← Eesti

3-19-435/9

Obsah (7)§ 121§ 120§ 4§ 37§ 45§ 44§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2019. a, Tallinn Haldusasja number 3-19-435 Haldusasi G. B. kaebus seoses talle määratud riigi õigus

§ 121lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

  1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 06.03.2019 G. B. võõrkeelne avaldus. Avalduse kohaselt viibib ta Tallinna Vanglas vahistatuna. Tema suhtes on kohaldatud suhtlemispiiranguid (kirjavahetus, helistamine, lähedaste ja sõpradega kokkusaamise keeld). Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 1431 lg-te 1 ja 4 kohaselt on lubatud helistada ja kirjutada advokaadile. Talle on määratud kaitsja Urmas Simon, kuid ta ei ole advokaadiga rahul. Kaebaja soovib advokaadi välja vahetada. Tallinna Vangla keelab helistada teistele advokaatidele, sh selleks, et sõlmida kliendilepingut. G. B. soovib, et kohus selgitaks, kas vangla tegevus keelata teiste advokaatidega suhtlemine on seaduslik ja põhjendatud. Samuti selgitada, kas telefonisti tegevus, kes sunnib kaebajat pöörduma prokuratuuri poole, on õiguspärane. Kaebajal on vajalik helistada teistele advokaatidele, et nendega leping sõlmida. U. Simon määrati riigi poolt, kuid leping on suuline, millega rikutakse advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 p
  2. Advokaat ei maksa riigile makse. See on karistatav karistusseadustiku (KarS) § 389 lg 1 alusel. U. Simon suhtub oma kohustustesse hooletult. Advokaat Dmitri Školjar on andnud nõusoleku G. B. kaitsmiseks, kuid tal ei lasta tutvuda asja materjalidega. Samuti palub G. B. kontrollida advokatuuri tegevuse õiguspärast, kuna talle jäeti määramata uus esindaja. Advokaadi vahetamine on võimatu, kui kaebajal on suhtlemispiirangud. Avaldusele on lisatud advokatuuri vastus G. B. pöördumisele, kuhu kaebaja on vene keeles märkinud, et ta ei saa aru, mida seal on kirjutatud. Eraldi on märgitud lõik, kus advokatuur selgitab avaldajale, et kui ta soovib, et teda esindaks edaspidi D. Školjar, siis tuleb tal sõlmida kliendileping. Riigi õigusabi lõpeb lepingulise esindaja menetlusse astumisel. 3-19-435
  3. Kohus tõlgendas avaldust kaebusena. Kohus küsis Tallinna Vanglalt 18.03.2019 kohtunõudega kaebaja avaldusi ja taotlusi, mis on seotud teistele advokaatidele helistamisega.
  4. Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 22.03.
  5. KOHTU PÕHJENDUSED
  6. Kaebuse saamisel kontrollib kohus selle lubatavust, tehes halduskohtumenetluse seadustiku (

) §-s 120 sätestatud toimingud. Lühidalt tähendab see seda, et kohus kontrollib, kas vaidluse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded, kas järgitud on kaebetähtaega ning kas kaebajal on kaebeõigus. Kaebuse saab menetlusse võtta, kui kaebus on lubatav ega esine aluseid kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks (

§ 120lg 2).

Kaebuse tagastamise alused on sätestatud

§ 121lg-tes 1 ja 2.

  1. Kaebaja on teinud etteheiteid talle määratud riigi õigusabi osutaja tegevusega, soovides, et kohus kontrolliks advokatuuri tegevuse õiguspärasust kaitsja nimetamisel ja vahetamisel. 5.
  2. Kaebus ei ole lubatav. Kaebus tuleb tagastada

§ 121lg 1 p 1 alusel.

5.2. Halduskohtu pädevusse kuulub avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (

§ 4lg 1).

Õigussuhte iseloomu määramisel tuleb lähtuda vaidluse esemest, s.o kaebuse nõudest ja kaebuse alusest. Kui kaebuse nõue on

§ 37

lg-s 2 sätestatud taotlus asja sisuliseks lahendamiseks, siis kaebuse alus on põhiline asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. Kaebaja on nõudnud, et kohus kontrolliks advokaatuuri tegevuse õiguspärasust advokaadi vahetamata jätmisel. Kuigi advokatuur on avalik-õiguslik juriidiline isik ning seeläbi avaliku võimu kandja, kelle puhul võib eeldada avalik-õiguslikku suhet poolte vahel, on sellise vaidluse lahendamiseks ette nähtud siiski teistsugune kohtumenetluse kord. Halduskohtu pädevuses ei ole kontrollida advokatuuri tegevuse õiguspärasust kaitsja nimetamisel ja vahetamisel. Niisamuti ei kuulu halduskohtu pädevusse kaitsja nimetamine ja vahetamine. Riigi õigusabi on muu hulgas määratud kaitse kriminaalmenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 1). Kui kahtlustataval puudub kokkuleppeline kaitsja, määrab kaitsja uurimisasutus, prokuratuur või kohus (KrMS § 43 lg 2). Riigi õigusabi andmise kaebajale on otsustanud määrusega uurimisasutus (RÕS § 15 lg 3). RÕS § 18 lg-s 1 sätestatakse, et riigi õigusabi osutaja nimetab uurimisasutuse määruse alusel advokatuur. Kohtul, prokuratuuril ega uurimisasutusel ei ole õigust leppida advokaadiga kokku riigi õigusabi osutamises ega nimetada riigi õigusabi osutavat advokaati (RÕS § 18 lg 2). Kui advokaat on asunud riigi õigusabi korras õigusteenust osutama, on ta kohustatud seda reeglina tegema asja lõpliku lahendamiseni (RÕS § 19 lg 1, KrMS § 45 lg 5). Riigi õigusabi osutamine lõpeb menetluse lõppemisega. Riigi õigusabi osutajat saab vahetada RÕS §-s 20 sätestatud korras: selleks on vaja riigi õigusabi osutava advokaadi ja riigi õigusabi saaja kokkulepet ja õigusteenust osutama asuva advokaadi nõustumist. Riigi õigusabi taotleja ei saa nõuda uue kaitsja nimetamist, kui sellised nõusolekud puuduvad. Uue riigi õigusabi osutaja nimetab advokatuur kohtu, prokuratuuri või uurimisasutuse määruse alusel. Seega toimub uue riigi õigusabi osutaja nimetamine kohtu, prokuratuuri või uurimisasutuse määruse alusel. Advokatuur ei saa pädeva asutuse määruseta määratud kaitsjat vahetada. Piirangud kaitsja vahetamisele tagavad riigi õigusabi efektiivsuse ja kulutõhususe: kaitsja on menetlusest algusest lõpuni, mis tähendab, et ta on menetlusega kursis ega vaja täiendavat aega menetlusdokumentidega tutvumiseks algusest peale. Asja menetlev kohus saab riigi õigusabi osutaja kõrvaldada riigi õigusabi osutamisest üksnes saaja taotlusel või omal algatusel vaid juhul, kui advokaat on end näidanud asjatundmatu või hooletuna (RÕS § 20 lg 31). Harju Maakohus on lahendanud kaebaja taotluse kaitsja taandamiseks 26.03.2019 määrusega kriminaalasjas nr 1-19-112, jättes selle rahuldamata. 2

(5)3-19-435 5.
  1. Asjaolu, et riigi õigusabi osutaja määrab advokatuur, tähendab ühtlasi seda, et riigi õigusabi taotleja ja saaja ei saa nõuda endale meelepärast esindajat. Kui kaebaja ei ole rahul talle osutatud õigusteenuse kvaliteediga, on tal võimalik pöörduda advokatuuri aukohtu poole (AdvS § 16 lg 1). Aukohtumenetlus algatatakse, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Kaebajal puudub samas õigus nõuda aukohtumenetluses endale sobivat lahendit. Näiteks kui advokatuur jätab advokaadi tegevuse suhtes aukohtumenetluse algatamata distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumise tõttu, saab kohus sellise otsuse vaidlustamisel üksnes kontrollida, kas advokatuur on menetluse läbiviimisel järginud menetlusreegleid, kuid mitte otsustada, kas sisuline hinnang advokaadi kutse-eetika järgimisele on õige. Seda on kaebajale selgitanud halduskohus ka oma 14.05.2019 määruses haldusasjas nr 3-19-701 (p 3).
  2. Kaebaja on teinud etteheiteid ka Tallinna Vangla tegevusele, kuna tal pole võimaldatud helistada teistele advokaatidele peale määratud kaitsja. Kaebus tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

6.1. Kohus saab anda hinnangu vangla tegevuse õiguspärasusele konkreetset vaidlust lahendades. Kaebaja eesmärgiks on helistada teistele advokaatidele ja leppida kokku enda kaitsmine. Kaebaja ei ole käesolevas haldusasjas konkretiseerinud, kellele ta täpselt helistada soovib. Igal juhul on kaebuse eesmärgi saavutamiseks tuvastamiskaebus ebaefektiivne õiguskaitsevahend. Tuvastamisotsus ei loo vastustajale kohustust käituda selles taotletud viisil. Tuvastamiskaebuse esitamise võimalusi on menetlusseadustikus ka piiratud.

§ 45

lg 3 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada siis, kui isiku õiguste kaitseks ei ole efektiivsemaid õiguskaitsevahendeid. Kaebaja õiguste kaitseks on praegu olemas efektiivsem õiguskaitsevahend – kohustamiskaebus. Kohustamiskaebusega saab nõuda Tallinna Vangla kohustamist võimaldada kaebajal helistada advokaatidele.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tegemist on diskretsioonilise tagastamise alusega, mida ei saa kohaldada kergekäeliselt. Kohus ei saa meelevaldselt keelduda oma põhifunktsiooni täitmisest – õiguse mõistmisest. Kuna kaebuse tagastamisel ei lahenda kohus kaebust sisuliselt, lasub kohtul normi kohaldamisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Kaebeõiguse tuvastamisel tuleb lähtuda

§-s 44 sätestatud kaebeõiguse tingimustest ja kaebeõigusele

§-s 45 kehtestatud piirangutest. Kaebuse saab tagastada vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on ilmselge. Keerukama õigusliku küsimuse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist ja asja analüüsimist kohtuotsuses.

§ 44

lg 1 kohaselt võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse oma subjektiivsete õiguste kaitseks. See tähendab, et isikule peab avalikust õigusest tulenema subjektiivne õigustus või käitumise võimalus, mida haldusorgan on oma tegevusega on riivanud. Subjektiivne avalik õigus saab isikule tuleneda seadusest või muust õigustloovast aktist, haldusaktist ja halduslepingust. Isikul peab olema õigus nõuda sättest kinnipidamist. Kaebaja on kriminaalasjas kahtlustatav. Tema suhtes on kohaldatud KrMS § 1431 lg-s 1 sätestatud suhtlemispiiranguid: prokuratuuri 08.01.2019 määrusega on piiratud kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õigust. Kirjavahetuse ja telefoni kasutamist ei ole piiratud suhtlusele riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga (KrMS § 1431 lg 4). Kuigi vahistatutele laieneb vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 1 kaudu VangS § 28 lg 3, tuleb arvestada VangS §-s 102 sätestatut. See tähendab, et KrMS § 1431 lg 4 on VangS § 28 lg 3 suhtes erinormiks. Võrreldes VangS § 28 lg-s 3 sätestatuga, on KrMS § 1431 lg 4 kohaselt vahistatul õigus suhelda kaitsjaga. KrMS § 1431 lg 4 ei näe ette suhtlemist advokaadist esindajaga. Kohus möönab, et isikul võib olla kriminaalmenetluses rohkem kui üks kaitsja. Samuti võib tal olla pooleli muid menetlusi (tsiviilasjad, haldusasjad). Seega ei ole täielikud 3

(5)3-19-435 piirangud põhjendatud. Kaitseõigust piiraks see, kui vahistatul puuduks võimalus otsida endale uus kaitsja. Samas on vaja vanglal veenduda, et kaitsja, kellele vahistatu helistada soovib, on usaldusväärne ja et helistamine ei kahjusta kriminaalmenetlust. Selliselt peaks isik taotluses välja tooma, kellele ta konkreetselt helistada soovib. Põhjendatud on nõue, et selline isik peab vastama KrMS §-s 42 sätestatud kaitsja nõuetele. Vanglal peab olema võimalik kaitsja vastavuses veenduda. Konkretiseerimata tulevikku suunatud taotlus selleks võimalust ei anna. Sellise taotluse esitamiseks pole kaebajal õigust. Vahistatult ei tulene tingimusteta ja üldist subjektiivset avalikku õigust helistada advokaatidele, kes ei ole kaitsja. Seega ei ole avaliku võimu kandja kohustatud sellesisulist toimingut lubama. Küll saab vangla otsustada konkreetsetel juhtumitel helistamise võimaldamise üle. 6.
  1. Kaebaja on nõudnud helistamist D. Školjarile haldusasjades nr 3-19-423 ja 3-19-
  2. Isegi kui vaidluse esemeks oleks helistamine üksnes D. Školjarile, tuleks kaebus tagastada. Kohustamiskaebuse esitamiseks tuleb eelnevalt läbida vanglas kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 5). See tähendab, et vastavasisulise kohustamisnõude esitamiseks halduskohtule peab kinnipeetav olema eelnevalt vaidemenetluse korras vangla keeldumise helistamisest vaidlustanud. Alles siis, kui vaie on tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud, on kinnipeetaval õigus esitada vangla tegevuse peale kohustamiskaebus halduskohtule (VangS § 11 lg 81). Selleks, et lugeda kohtueelne menetlus läbituks, tuleb see läbida nõuetekohaselt. Haldusasja nr 3-19-423 materjalidest nähtub, et kaebaja on vaidlustanud Tallinna Vangla tegevust D. Školjarile helistamisel, kuid tema vaided on tagastatud. Kuna asja lahendamisel on relevantne Tallinna Vangla 15.04.2019 vastus haldusasjas nr 3-19-423, tuleb see võtta haldusasja materjalide juurde. Nimelt on kaebaja esitanud vanglale võõrkeelsed avaldused, keeldudes tõlke eest tasumast. Samas on tema isikuarvel vastavad vahendid olemas. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 491 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb vanglal tõlge korraldada, kuid enne seda on vaja saada kinnipeetava nõusolek tõlke kulude mahaarvestamiseks isikuarvelt. Kui kinnipeetav ei nõustu tõlkekulude mahaarvamisest, kuigi tal on vastavad vahendid olemas, edastatakse menetlejale võõrkeelne avaldus. Menetleja peab oma vastuses põhjendama kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist ning selgitama dokumentide tõlkimise protsessi (VsKE § 491 lg 3). Vangla korraldab tõlkimist omal kulul vaid siis, kui vahistatul selleks vahendid puuduvad. Kuna kaebajal on tõlkimiseks vahendid olemas, on vanglal õigus tõlget nõuda. Seega ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohtueelset menetlust ja kaebus tuleb

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastada.

Kohustamisnõue helistada D. Školjarile on ka juba kohtu menetluses (haldusasi nr 3-19-423). Kohus ei võtnud haldusasjas nr 3-19-423 küll seisukohta sobiva nõude osas – kas kaebuse eesmärgi saavutamiseks on sobiv kohustamis- või hüvitamisnõue –, kuid märkis, et kohustuslik kohtueelne menetlus on igal juhul nõuetekohaselt läbimata. Kui kohus on määrusega kaebuse tagastanud ettevalmistavas menetluses ja see lahend ei ole jõustunud määruskaebuse esitamise tõttu, võib sama nõudega samal alusel esitatud kaebust pidada korduvaks kaebuseks

§ 43lg 1 p 3 mõistes.

Korduv kaebus tuleb

§ 121

lg 1 p 3 alusel tagastada.

§ 121

lg 1 p 3 eesmärgiks on vältida seda, et mitu kohtunikku menetleks samal ajal sama nõuet samal alusel eraldi menetlustes. Tallinna Vangla 27.05.2019 vastusest haldusasjas nr 3-19-702 nähtub ka, et D. Školjar ei pea end vastupidiselt kaebaja väidetule kaebaja kaitsjaks. Seega puudub kaebajal õigus nõuda helistamist D. Školjarile kriminaalasja raames. KrMS § 1431 lg 4 on VangS § 28 lg 3 suhtes erinormiks (vt määruse p 6.1.). Kuskilt ei nähtu, et D. Školjar oleks kaebaja kaitsja või esindaja mõnes muus asjas. 4

(5)3-19-435 7. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda sama nõudega samal alusel uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.