2-17-1192/85

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 30.05.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-1192 Tsiviilasi XX hagi YY vastu elatise vähendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28.02.2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 0 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/vastustaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja/apellant YY (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC, lepinguline esindaja Irina Vassiljeva Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28.02.2019 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta maakohtu menetlusega seotud menetluskulud hageja kanda. Muus osas on maakohtu otsus jõustunud.
2. Apellatsioonkaebus rahuldada.
3. Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud hageja kanda.
4. Nii maakohtu- kui apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale käesoleva otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord ja tähtajad 2 Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu otsus
5. 23.01.2017 esitas hageja maakohtule hagi elatise vähendamiseks, paludes muuta tsiviilasjas nr 2-15-13190 temalt väljamõistetud elatise suurust ja mõista kostja ülalpidamiseks välja elatis mitte vähem kui ¼ Vabariigi Valitsuse (VV) määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast või alternatiivselt vähendada elatise suurust kohtu määratud suuruseni.
6. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7. 28.02.2019 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 162 lõike 4 alusel poolte endi kanda. Otsuse põhjendustes märkis kohus menetluskulude jaotuse osas, et praegusel juhul on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
8. 01.04.2019 kaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uue otsuse, millega jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei ole menetluskulude jaotust nõuetekohaselt põhjendanud, mistõttu jääb arusaamatuks, kuidas on hagejalt kulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostjaks on alaealine laps, kelle õigus elatist saada on seaduses sätestatud. Tegemist ei ole ka esimese kohtumenetlusega – hageja on pöördunud korduvalt kohtu poole elatise vähendamiseks. Seega peab hageja olema valmis menetluskulusid kandma. Vastustaja seisukoht
9. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
10. Kooskõlas TsMS ja § 651 lõikes 1 sätestatuga kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Otsus on vaidlustatud üksnes menetluskulude jaotuse osas. Seega asja sisulise lahendamise osas on otsus jõustunud. 3
11. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lõike 1 punkti 2 alusel vaidlustatud osas tühistada ja teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus jaotab apellatsioonimenetluse kulud.
12. Menetluskulude jaotuse otsustamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kolleegium nõustub kaebajaga, et vaidlustatud maakohtu kaalutlusotsustus on täielikult põhjendamata, mistõttu ei ole apellatsioonikohtul võimalik seda sisuliselt kontrollida. Ka ei anna vaidluse asjaolud alust maakohtu lõppjäreldusega nõustumiseks.
13. Praegusel juhul jäi hagi rahuldamata, millises olukorras jäävad menetluskulud üldreeglina TsMS § 162 lõike 1 järgi hageja kanda. Samas on kohtul erandina võimalik TsMS § 162 lõike 4 järgi jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Antud juhul asuski maakohus seisukohale, et kostja kulude väljamõistmine hagejalt oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud, et TsMS § 162 lõike 4 rakendamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Seega eeldab selle sätte kohaldamine erandlike asjaolude olemasolu (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-142-10, punkt 10; 3-2-1-126-14, punkt 16). Eelnevast tuleneb, et lõike 4 kohaldamist peab kohus alati põhjendama. Vastavad põhjendused saavad rajaneda seaduses reeglina ettenähtud jaotuse ebaõigluse või ebamõistlikkuse tuvastamisele ning selle äärmuslikkusele hinnangu andmisele. Vaidlustatud otsuses kohus selliseid asjaolusid ei tuvastanud ning neid ei nähtu ka asja materjalidest. Otsus hagi rahuldamata jätmise osas on jõustunud, hageja apellatsioonkaebust ei esitanud. Seega on õiged kaebuse väited, et hageja pöördus põhjendamatu hagiga kohtusse ning pidi arvestama võimalusega, et tema kanda jäävad asja menetlemisega seotud kulud. Lisaks tuleb arvestada, et kostjaks on alaealine laps, millest tulenevalt ei saa kuidagi nõustuda maakohtuga, et kostja kulude väljamõistmine hagejalt oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lõike 1 järgi hageja kanda.
14. Hageja väited vastuses apellatsioonkaebusele kompromissi pakkumise kohta saaksid menetluskulude jaotamisel tähendust omada üksnes juhul, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sarnases ulatuses nagu on menetluses kompromissina pakkunud üks pool (vt TsMS § 163 lõige 2). Kuivõrd antud juhul jäi hagi rahuldamata, on hageja väited asjakohatud.
15. Samuti on hageja ekslikult leidnud, et apellatsioonkaebus on esitatud seadusest tulenevat tähtaega rikkudes. Kuna TsMS § 632 lõikes 1 sätestatud tähtaeg oleks lõppenud 31.03.2019, s.o pühapäeval, loetakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lõike 8 järgi apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval, s.o antud juhul esmaspäeval 01.04.
16. Seega on kostja kaebus tähtaegne. 4
17. Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad apellatsioonimenetlusega seotud kulud TsMS § 162 lõike 1 (koosmõjus § 639 lõikega 1) alusel hageja kanda. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lõike 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates. TsMS § 174 lõike 4 ja § 177 lõike 2 alusel määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale käesoleva otsuse jõustumist. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/