KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2019. a, Tallinn Haldusasja number 3-19-702 Haldusasi G. B. kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks või

§ 121lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 12.04.2019 G. B. kaebus, millest nähtub tahe vaidlustada Tallinna Vangla tegevust vandeadvokaat Dmitri Školjarile helistamisel. Kaebuse kohaselt ei tohi vangla telefonikõnesid advokaadile piirata. Selle keelab vangistusseaduse (VangS) § 28 lg
2. D. Školjar on hõivatud, viibides pikalt istungitel, mistõttu on temaga raske ühendust saada. Advokaat on öelnud, et kindlaim viis temaga ühendust saada on helistada pärast kella 16.
3. Telefonist lahkub kell 15.00, mistõttu ei ole pärast seda võimalik helistada. Vangla ei lahenda probleemi. Vangla asi ei ole otsustada, millal ja mitu korda kaebaja helistab. Kaebuses sisaldub taotlus kohustada Tallinna Vanglat teostama telefonikõnesid 08.00–18.00; tunnistada vangla tegevuse advokaadile kõnede teostamise keelamisel iga päev kell 15.00– 18.00 ebaseaduslikuks ja vangla nõue kaebaja avalduste tõlkimise kohta põhjendamatult ebaõiglaseks.
4. Kohus küsis 21.05.2019 kohtunõudega haldusmenetluse materjale Tallinna Vanglalt.
5. Tallinna Vangla 24.05.2019 vastuse kohaselt on kaebaja sama nõudega juba halduskohtusse pöördunud ning see kaebus on kohtu menetluses (haldusasi nr 3-19-423). Vangla leiab, et kaebus tuleb

§ 121

lg 1 p 3 alusel tagastada, kuna halduskohtule on varem juba esitatud sama nõudega kaebus samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Vanglale teadaolevalt ei ole D. Školjar kaebaja kaitsja ega lepinguline esindaja. Harju Maakohus jättis 26.03.2019 määrusega kriminaalasjas nr 1-19-112 kaebaja taotluse kaitsja taandamiseks rahuldamata. Kaebaja kaitsja on Urmas Simon. Seega ei ole D. Školjari puhul tegemist VangS § 28 lg-s 3 nimetatud isikuga. 3-19-702 Haldusasjas nr 3-19-423 heitis kaebaja ette, et tal ei ole võimalik D. Školjariga suhelda pärast kella

1. Kaebaja muudab seega kellaaegu meelevaldselt. Välistatud ei ole kaebaja soov leida omale täiendav kaitsja, seega tuleb hinnata, kas kaebajal on võimalik olnud D. Školjariga suhelda. Advokatuuri andmetel on D. Školjari telefoninumber +372 510
2. Kaebaja on saanud D. Školjariga suhelda ka pärast kella
3. Kaebaja on D. Školjariga suhelnud enam kui 120 minutit telefoni teel. Lisaks viibis D. Školjar vanglas 20.02.2019 kaks tundi kokkusaamisel kaebajaga. Kaebajal on võimalik olnud D. Školjariga suhelda enam kui 4 tundi. See on olnud piisav aeg, et võtta D. Školjar enda kaitsjaks. Vanglale teadaolevalt ei ole kaebaja seda teinud. Seega pole põhjendatud võimaldada kaebajale helistada D. Školjarile töövälisel ajal. Kaebajal on väärarusaam, et tal peab olema võimalik iga advokaadiga suhelda, sõltumata seosest kaebajaga. D. Školjari numbri väljavõttest ajavahemikul 01.04.–24.05.2019 nähtub, et vahistatud ja kinnipeetavad on saanud temaga suhelda ka tööpäevasisesel ajal. Puudub põhjus, miks peaks kaebaja saama D. Školjarile helistada töövälisel ajal. Kaebaja soovib erikohtlemist, kuid alused selleks puuduvad. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kaebuse saamisel kontrollib kohus selle lubatavust, tehes

§-s 120 sätestatud toimingud. Muu hulgas kontrollib kohus ega ei esine aluseid kaebuse käiguta jätmiseks või tagastamiseks (

§ 120lg 1 p 8).

Kaebuse saab menetlusse võtta üksnes siis, kui vastavaid aluseid ei esine (

§ 120lg 2).

Kaebuse tagastamise alused on sätestatud

§ 121lg-tes 1 ja 2.

5. Kaebaja on taotlenud, et tal oleks võimalus helistada D. Školjarile õhtul pärast kella 16.30, tunnistada vangla tegevus advokaadile kõnede teostamise keelamisel iga päev kell 15.00–18.00 ebaseaduslikuks ja tunnistada vangla nõue kaebaja avalduste tõlkimise kohta põhjendamatult ebaõiglaseks. Tuvastamiskaebus ei ole kaebuse eesmärgi saavutamiseks lubatav, kuna kaebaja käsutuses on tõhusam õiguskaitsevahend – kohustamiskaebus (

§ 45lg 3).

Tõlke nõudmist saab hinnata kohtueelse menetluse läbimise kontekstis, s.o kas kohtueelne menetlus läbiti nõuetekohaselt. 6. Vastustaja on taotlenud kaebuse tagastamist

§ 121

lg 1 p 3 alusel: kaebaja on esitanud varem kohtule kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kohus nõustub vastustajaga, et kui kohus on määrusega kaebuse tagastanud ettevalmistavas menetluses ja see lahend ei ole jõustunud määruskaebuse esitamise tõttu, võib sama nõudega samal alusel esitatud kaebust pidada korduvaks kaebuseks

§ 43lg 1 p 3 mõistes.

Korduv kaebus tuleb

§ 121

lg 1 p 3 alusel tagastada.

§ 121

lg 1 p 3 eesmärgiks on vältida seda, et mitu kohtunikku menetleks samal ajal sama nõuet samal alusel eraldi menetlustes.

1. Haldusasjas nr 3-19-423 tegi kaebaja muu hulgas etteheiteid seoses D. Školjarile helistamise piiramise ja tõlgete nõudmisega. Kohus ei võtnud küll seisukohta kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobivate nõuete osas – kas selleks on kohustamis- või hüvitamisnõue –, kuid hindas mõlema nõude lubatavust, leides, et selles osas on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Samuti võttis kohus seisukoha tõlke nõudmise õiguspärasuse osas. Kohus oli seisukohal, et puuduvad alused tõlke korraldamiseks vangla poolt, kuna kaebajal on vahendid tõlke kulude kandmiseks olemas. Praegu on kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobiv kohustamiskaebus: kohustada Tallinna Vanglat võimaldama helistada D. Školjarile. Tõlke nõudmise õiguspärasust saab hinnata kohtueelse menetluse läbimise kontekstis. Samad etteheited tegi kaebaja ka haldusasjas nr 319-
2. Asjaolu, et kohus ei ole haldusasjas nr 3-19-423 märkinud, missugused nõuded on 2

§ 121lg 1 p 3 alusel tagastada.

Kuna esineb üks tagastamise alus, ei pea kohus teisi aluseid kontrollima, isegi kui need on problemaatilised, nagu kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue ja kaebeõigus (vt Tallinna Vangla 27.05.2019 vastus).

1. Abstraktne tulevikku suunatud kohustamisnõue – kohustada lubama helistamist konkretiseerimata arvule advokaatidele ajavahemikul 08.00–18.00 – ei ole lubatav. Kohustamiskaebuse osas on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Haldusasja materjalidest ja kaebajaga seotud haldusasjadest (nt 3-19-423) ei nähtu, et ta oleks vanglale vastavasisulise taotluse esitanud. Isegi kui kaebaja oleks vastava taotluse vanglale esitanud ja vangla sellest keeldunud, oleks kaebajaga seotud praktikast tulenevalt toimingule esitatud vaie võõrkeelne. Kaebaja on keeldunud järjepidevalt tõlke eest tasumast. Kohtueelset menetlust ei oleks seega läbitud nõuetekohaselt. Telefoni kasutamise aeg on reguleeritud Tallinna Vangla kodukorras. Kaebaja peaks koos enda subjektiivse õiguse rikkumisega (vangla keeldumine lubamast telefonikõne graafikuvälisel ajal) vaidlustama vangla kodukorra sätte ning vaideotsuse.
2. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda sama nõudega samal alusel uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik 3