajalik menetluskulu nimekirjas märgitud ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu määr 144 eurot (käibemaksuga) on mõistlik ja

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud.

Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 460,80 eurot (käibemaksuga). Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaks aluse

§ 162lg 4 järgi jätta menetluskulusid poolte kanda.

47. Lähtudes

§ 177

lg-st 4, märgib kohus vastavalt menetlusosalise taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 48.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.