Obsah (14)
§ 178§ 633§ 187§ 129§ 436§ 230§ 231§ 232§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 221VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-19-1215 30. mai 2019, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised j
§ 178lg 1 ja 2).
Vastavalt
§ 633
lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt
§ 187
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud Tsiviilasi nr 2-19-1215 menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui viidatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD A I (hageja)
- jaanuaril 2019 esitas Viru Maakohtule hagiavalduse A Li (L, kostja) vastu elatise väljamõistmiseks (tl 2-3). Hageja on täisealine ja õpib xxx klassis, õppimise nominaalkestus on 12 aastat. Hageja elab kostjast eraldi koos hageja emaga. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis 270 eurot kuus alates hagi esitamise päevast kuni hageja 21-aastaseks saamiseni. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leidis, et avaldus tuleb käiguta jätta ning anda hagejale võimalus täpsustada haginõuet. Viru Maakohus
- jaanuari
- a määrusega (tl 40) jättis A Ii hagiavaldus käiguta ning andis talle tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, s.o hagi nõude täpsustamiseks (vajadusel hagi põhjenduste täpsustamiseks). Hagejal tuli täpsustada hagi nõuet, st kas tema nõuab elatise maksmist kuni keskhariduse omandamiseni või vajadusel põhistada elatise nõude esitamist kuni 21-aastaseks saamiseni. Vastaselt juhul võib kohus jätta hagi osaliselt rahuldamata. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED A I (hageja)
- veebruaril 2019 esitas Viru Maakohtule täpsustatud nõudega hagiavalduse A Li (L, kostja) vastu elatise väljamõistmiseks (tl 44-45). Hagi on võetud Viru Maakohtu menetlusse
- veebruari
- a määrusega (tl 47-48). Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis summas 270 eurot kuus alates hagi esitamise päevast kuni hageja keskhariduse saamiseks suunatud õppimise Narva Xis lõpetamiseni. Jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja põhjendab oma nõuet PKS § 75, § 99 pga 2, §-ga 99 ja § 101 lg-ga
- Hagiavaldusest nähtub, et kostja on hageja isa. Hageja ema ja kostja abielu lahutati Viru Maakohtu
- jaanuari
- a otsusega tsiviilasjas nr 2-07-
- Samas asjas samal päeval tehtud kompromissmäärusega kinnitati poolte kokkulepe ühisvara jagamise ja hageja kasuks elatise kindlaksmääramise kohta. Kostja on endale võtnud kohustuse tasuda hagejale elatis hageja täisealiseks saamiseni. Hageja sai täisealiseks
- novembril
- Täisealiseks saamise päeval on hageja õppinud xxx klassis. Kõnealune õppimine on suunatud keskhariduse saamisele ja õppimise nominaalkestus on 12 aastat (12 klassi). Asjaolu, et hageja on õigustatud elatise saamiseks, tõendatakse Narva Xi tõendiga. Seega on kostja kohustuseks hageja ülalpidamine kuni hageja poolt lütseumis õppimise lõpetamiseni. Hageja leiab, et ei ole vaja tõendada lapse vajadusi juhul, kui õigustatud isik taotleb elatise määramist PKS § 101 lg 1 ettenähtud suuruses, kuna loetakse, et antud juhul vajaduste minimaalulatus on kehtestatud seadusega ja moodustab töötasu alammäära. Kuna vanemad kannavad ülalpidamiskohustust võrdsetes osades, peab elatise maksmiseks kohustatud isik maksma elatist poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses. Vabariigi Valitsuse 13.12.
- a määrusega nr 117 kehtestati Eesti Vabariigis kehtiva töötasu alammäär, mis moodustab 540 eurot kuus alates 01.01.
- Pool sellest summast on 270 eurot. Arvestades eeltoodut, on lapsel õigus saada elatist summas 270 eurot kuus igalt vanemalt. 2
(7)Tsiviilasi nr 2-19-1215 Elatise määramisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et hageja täisealiseks saamisest on möödunud veidi vähem kui kaks kuud. Tõenäoline on see, et puudub võimalus tõendada kõiki igapäevaseid kulusid lapsele (nt kulud toidule jms) ja on võimalik tõendada neid kulusid, mis puudutavad nende asjade ja teenuste ostmist, mis on erakorralist laadi (nt riietus, jalanõud, puhkusereisid jms). Hageja esitab erakorraliste ostude tegemist tõendavad dokumendid, millest tulenevalt on hageja ema tasunud ajavahemikul 01.01.2018-31.12.2018 erakorraliste ostude eest 4055,13 eurot, s.o 337,92 eurot kuus. Hageja arvates, arvestades erakorraliste kulude suurust, on võimalik lugeda tõendatuks, et koos toidu ja elamiskuludega on hageja ülalpidamise igakuised kulud võrdsed palga alammäära suurusega või ületavad seda. Sellest tulenevalt sai hageja kulud tõendatud ka esitatavatest dokumentaalsetest tõenditest lähtudes. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 122 lg 1 näeb ette, et tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.
§-ga 123 kooskõlas võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.
§ 129
lg 2 sätestab, et seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja nõuab elatise väljamõistmist summas 270 eurot kuus alates hagi esitamisest. Lähtudes eeltoodust, kõnealuse tsiviilasja hagihind on 2430 eurot (270 x 9). KOSTJA VASTUVÄITED Hagi vastuses (tl 62) leidis kostja, et hageja nõuded tema vastu on põhjendamatud ja palub jätta hagi rahuldamata, menetluskulusid palub kostja jätta hageja kanda. Hagi vastuse põhjenduste kohaselt on
- jaanuari
- a otsuse järgi täitnud kostja kohusetundlikult oma kohustusi elatise väljamaksmises laste Ai ja Mi ülalpidamiseks. Pärast Ai täisealiseks saamist (27.11.2018) ei lõpetanud kostja makseid tema ülalpidamiseks. 08.12.2018 kandis kostja laste ema A Iale 500 eurot mõlemale lapsele (kuupalga alammääraga arvestades). 08.01.2019 kandis kostja üle mõlemale lapsele 540 eurot, s.o 270 eurot kummalegi lapsele, sh ka hageja ülalpidamiseks. Seepärast peab kostja hiljem, s.o 24.01.2019 esitatud hageja nõuet põhjendamatuks, kuna kohustusi oli kostja täitnud kuni haginõuete esitamiseni. Peale selle püüdis kostja igati kontakteeruda Aiga pärast tema 18-aastaseks saamist ja otsustada ülalpidamise jätkamise küsimuse üle ning soovis välja selgitada, millisele arveldusarvele tuleb talle raha üle kanda.
- aasta detsembrikuus tegi kostja pojale (hagejale) ettepaneku kohtuda ja välja selgitada pangaarve, millele hakkab kostja raha üle kandma, ja kuupäeva. Kostjal ei tulnud sest midagi välja. Mingeid andmeid kostjale poeg (hageja) ei andnud. Kostjat ei aidanud koguni poja klassivend, kes teatas, et A ei soovi mingeid andmeid anda ja palus kostjat blokeerida (tl 66). Ka hagiavaldustes pole ära märgitud pangaarveid. Seepärast, saamata hagejalt andmeid, on kostja jätkuvalt teinud hageja ülalpidamiseks rahasummade ülekandeid tema ema A Ia arveldusarvele. 3
(7)Tsiviilasi nr 2-19-1215 Kostja ei pea hagi põhjenduses märgitud Perekonnaseaduse § 75 lg 1 ja 101 lg 1 sätteid õigeks. Esimene paragrahv kuulub lahutatud abikaasa ülalpidamise jakku, teine aga näeb ette elatisraha alaealisele lapsele. Kostja kavatseb hageja ülalpidamise elatise väljamaksmist jätkata kuni tema keskhariduse omandamiseni, s.o kuni 30.06.2020, arvestades x 24.01.
- a tõendis toodud andmeid. Kuna hagi on kostja vastu esitatud pärast tema vabatahtlikku kohustuste täitmist 16 päeva möödudes hageja poolt nõutavas summas, siis leitakse, et hagi on esitatud põhjendamatult. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Kohus edastas hagi vastuse hageja lepingulisele esindajale ja andis tähtaja arvamuse avaldamiseks (tl 68). Hageja esindaja kohtule ei vastanud. KIRJALIK MENETLUS Kuna mõlemad pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses, on kohus määranud
- aprilli
- a määrusega (tl 69-70) vaadata tsiviilasi läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele määrati tähtaeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Kohus tegi pooltele ettepaneku sõlmida kompromissi ja esitada kohtule. Juhul kui pooled ei sõlmi kompromissi, tegi kohus hagejale ettepaneku esitada andmeid selle kohta, kuhu kanda elatis üle (isiku nimi, isikukood, arvelduskonto number). Kostjale tehti ettepaneku esitada tõend vabatahtlikult
- a märtsi, aprilli ja mai elatise tasumise kohta. Hageja (tl 74) Hageja on jätkuvalt sellel arvamusel, et hagi on põhjendatud ja palub selle rahuldamist. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja jääb eelnevalt esitatud seisukohtade juurde. Kostja on hagi vastuses viidanud, et tasub vabatahtlikult hagejale elatist. Selles osas hageja nentib, et esitab nõude elatise sissenõudmise kohta suuremas summas kui elatise summa, mis tasutakse kostja poolt. See asjaolu, et kostja tasub elatist väiksemas summas, ei lükka hageja õigust pöörduda kohtusse elatise sissenõudmiseks kõrvale. Hageja soovib olla kindel, et elatis makstakse talle kostja soovist sõltumata. Seega hagiavalduse rahuldamata jätmine sellel põhjusel, et kostja tasub vabatahtlikult elatist 250 euro ulatuses, põhjendatud pole. Hageja esitas ka dokumentaalsed tõendid, millega tõendatakse hageja vajadusi. Kostja ei esitanud vastuväidet hageja poolt avaldatud kulude vastu. Seega selles osas vaidlus puudub. Lähtudes sellest, on põhjendatud elatise väljamõistmine hagiavalduses kindlaksmääratud ulatuses. Kostja (tl 77, 82) Kostja jäi kohtule
- mail 2019 esitatud vastuses oma hagi vastuse juurde, milles on palunud jätta hagi rahuldamata ning määrata kulud hageja kanda. Kostja lisas pangakonto väljavõtte elatise maksmise kohta
- a märtsi, aprilli, mai eest (tl 78). Kohtule
- mail 2019 esitatud vastuses jäeti arvamusele, et hageja nõudmised on põhjendamata. Hageja toonitab, et kostja on maksnud väiksemat rahasummat, kui hageja nõuab. See ei vasta tegelikkusele. Hagi esitati 270 euro suuruses summas igakuiselt. Viidatud rahasummat on kostja maksnud hagejale veelgi enne hagiavalduse esitamist. Just selletõttu palub kostja hagi 4
(7)Tsiviilasi nr 2-19-1215 rahuldamata jätmist, kuna on hageja nõudeid täiel määral täitnud ka enne hagi esitamist. Kostja kinnitas oma eelnevaid (varasemaid) vastuseid. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
§ 436
lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
§ 436
lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
§ 230
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
§ 231
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte
§ 232lg 1 kohaselt.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud
§ 232
lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendamata ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses. Hageja nõudeks on mõista kostjalt välja elatise summas 270 eurot kuus alates hagi esitamise päevast kuni hageja keskhariduse saamiseks suunatud õppimise Narva Xis lõpetamiseni. Kostja ei ole hagiga nõus, kuna täidab lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ja nõuetekohaselt. Poolte vahel puudub vaidlus, et: kostja on hageja isa; hageja sai täisealiseks
- novembril 2018; hageja täisealiseks saanuna jätkas õppimist Narva Xi
- klassis, õppimine on suunatud keskhariduse saamisele, õppimise nominaalkestus on 12 aastat ehk 12 klassi (tl 6 pöördel); hageja vanemad elavad lahus; hageja elab ema A Ia juures. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Tulenevalt PKS §-st 96 ja § 97 p-st 2 peab kostja hagejat ülal pidama kuni hageja keskhariduse saamiseni. Tulenevalt PKS § 99 lg-st 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. 5
(7)Tsiviilasi nr 2-19-1215 Hageja esitas dokumentaalsed tõendid oma kulutuste kohta (tl 7-39). Kostja vastuväiteid kostja kulutuste suuruse ja põhjendatuse kohta ei esitanud. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja nõuab kostjalt elatise tasumist summas 270 eurot igakuiselt alates hagi esitamisest. Hagi sai esitatud kohtule 24. jaanuaril 2019, menetlusse võetud hagi esitati 5. veebruaril 2019. Asja materjalide (tl 65, 78) kohaselt kandis kostja 08. jaanuaril 2019 oma pangakontolt hageja ema A Ia pangakontole 500 eurot selgitusega „Alimendid M ja A (viimane aasta)“ ning samal päeval veel 40 eurot selgitusega „Alimendid M (kuni 18.
- a)ja A (18.a – kuni 30.06.2020.a)“. 8. veebruaril 2019, 8. märtsil 2019, 8. aprillil 2019 ja 8. mail 2019 kandis kostja A Ia pangakontole 540 eurot igakordse selgitusega „Alimendid M (kuni 18.
- a)ja A (18.a – kuni 30.06.2020.a)“. Kohus leiab, et ülekannete selgitustest ilmneb üheselt, et kostja kandis laste Mi ja Ai ema kontole 2019. a jaanuaris, veebruaris, märtsis, aprillis ja mais elatisena 540 eurot igakuiselt, mis jagatuna kaheks annab 270 eurot. Lähtudes asja materjalidest, täidab kostja lapse (hageja) ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ja nõuetekohaselt. Kostja maksab elatist hageja ülalpidamiseks ka pärast hageja täiealiseks saamist 27. novembril 2018. Kostja teeb seda hagis nõutud suuruses korrapäraselt alates 2019. a jaanuarist. Seega ei riku kostja hageja suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ja hagi esitamine ei ole õigustatud ning kohus jätab hagi rahuldamata täies ulatuses. Asjakohatu on hageja esindaja märge (tl 74) selle kohta, et ta esitab nõude elatise sissenõudmise kohta suuremas summas kui elatise summa, mis tasutakse kostja poolt. Asja materjalidele ei vasta hageja esindaja väide, et kostja tasub vabatahtlikult elatist 250 euro ulatuses. Kostja pangakonto väljavõttest (tl 65, 78) tuleneb, et alates 2019. a jaanuarist kannab kostja hageja ema kontole üle igakuiselt 8. kuupäeval 540 eurot kahe lapse peale ja seega on hageja osa sellest 270 eurot. Hageja esindaja seisukoha esitamise päeva seisuga (10. mai 2019) on kostja poolt vabatahtlikult hageja ülalpidamiseks juba tasutud viiel korral 270 eurot. Hageja sai täisealiseks 27. novembril 2018. Hageja esindaja viitab nõutava summa suuruse põhjendamiseks muuhulgas PKS § 101 lg-le 1, mis näeb ette elatise miinimummära (olgu alaealisele lapsele). 2019. aastal esitatud hagis nõuab hageja elatist, mille suurus võrdub 2019. aastal kehtestatud elatise miinimummääraga. Kohus leiab, et nendest hageja toodud asjaoludest saab järeldada, et hageja seostub oma nõude suurust PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määraga. Aastal 2018 oli töötasu alammäär 500 eurot, pool sellest on 250 eurot. Kostja pangakonto väljavõttest (tl 65) tuleneb, et 2018. a novembris ja detsembris kandis kostja hageja ema kontole igakord 8. kuupäeval 500 eurot kahe lapse peale ja hageja osa on järelikult sellest 250 eurot. Seega on kostja täitnud hageja ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ja nõuetekohaselt ka enne hagi esitamist. Hageja viitab (tl 74), et soovib olla kindel, et elatis makstakse talle kostja soovist sõltumata. Kohtule kostja esitatud ja kohtuotsuses analüüsitud tõendid ei anna alust kahelda, et kostja jätkab hageja ülalpidamiskohustust vabatahtlikult täitma ka edaspidi. Kui kostja lõpetab raha ülekandmise on hagejal igal ajal õigus pöörduda kohtusse vastavasisulise hagiga. MENETLUSKULUD 6
(7)Tsiviilasi nr 2-19-1215
§ 173
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§ 162
lg 1 ja lg 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jättis hagi rahuldamata ja otsus sai seega tehtud hageja kahjuks, mistõttu jätab kohus hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. Hagejale hüvitatavad kulud puuduvad.
§ 174
lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja esitas 28. veebruari 2019 arve nr 2 (tl 79), mille kohaselt on kostja tasunud FIE-le Jevgenia Tušinskaja vastuse hagile koostamise eest 160 eurot.
§ 138
lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
§ 144p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks.
Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§s 218 sätestatu kohaselt.
§ 221
lg 2 esimesest lausest tulenevalt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. Kohtule esitatud vastuse hagile (tl 61) on kostja allkirjastanud ise (tl 62). Kõik tsiviilasja menetluse kestel kostja esitatud dokumendid allkirjastas kostja ise. Lepingulist esindajat kostjal polnud (kohtule ei esitatud andmeid lepingulise esindaja kohta ega tema volikirja). Seega ei arvesta kohus kostja menetluskuludena FIE-le J T esitatud arve summas 160 eurot. Eeltoodust tulenevalt kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Tamara Šabarova kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
(7)