Obsah (6)

§ 76§ 75§ 113§ 65§ 68§ 25

1 Kriminaalasi nr 1-14-3300 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-3300 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär E

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata Tarko Kaljumäele katseaeg kuni 20.02.2022 ja käitumiskontroll pikkusega 24 (kakskümmend neli) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Tarko Kaljumäed käitumiskontrolli ajal järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Tarko Kaljumäed käitumiskontrolli ajal järgima

§ 75

lg 2 p-des 2,21,4, 7,8 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; - mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, selleks kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; - osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Määrata Tarko Kaljumäe kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Tarko Kaljumäe karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.05.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Tarko Kaljumäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tarko Kaljumäe kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 18.06.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-3300 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi

§ 113

- § 25 lg 1,2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 13.06.2013 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 3 kuud vangistuse võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 aastat ja 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja määrati karistuse kandmise alguseks kinnipidamise päev ehk 22.11.2013. Harju Maakohus luges 12.08.2014 määrusega Harju Maakohtu 18.06.2014 otsuses nr 1-14-3300 kohtuotsuse resolutiivosas õigeks, et

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 13.06.2013 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 kuud ja 29 päeva vangistuse võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 aastat 2 kuud ja 29 päeva vangistust. Tarko Kaljumäed on kriminaalkorras karistatud 6 korral, millest 4 karistust on arhiveeritud. Reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Kuritegude muster on varieeruv. Vägivaldsuse raskusaste on suurenenud. Kuritegusid on isik toime pannud nii etteplaneeritult kui ka impulsiivselt. Soodusteguriks on mõjutatavus ning alkoholi kuritarvitamine. Vangistuse jooksul on Tarko Kaljumäe ajavahemikul 11.11.-29.12.2015 läbinud sotsiaalprogrammi Igapäevane valik. Ajavahemikul 08.11.2016-03.03.2017 osales kinnipeetav sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening põhistes vestlustes psühholoogiga.

1. ja
2. aastal on toimunud psühholoogiga programmi teemasid kinnistavad vestlused. Isik on osalenud regulaarselt vestlustel kaplaniga. Kinnipeetav osaleb vangla tööhõives 3 majandustöödel abitöölisena. Kinnipeetav on täitnud talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused. Ülejäänud tegevused on planeeritud tulevikku. Isik kannab karistust tugevdatud järelevalvega üksuses. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 aastat 6 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat 8 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav koos abikaasa ja abikaasa tütrega aadressil xxxx. Kinnipeetav soovib võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on väga heas korras oleva 2-toalise mugavustega korteriga, mille omanik on M N, kes on S S elukaaslane. S S kinnitas kriminaalhooldusametnikule, et Tarko Kaljumäe on tema pikaajaline sõber, keda ta tunneb aastast
3. S S on kohtulikult karistatud. Hetkel antud elamispinnal keegi ei ela. M N andis oma nõusoleku selle kohta, et Tarko Kaljumäe vangistusest ennetähtaegselt vabanedes asub elama aadressile xxxx. Kinnipeetav on lõpetanud põhikooli Viljandi Vanglas, kus omandas lisaks maalri ja sadulsepa eriala. Teise vangistuse (2003-2006) lõpus asus isik Tallinna Vanglas õppima
4. klassis, kuid ei lõpetanud seda vabanemise tõttu. Väidetavalt on kinnipeetav varem töötanud Norras ja Soomes ehitajana, samuti on töötanud Soome vanglas karistuse kandmise ajal. Töökogemus on olnud episoodiline, kuna pikem vabaduses viibitud periood on olnud aastatel 2006-2009, ülejäänud vangistuste vahed on olnud umbes aasta. Kinnipeetav väärtustab materiaalset heaolu ja seda väljendavat elustiili ning on valmis selle nimel kuritegusid toime panema. K-raha andmetel on isikul täitmisel olevaid nõudeid summas 21 175 eurot, vabanemisfondis on 1620 eurot. OÜ Xxxx juhatuse liige E L kinnitas, et võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel võetakse kinnipeetav tööle xxxx. Katseaja algul makstakse miinimumpalka ja tulemustasu. Kvalifikatsiooni saavutamisel töötasu suureneb. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema L K ja õde T A. Isaga suhted puuduvad. Lähedastega on suhted T A sõnul head. Õde on käinud korduvalt ka kinnipeetavaga kokkusaamistel vanglas. Emaga on olnud suhted pingelised kinnipeetava kriminaalse käitumise, alkoholi ja narkootikumide tarbimise tõttu. Ema sõnul on ta väga pettunud poja käitumises, kuid vaatamata sellele toetab tema ennetähtaegset vabanemist. Ema loodab väga, et poeg leiab endas tahtejõudu loobuda kuritegelikust käitumisest. Ema sõnul poeg helistab talle tihti ja see on parandanud nende suhteid. Vanglasuhtest M H on kinnipeetaval tütar V, kellega ta suhtleb igapäevaselt, tütar on käinud ka vanglas kokkusaamisel. Xxxx. aastal abiellus kinnipeetav xxxx vanglas karistust kandes varasema tuttava M K. Abikaasal oli xxxx. a sündinud tütar, kelle kasvatamises ta osales. Xxxx abielu lahutati. Kinnipeetava päritoluperekonnas on õiguskuulekad isikud, kuid tema suhtlusringkonda kuulub ka kriminaalkorras karistatud isikuid. Kuriteod on toime pandud grupis, vägivallateod viitavad mõjutatavusele. Kuriteod ning väärteokorras karistatus AS ja NPALS alusel viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile. Isik hakkas alkoholi tarbima alaealisena koos sõpradega. Alkoholijoobes olles võib isik muutuda vägivaldseks, eriti grupis. Karistuse kandmise ajal on Viljandi Vanglas alkoholi tarvitamise eest karistatud kriminaalkorras. Vanglas on tuvastatud alkoholisõltuvus (remissioonis). Kinnipeetav leiab, et kui ta vabaneb, tuleb hoiduda alkoholi tarvitamisest, kuna see on põhjuseks, miks ta on vanglas. Isik on enda sõnul seltskonnas aeg ajalt tarvitanud kokaiini. Sõltuvust ei ole tuvastatud.
5. aastal on isikut kahel korral karistatud NPALS § 151 alusel ja ühel korral auto narkojoobes juhtimise eest. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul kroonilisi haigusi, mistõttu ta tarvitab igapäevaselt ravimeid. Põhikoolis iseloomustati isikut pidurdamatu ja kergesti ärrituvana, hiljem on need 4 omadused vallandunud eelkõige alkoholijoobes. Isiku jaoks on väidetavalt käesoleva vangistuse ajal palju muutunud tema mõttemaailmas, sest varasemalt süüdistas ta oma tegudes teisi, kuid nüüd on hakanud aru saama, et vastutab ise. Realistlikud eesmärgid on olemas, kuid varasemat käitumist arvestades on nende saavutamine ebakindel. Tuleviku eesmärgid on eelkõige osaleda tütre elus ja kasvatamises, asuda tööle. Tunnustuse nimel on valmis toime panema kuriteo, eelistades grupi väärtusi ja reegleid ühiskonnas kehtivatele. Ametnikesse negatiivset suhtumist ei ole täheldatud, isik on koostöövalmis. Katseajal on kinnipeetav toime pannud uue kuriteo, rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, käitunud ametnikega manipuleerivalt. Käesoleva vangistuse ajal on esmakordselt hakanud regulaarselt suhtlema kaplaniga ja usub, et jätkab suhtlemist ka vabaduses. Sõnaliselt on isikul motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks olemas. Riskihindamise alusel on Tarko Kaljumäe kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb tahtlikus vägivalla kasutamises oma (või grupi) eesmärgi saavutamiseks ja joobes juhtimises. Soodusteguriks on narkootikumid ja alkohol, mis vallandavad agressiivsuse. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 36% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 43%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava Tarko Kaljumäe tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Tarko Kaljumäe tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata isikule, tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg kuni 20.02.2022 ja käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Tarko Kaljumäele

§ 75lg 2 p-des 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused.

Tarko Kaljumäe kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on suures osas olnud tema alkoholilembus. Ta on teinud otsuse, et enam alkoholi ei tarbi. Tal on südame kahjustus ja arstid on talle öelnud, et kui ta peaks alkoholi tarvitama, siis sureb. Vanglas olles lakkas kilpnääre töötamast. See kahjustas ka südant. Töö tegemist see ei sega. Raskeid töid ta teha ei saa, kuid ta saab töötada xxxx. Tööandja E L on peretuttav. Töökoht saab olema xxxx. Ta teab, et kui kohus ta enne tähtaega vabastab, siis katseaeg jääb kuni ärakandmata karistusaja lõpuni ja käitumiskontrolli võib kohus määrata maksimaalselt 24 kuuks. Ta on võimeline täitma kõiki kohustusi, mida kriminaalhooldusametnik taotleb. Sõber S Sa on viimati kriminaalkorras karistatud 2002. aastal. Tal on tütar V, kes elab antud hetkel vanaemaga, sest lapse ema on kadunud juba üle 4 aasta. Tütrega suhtleb ta iga päev telefoni teel. Tütar käis ka koos õega kokkusaamistel. Ta täidab tütre ülalpidamiskohustust, 235 eurot läheb iga kuu arvelt maha. Ema ja õde ka toetavad tema tütart. Võlgnevustest kõige suurem on laen, kuid vanglas olles ei ole võimalik seda maksta. Raha läheb esmajärjekorras lapsele. Ta on teinud kohtutäituriga lepingu, et kui ta peaks vabanema, siis ta hakkab iga kuu seda hagi maksma. Ta oleks väga tänulik, kui kohus annaks talle võimaluse tõestada emale, tütrele ja iseendale, et saab elada ka teistmoodi. Ta kahetseb väga oma kuritegelikku minevikku. S S on olnud 12 aastat vanglast väljas ja saanud ennast tõestada. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Tarko Kaljumäe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Tarko Kaljumäe ennetähtaegset vabastamist. 5 Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Diana Helila on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 palunud asi läbi vaadata prokuröri osavõtuta. Ringkonnaprokurör märkis, et vaatamata vangla seisukohale mitte toetada kinnipeetava Tarko Kaljumäe tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on prokuratuur seisukohal, et Tarko Kaljumäe on võimalik vabastada tingimisi enne tähtaega. 18.06.2014 otsusega nr 1-14-3300 tunnistas Harju Maakohus Tarko Kaljumäe süüdi

§ 113

–

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõistis temale karistuseks 8 aastat ja 3 kuud vangistust. Tarko Kaljumäe asus karistust kandma 22.11.2013 ehk tänaseks on temal kantud enam kui 5 aastat. 10.05.2019 Viru Vangla kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et 11.11.-29.12.2015 läbis Tarko Kaljumäe edukalt sotsiaalprogrammi Igapäevane valik, töötades selles programmis aktiivselt kaasa. Samuti osaleb ta alates 15.06.2016 tööhõives majandustöödel abitöölisena. 08.11.2016-03.03.2017 osales Tarko Kaljumäe sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening, mille käigus toimus ka vestlus psühholoogiga. Tarko Kaljumäel puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 10.05.2019 Viru Vangla kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Tarko Kaljumäe selle vangistuse ajal on esmakordselt hakanud regulaarselt suhtlema kaplaniga. Samuti usub Tarko Kaljumäe, et jätkab suhtlemist ka vabaduses. Sõnaliselt on motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks olemas ning ta teab, mida selleks teadma peab. Lähtuvalt eeltoodust võib teha järelduse, et kinnipeetav on asunud paranemise teele ja kinnipidamisasutus on suunanud teda piisaval moel õiguskuulekale käitumisele. Karistuse kandmisest vabastamine tingimisi ennetähtaegselt annaks Tarko Kaljumäele võimaluse resotsialiseeruda. Ta saaks keskenduda oma lähisuhete parendamisele ning olla võimalikult palju majanduslikult sõltumatu (käia tööl). Samuti jääks ta riikliku järelevalve, s.o kriminaalhoolduse kontrolli alla, kus on tal võimalus saada vastavalt vajadusele abi (nõustamised, erinevad sotsiaalprogrammid). Kaitsja v.-adv. abi Irina Gromtsev esitas kohtule garantiikirja selle kohta, et Tarko Kaljumäel on vabanemisel garanteeritud töökoht Xxxx OÜ-s xxxx, Viru Vangla käskkirjad selle kohta, et Tarko Kaljumäe oli määratud tööle kaaskinnipeetava abistaja ametikohale ning tema tervislikku seisundit tõendavad dokumendid. Kaitsja oli arvamusel, et käeolevaks hetkel on Tarko Kaljumäe karistamise eesmärgid täidetud ja edaspidine vanglas viibimine ei anna isikule midagi. Kohus peab hindama

§ 76

lg 4 eeldusi ja mitte ainult isiku endist elukäiku või kuriteo toimepanemise asjaolusid. Riigikohtu praktika kohaselt isiku vangistusest enne tähtaega vabastamiseks peavad olema täidetud 2 tingimust, hea käitumine vanglas ja isiku individuaalse täitmiskavaga ettenähtud tegevused. Tarko Kaljumäe suhtes need 2 eeldust on täidetud. Kaitsja soovis kohtu tähelepanu pöörata sellele, et Tarko Kaljumäe käitumine vanglas on laitmatu ja mitte ainult viimase aasta jooksul. Tarko Kaljumäel puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Tarko Kaljumäe oli vangistuse jooksul hõivatud kogu aeg kasuliku tegevusega, ta läbis kõik sotsiaalprogrammid, vestles psühholoogiga, hakkas suhtlema kaplaniga, mida kavatseb jätkata ka vabaduses. Sellest lähtuvalt ei saa aru vangla arvamusest, miks Tarko Kaljumäe on endiselt ohtlik ja miks tema riskiprotsent on nii suur. Samuti soovis kaitsja pöörata kohtu tähelepanu sellele, et rohkem kui aasta tagasi oli ka kohus, kus kohus otsustas Tarko Kaljumäe vabastamist ja oli ka esitatud vangla iseloomustus. Eelmises iseloomustuses olid esitatud uute kuritegude toimepanemise tõenäosuse protsendid ja rohkem kui aasta möödudes vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsent ei ole üldse muutunud, aga üldise kuriteo toimepanemise protsent vähenes kahe protsendi võrra. Tegelikult oli isik selle aasta jooksul hõivatud majandustöödel, ei pannud toime rikkumisi, hakkas kaplaniga suhtlema ja tema riskiprotsent ei muutu või väheneb kahe protsendi võrra. Kaitsja jaoks ei ole see arusaadav. Kaitsja teab, et ka Tartu Ringkonnakohtu praktika kohaselt need riskiprotsendid ei ole arvestatavad, sest ei ole selge, 6 mille alusel vangla need saab. Vangla ei toeta isiku vabastamist. Ka sellele on põhjendus. Isik viibib tugevdatud järelevalvega osakonnas. Neile kinnipeetavatele, kes viibivad antud osakonnas, ei ole vangla kunagi andnud oma nõusolekut enne tähtaega vabastamiseks, vaatamata sellele, kuidas isik käitub, kas hästi või mitte. Sellest lähtuvalt palus kaitsja mitte võtta arvesse prokurör Ain Tali arvamust, kuna see ei ole põhjendatud. See arvamus tugineb Riigiprokuratuuri juhisele, et prokuratuur annab sama arvamuse, mis vangla. Ringkonnaprokuröri Diana Helila arvamus on põhjendatud. Selles arvamuses on arvestatud kõiki positiivseid asjaolusid, mis on vaja võtta arvesse ja sellepärast kaitsja arvas, et antud taotluse arutamisel tuleb lähtuda nimelt ringkonnaprokuröri arvamusest. Kaitsja soovis kohtu tähelepanu pöörata sellele, et Tarko Kaljumäel on tõsised terviseprobleemid. Tarko Kaljumäe selgitas istungil, et seoses tervisega on tal keelatud alkoholi tarvitamine, mis oli tema endises elus kuritegude toimepanemise põhjuseks. Ta on viibinud vanglas juba rohkem kui 5 aastat. Vangla igas oma iseloomustuses, mis puudutab Tarko Kaljumäed, viitab sellele, et tal on sõber S S, kes on varem kriminaalkorras karistatud. Tarko Kaljumäe kinnitas istungil, et S Sa oli karistatud 2002. aastal, see on rohkem kui 17 aastat tagasi. Kaitsja arvates see karistus on kustunud ja seaduse mõttes see isik on kriminaalkorras karistamata isik. Tarko Kaljumäel on väga head vabanemisjärgsed tingimused, tal on garanteeritud töökoht, tal on korter, tal on lähedaste toetus. Ka vangla märgib iseloomustuses, et Tarko Kaljumäe õde toetab teda vanglas ja on nõus toetama teda ka vabaduses. Ka parandas isik oma suhteid emaga, mis olid enne tema vangistust halvad. See ka räägib sellest, et Tarko Kaljumäe suudab vabaduses elada seaduskuulekalt ja parandada suhteid sugulastega. Tal on tütar, kellel puudub ema. Lapse ema kadus ajal, kui Tarko Kaljumäe oli vanglas. See on võib-olla aidanud kaasa muuta isiku hoiakuid, endist elustiili. Tütar on praegu xxxx ja ta vajab väga isa toetust. Kuigi sõber S S oli kunagi kriminaalkorras karistatud, on ta muutnud oma elu, tal on praegu oma firma ja tema on Tarko Kaljumäe jaoks eeskuju, kuidas on võimalik elada vabaduses. Kui kohus Tarko Kaljumäe vabastab, siis ta on veel 2 aastat ja 10 kuud riigi kontrolli all. Talle on võimalik määrata sotsiaalprogramme, mis maandavad uute kuritegude toimepanemise riski ja aitavad isikul naasta ellu vabaduses. Seoses sellega arvas kaitsja, et Tarko Kaljumäed on võimalik vabastada enne tähtaega vangistusest ja anda talle võimalus vabaduses elada, tegeleda oma tervisega ja tütre kasvatamisega. Tarko Kaljumäe kinnitas, et ta hakkab töötama ja täitma oma rahalisi nõudeid. Lähtudes sellest arvas kaitsja, et karistuse eesmärk on täidetud ja palus kinnipeetava vabastada.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröride arvamustega ning Viru Vangla ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Tarko Kaljumäe võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning seda olenemata asjaolust, et tal on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on ametnikega suhtlemisel koostöövalmis, ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused, sealhulgas osalenud regulaarselt vestlustel kaplaniga ning vangla majandustöödel abitöölisena (kaaskinnipeetava abistajana). Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et kinnipeetav on teinud jõupingutusi oma senise kuritegeliku käitumise muutmiseks, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud käituma õiguskuulekalt. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head. Tal on vabanemisel alaline elukoht sõbra elukaaslasele kuuluvas korteris. Kinnipeetavale on garanteeritud töökoht Xxxx OÜ-s, mis tagab talle kindla igakuise 7 sissetuleku. Vabanemisfondi on hoiustatud 1620 eurot, mis aitab vabanemisel esialgu majanduslikult toime tulla. Kuigi isikul on täitmisel tasumata nõudeid summas 21 175 eurot, võimaldab töökoha olemasolu koos igakuise sissetulekuga võlgnevusi tasumata hakata. Kinnipeetav on kuriteod toime pannud alkoholijoobes olles. Isik on ise kohtuistungil tunnistanud, et kuritegude toimepanemise põhjuseks oli suures osas tema alkoholilembus. Vanglas on kinnipeetaval tuvastatud alkoholisõltuvus (remissioonis). Alkoholi kuritarvitamisega seotud uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik maandada isikule käitumiskontrolli ajaks kohustuse mitte tarvitada alkoholi määramisega. Kinnipeetaval on toetavad lähedased, kellega ta on suhtlemist jätkanud ka vanglas, suhted emaga on paranenud. Kinnipeetaval on realistlikud eesmärgid tulevikuks ning ta teab, kuidas neid saavutada. Kohtu hinnangul tuleks eeltoodu põhjal anda Tarko Kaljumäele võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Ringkonnaprokurör toetab samuti kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Tarko Kaljumäe vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Tarko Kaljumäele katseaja kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 20.02.2022 ja käitumiskontrolli pikkusega 24 kuud alates kohtumääruse jõustumisest ning paneb talle käitumiskontrolli ajaks

§ 75lg 2 p-des 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused.

Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76, 75; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik