2-18-5030/16

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-5030 Otsuse tegemise aeg ja koht 08. jaanuar 2019, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi Aus Vara OÜ hagi J. N.`i vastu leppetrahvi ja viivise nõudes.

Hagihind 5802,19 eurot.

Kohtuistungi toimumise aeg 10.12.2018 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja:

Aus Vara OÜ (RK 12966044, asukoht Rahu 18a-180, Narva) Hageja lepinguline esindaja:

Riho Viik (volikirja e-post rihoviik@gmail.com) Kostja:

J. N. (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx; e-post xxxxx) Kostja lepingulised esindajad Anna Tšilingarjan (volikirja alusel, e-post anna@juristaitab.ee) alusel, Marko Tiirik (volikirja alusel; e-post tiirikoigusbyroo@gmail.com) RESOLUTSIOON 1. Jätta Aus Vara OÜ hagi J. N.`i vastu leppetrahvi 5000 eurot ja viivise 402,19 euro nõudes rahuldamata.

2.Jätta kostja menetluskulud nende põhjendatud ulatuses hageja kanda ja välja mõista Aus Vara OÜ-lt kostja J. N. kasuks õigusabikulude katteks 171 (ükssada seitsekümmend üks) eurot ja 65 senti. Rahuldamata osas jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda.

3.Välja mõista Aus Vara OÜ-lt kostja J. N. kasuks viivis menetluskuludelt (171,65 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4.Hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda.

5.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.

1 Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.

HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED 1. Viru Maakohtu menetluses on Aus Vara OÜ hagi J. N. vastu leppetrahvi ja viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on poolte 25.01.2016 sõlmitud käsundusleping käsundiandja esindamiseks ja käsundiandja poolt pakutavate teenuste vahendamiseks klientidele. Leping oli sõlmitud tähtaegsena 25.01.2016 kuni 25.01.2017.

Lepingu p 5.2 kohaselt: „Käsundisaaja kohustub mitte osutama Käsundiandjale konkurentsi Lepingu kehtivuse ajal ja 6 (kuue) kuu jooksul pärast lepingu lõppemist. Käsundiandja konkurendi mõiste on defineeritud Lepingu p-s 1.7. ning konkurentsi osutamine Lepingu p-s 1.8.

Käsundisaaja ei või ilma Käsundiandja eelneva kirjaliku nõusolekuta töötada Käsunduslepingu kehtivuse ajal ja kuue kuu jooksul pärast lepingu lõppemist Käsundiandja konkurendi juures, täita Käsundiandja konkurendi käsundit või konkureerida Käsundiandjaga iseseisvalt.

Käsundiandja konkurendiks on ettevõtja, kes tegutseb Käsundiandjaga samal tegevusalal s.o kinnisvaravahendus.“ Lepingu p 1.8 kohaselt on Käsundisaajale konkurentsi osutamine töötamine, teenuste osutamine ja/või majanduslike huvide omamine (aktsiate, osade või muude väärtpaberite omamine v.a avalikult noteeritud väärtpaberid; prokuristiks olemine, nõukogu või juhatuse liikmeks olemine) või muul viisil tasu eest või tasuta tegutsemine p-s 1.7 nimetatud konkurendina või konkurentide juures ja/või konkurentide kasuks või muus äriühingus, füüsilisest isikust ettevõtjana või muu isiku juures ja/või kasuks, keda loetakse Lepingu p 1.7 kohaselt Käsundiandja konkurendiks. Lepingu punktis 1.7 on sätestatud, et hageja konkurentideks on kõik Eesti Vabariigis asuvad äriühingud, füüsilistest isikutest ettevõtjad ja muud füüsilised isikud, kelle põhitegevusaladeks on kinnisvaratehingute vahendamine ja kinnisvara hindamine ning sellega seonduv nõustamise jm. tegevus.

Kostja on lepinguga kokkulepitud konkurentsipiirangust teadlik, kuna on lepingu 25.01.2016 allkirjastanud. Vaatamata sellele on kostja kinnisvaraportaalis City24.ee asunud ennast reklaamima, kui maakler, kes tegutseb Titan Trading OÜ nimel. Seda kinnitab väljavõte kinnisvaraportaalist City24.ee. Seega on kostja asunud hagejale pakkuma vähem kui kuus kuud lepingu kehtivuse lõppemisest konkurentsi, rikkudes sellega Lepingu 5.2 kokku lepitud konkurentsipiirangut. Lepingu p-s 5.3 on sätestatud: „Lepingu punktis 5.1 nimetatud konfidentsiaalsuskohustuse ja/või Lepingu p-s 5.2 nimetatud konkurentsipiirangu rikkumisel Käsundisaaja poolt on Käsundiandjal õigus nõuda Käsundisaajalt leppetrahvi summas 5 000 eurot ning lisaks konkurentsipiirangu ja või konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist.“ Ilmselge on, et kostja on rikkunud konkurentsipiirangut asudes ka ise maaklerina tegelema kinnisvaravahendusega Titan Trading OÜ (olles seejuures ainuosanik Titan Trading OÜ, Laki tn 15-205, Tallinn, Harju maakond, 12915) nimel ning huvides. Sellest tulenevalt kohustub kostja tasuma hagejale kokku lepitud leppetrahvi summas 5 000 eurot. Lisaks leppetrahvile palub hageja kostjalt välja mõista viivise ajavahemiku 01.04.2017 kuni 02.04.2018 eest summas 402,19 eurot ja edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. (tl 3-20).

2 KOSTJA VASTUS 2. Kostja oma 30.04.2018 vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt väidab hageja, et poolte oli sõlmitud käsundusleping. Kostja esitab oma pangakonto väljavõte alates 25.01.2016.a, kust on näha, et Aus Vara OÜ pole perioodil 25.01.2016 kuni 25.01.2017 teinud ühtegi pangaülekannet, mis paneb kahtluse alla üldse selle fakti, et poolte vahel kehtis mingisugune töösuhe. Kostja pole saanud mingisugust tasu osutatud teenuste eest. Hageja poolt ei olnud täidetud lepingu kohustused. Kostja ei rikkunud konkurentsipiirangut, kuna poolte vahel ei eksisteerinudki töösuhet käsunduslepingu mõttes. Isegi kui eeldada, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv käsundusleping koos selle konkurentsipiirangutega, siis VÕS § 689 lg 3 kohaselt, konkurentsipiirangu kestuse aja eest peab käsundiandja maksma agendile mõistliku hüvitise, isegi kui selles ei olnud kokku lepitud. Käsunduslepingus ei olnud ette nähtud mingisugust hüvitist konkurentsipiirangu kestuse aja eest ning käsundiandja pole tasunud hüvitiseks ühtegi senti. Käsundiandja poolt oli rikutud kohustus teenustasu maksmisel ja pole tasunud mingisugust hüvitist konkurentsipiirangu ees. Kuna hageja ei maksnud kostjale konkurentsipiirangu eest mitte mingit hüvitist, vabastab see asjaolu kostja automaatselt omapoolse kohustuse täitmisest.

Mingisugust konkurentsipiirangu kokkulepet eraldi poolte vahel sõlmitud ei olnud ning tõendada seda olemasolu samuti võimalik pole. On ebaõige ja isegi ebaõiglane, kui hageja kui agendilepingu käsundiandja kehtestab agendile konkurentsipiirangu ning ei tasu selle piirangu eest agendile sentigi, samas kui väidetava konkurentsipiirangu rikkumise korral nõutakse agendilt 5 000 suuruse leppetrahvi tasumist. Käsundiandja selline käitumine on vastuolus VÕS §-st 6 tuleneva hea usu põhimõttega.

Tõsi on see, et kostja töötab maaklerina teises ettevõttes, kuna jääda tööle hageja juurde ei olnud põhjust arvestades seda, et kostja pole saanud tasu osutatud teenuste eest. Teenuste osutamine kostja poolt hagejale lõppes palju varem kui jaanuar 2017, kuna hageja poolt oli põhjuseta kinni pandud juurdepääs töökeskkonda.

Lisaks ei ole hageja tõendanud, et tema huvisid oleks kostja poolt toime pandud rikkumisega kuidagi kahjustatud ja seetõttu ei ole põhjendatud leppetrahvi väljamõistmine kostjalt. Ainuüksi konkureeriva ettevõtte registreerimise fakti ei saa pidada hageja huve kahjustavaks. Kostja viibib antud hetkel lapsehoolduspuhkusel, mis oluliselt piirab tema tegutsemist ükskõik kus peale lapsega tegelemist.

Antud juhul on aga ka hageja lepingupoolena jätnud oma kohustuse täitmata. VÕS § 689 lg 3 alusel oleks hageja pidanud konkurentsipiirangu kehtivuse ajal maksma kostjale tasu suuruses, mis kompenseeriks tema tegevuspiirangu. Seda aga ei tehtud. Nõudes samas kostjalt konkurentsipiirangu kokkuleppest tuleneva kohustuse täitmist, on hageja toiminud vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Kostja palub jätta hagiavaldus täielikult rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. (tl. 32-69).

HAGEJA SEISUKOHT 3. Hageja esitas 26.11.2018 seisukoha kostja vastuse kohta. Hageja ei nõustu vastusega ja vaidleb sellele vastu. Hageja palub jätta kostja väite pooltevahelise töösuhte kehtivuse osas tähelepanuta. Poolte vahel ei olnud mitte töösuhe, vaid käsunduslepingust tulenev suhe, mille eesmärk ja sisu on lepingus selgelt reguleeritud (lepingu punkt 2). Samuti on lepingus reguleeritud kostjale tasu maksmine (lepingu punkt 6). Vaidlust ei saa olla selles, et poolte vahel on 25.01.2016 sõlmitud käsundusleping käsundiandja esindamiseks ja käsundiandja poolt pakutavate teenuste vahendamiseks klientidele (edaspidi leping). Leping oli sõlmitud tähtaegsena 25.01.2016 kuni 25.01.2017. Samuti ei saa olla vaidlust selles, et lepingus oli konkurentsipiirangu kokkulepe, nimetatud kokkulepe oli kehtiv ning kostja on nimetatud kokkulepet rikkunud, mistõttu kohustub kostja tasuma hagejale lepingus sätestatud leppetrahvi.

Kuna poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping, siis ei kohaldu sellele agendilepingu sätted.

Seetõttu ei kohaldu hageja ja kostja vahelisele lepingule kostja poolt viidatud VÕS § 689 lg 3, mistõttu tuleks kõik kostja nimetatud paragrahviga seotud väited jätta tähelepanuta. Kostja on 3 hagiavalduse vastuses asunud seisukohale, et käsundiandja poolt oli rikutud kohustust teenustasu maksmisel ja sellele enam, polnud tasutud mingisugust hüvitist konkurentsipiirangu ees. Kuna kostja ei ole tõendanud hageja poolt lepingu rikkumist, sh väidetava tasu maksmata jätmist, siis on nimetatud kostja väide paljasõnaline ja tõendamata. Arvestades asjaolu, et VÕS § 689 lg 3 ei kohaldu käsunduslepingule, siis ei olnud hagejal mistahes kohustust maksta kostjale tasu konkurentsipiirangu täitmise eest.

Lisaks eeltoodule on oluline rõhutada, et just hageja õpetas kostjale maakleriteenuse osutamist ja kõike sellega seonduvat. Just seetõttu on lepingus sätestatud ka konkurentsipiirang. Nimetatud asjaolu on kostja tahtlikult jätnud tähelepanuta. Siinkohal on oluline rõhutada ka asjaolu, et kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hageja on kinnisvaravahendusega tegelev äriühing.

Nimetatut tõendab ka äriregistri väljavõte. Eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud ka kostja väited, et hageja ei ole tõendanud, et tema huvisid oleks kostja poolt toime pandud rikkumisega kuidagi kahjustatud. Kostja on vastuses kinnitanud, et ta töötab maaklerina teises ettevõttes, st ta sellega omaks võtnud lepingu rikkumise, mistõttu ei saa olla vaidlust selles, et hageja leppetrahvi nõue on muutunud sissenõutavaks. Kuna kostja oli hageja nõudest teadlik ja hageja edastas kostjale ka eraldi nõude, siis on kõik kostja väited hagiavalduse esitamisega venitamisest jne. alusetud ja põhjendamatud. Hageja viivise nõue on esitatud vastavalt seadusele. Seda enam, et kostja ei tasunud hagejale leppetrahvi ka peale hageja 20.03.2017 nõude saamist.

KOHTUISTUNG 10.12.2018 4. Kohtuistungil selgitas hageja lepinguline esindaja, et tegu oli käsunduslepinguga.

Käsundisaaja kohustused on kirjas lepingu punktis 3. Nad leidsid, et kostja on asutanud sellise firma ning ta esindab seda firmat kinnisvaratehingutes, mille kohta on kuulutuski ilmunud. See on otsene konkurents. Kostjal oli tulemustasu ning ta läks enne ära, kui tulemuseni jõudis. Nad lähtuvad sellest, et kostja läks enne tähtaja lõppu ära, osa tööd jäi tegemata, dubleeris omale materjale, rikkudes sellega konkurentsi. Kostjale oli loodud õpetamise turvavõrk. Kui kostja oli aasta töötanud, siis tal tekkisid töökogemused. Selle töökogemuse tõttu nad ennast kaitsesidki.

5.Kostja selgituste kohaselt ta võttis iseseisvalt uued objektid müüki, ettevalmistas, saatis oma tööandja e-postile. Pärast, kui inimesed helistasid, siis läks näitama, suhtles, tema töö oli võtta uued objektid müüki, sõita, helistada, rääkida. Ta sõlmis lepinguid, tal oli volikiri, et ta sai seda teha hageja nimelt. See oli tema esimene töökoht, mistõttu ta oli pooltevaheliste suhete osas kogenematu. Ettevõtte, mille alt ta maaklerina tegutseb, põhitegevusala on logistika. Ta kasutas firmat vaid objektide müüki panekuks, kuna selleks oli vaja firma nime. Hageja teda välja ei õpetanud, ta oli iseseisev, mõnikord ta vaid helistas.

6.Kostja esindaja jäi kirjalikult esitatud vastuväidete juurde, selgitades, et lepingu punktis 1.7 sätestatud konkurentsipiirang on ebamõistlik. Inimesele ei makstud midagi aasta jooksul ja kui ta ära läheb, siis ei saa ta 6 kuud millegagi tegelda. Lepingu allkirjastamisel pidas kostja seda töölepinguks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 7. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata.

8.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

4 9. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi 5000 eurot, põhjendusel, et kostja on rikkunud kokkulepitud konkurentsikeeldu asudes maaklerina tegelema kinnisvaravahendusega. Kostja kohustus tuleneb poolte vahel 25.01.2016 sõlmitud käsunduslepingust, mille punkti 5.2 kohaselt käsundisaaja kohustub mitte osutama käsundiandjale konkurentsi lepingu kehtivuse ajal ja 6 (kuue) kuu jooksul pärast lepingu lõppemist. Leping oli sõlmitud tähtaegsena 25.01.2016 kuni 25.01.2017.a. (tl 9-11) Lisaks leppetrahvile palub hageja kostjalt välja mõista viivise ajavahemiku 01.04.2017 kuni 02.04.2018 eest summas 402,19 eurot ja edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni.

10.Kostja esitatud hagiga ei nõustunud ning ei tunnista hagi põhjendusel et poolte vahel puudusid igasugused töösuhted. Kostja leiab, et isegi kui eeldada, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv käsundusleping koos selle konkurentsipiirangutega, siis VÕS § 689 lg 3 kohaselt, konkurentsipiirangu kestuse aja eest peab käsundiandja maksma agendile mõistliku hüvitise, isegi kui selles ei olnud kokku lepitud. Käsunduslepingus ei olnud ette nähtud mingisugust hüvitist konkurentsipiirangu kestuse aja eest ning hageja ei ole nimetatud hüvitist kostjale maksnud.

11.VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

VÕS § 670 lg 1 kohaselt agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu ning lg 4 kohaselt agendilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti.

Hagiavalduse (tl 3-6) ja kostja kohtuistungil antud selgituste (tl 97 pöördel - 98) kohaselt oli poolte vahel 25.01.2016 sõlmitud käsundusleping hageja esindamiseks ja hageja poolt pakutavate teenuste vahendamiseks klientidele. Seega leiab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud leping, mis vastab agendilepingu tunnustele.

12.VÕS § 689 lg 1, 2 ja 3 kohaselt kokkulepe, millega piiratakse agendi majandustegevust pärast agendilepingu lõppemist (konkurentsipiirang), peab olema sõlmitud kirjalikus vormis.

Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida kuni kaheks aastaks agendilepingu lõppemisest ning see võib laieneda üksnes agendilepingus määratud piirkonnale või klientide ringile, kellega agent pidi lepinguid vahendama või sõlmima, ja üksnes lepingutele, mida agent pidi vahendama või sõlmima. Konkurentsipiirangu kestuse aja eest peab käsundiandja maksma agendile mõistliku hüvitise, isegi kui selles ei olnud kokku lepitud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine.

VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasummamittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

13.Poolte vahel 25.01.2016 sõlmitud lepingu punkti 5.2 kohaselt kohustus kostja mitte osutama käsundiandjale konkurentsi lepingu kehtivuse ajal ja 6 (kuue) kuu jooksul pärast lepingu lõppemist. Lepingu punktis 5.3 on sätestatud, et lepingu punktis 5.1 nimetatud konfidentsiaalsuskohustuse ja/või lepingu punktis 5.2 nimetatud konkurentsipiirangu rikkumisel käsundisaaja poolt on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi summas 5 000 eurot 5 ning lisaks konkurentsipiirangu ja või konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist (tl 9-11).

Asjas on tuvastamist leidnud, et poole vahel ei ole kokkulepet, mille kohaselt käsundiandja (hageja) kohustub maksma agendile (kostjale) konkurentsipiirangu kestuse aja eest mõistliku hüvitise, sõlmitud. Hageja kehtestades kostjale konkurentsipiirangu, pidi ennekõike arvestama mõistlikkuse nõudega, mis on üks võlaõiguse üldisi põhimõtteid. Kui käsundiandja nõuab kostjalt käitumist, mis soosib küll hagejat, kuid on ebasoodne kostjale, tuleb selle eest maksta mõistlikku hüvitist. Seega hageja nõudes kostjalt konkurentsipiirangu kokkuleppest tuleneva kohustuse täitmist, kuid jättes selle eest mõistliku hüvitise maksmata, on toiminud vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega.

14.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja asus end kinnisvaraportaalis City24.ee reklaamima kui maakler, kes tegutseb Titan Trading OÜ nimel (tl 18,19). Samas ei ole Titan Trading OÜ hageja konkurendiks lepingu punktis 1.7 sätestatu mõttes, kuna kinnisvaratehingute vahendamine ja kinnisvara hindamine ei ole nimetatud äriühingu põhitegevusalaks (tl. 12-13).

Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et kostja omandas maakleri kutseoskused hageja juures, ei anna iseenesest alust seada talle konkurentsipiirangut, kuna selline piirang oleks kostjat ameti- ja tööalaselt põhjendamatult piirav ja vastuolus mõistlikkuse põhimõttega.

15.Hageja ei ole tõendanud, et kostjapoolse maaklerina tegutsemise tulemusena huvisid kuidagi kahjustatud. on hageja Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja nõue kostjalt leppetrahvi 5000 väljamõistmiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. euro 16. Kuna leppetrahvi nõue on põhjendamatu, puudub alus ka viivise ajavahemiku 01.04.2017 kuni 02.04.2018 eest summas 402,19 eurot ja edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni väljamõistmiseks.

17.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus 18. TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud nende õigustatud ulatuses hageja kanda.

6 19. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

20.Kostja palub välja mõista hagejalt menetluskulud summas 400 eurot (2 tundi x 100 eurot, 1 tund x 200 eurot), samuti viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.

21.Kohus, tutvudes kostja esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab et kostja taotlus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt:  Kohus ei nõustu kostja esindaja poolt märgitud ajakulu ja õigusabikuluga seoses hagile vastuse koostamisega, so 2 tundi maksumusega 100 eurot tund, kokku 200 eurot, kuna vastuse hagile on koostanud mitte esindaja M. Tiirik, vaid Eesti Õigusbüroo OÜ jurist, kostja esialgne esindaja Anna Tšilingarjan. Vastavalt kostja ja Eesti Õigusbüroo OÜ vahelisele Kliendilepingu nr. 7923 p. 8, moodustab lepingu sõlmimise tasu 5 eurot ning esimesed 2 tundi on kliendile tasuta, kuna esimese 2 tunni eest tasub õigusbüroole riik (tl.

65-67). Seega, kui kostjal kulus vastuse koostamisele 2 tundi (nagu kostja esindaja on märkinud), siis on selle kulu tema eest õigusbüroole hüvitanud Eesti Vabariik ning kostjal puudub õigus selle kulu sissenõudmiseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et Eesti Õigusbüroo OÜ on osutanud talle tasulist teenust, so kostja ei ole esitanud kohtule õigusbüroo poolt talle väljastatud arveid, millest nähtuks kostja omaosaluse suurus arvete eest tasumisel. Kuna vastus hagile on esitatud kohtule 30.04.2018 (tl. 32-34), volikiri M. Tiiriku`le on dateeritud 16.11.2018 kuupäevaga (tl. 95), siis ei saanud M. Tiirik esindada kostjat hagile vastuse koostamisel, seega ei ole nimetatud tasu, summas 200 eurot, nõudmine põhjendatud. Kohus leiab, et hagile vastuse koostamise kulu on antud juhul dokumentaalselt tõendatud summas 5 eurot (kliendilepingu sõlmimise tasu, tl.

65-67).  Kohtule jääb ebaselgeks kohtuistungil osalemise ning selleks ettevalmistumise ajakulu, samuti kostja esindaja tunnihind. Kostja esindaja on märkinud: „10.12.2018 istungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine – 200 eurot tund“. Esindaja ei ole märkinud ajakulu ei ettevalmistumise ega istungil osalemise eest, samuti on ebaselge/ebamõistlik tunnihind – 200 eurot tund. Või on esindaja pidanud silmas, et 200 eurot on 2 tunni maksumus? Kuna kohtule on antud maksumus ebaselge, siis lähtub kohus esindaja poolt märgitud hagiavaldusele vastuse koostamisel märgitud tunnihinnast – 100 eurot tund, ning teeb järelduse, et 200 eurot on 2 tunni maksumus. Kuna hagejal kulus kohtuistungiks ettevalmistumiseks 1 tund (tl. 96), siis võib kohus eeldada, et kostjal kulus sama ajakulu, seega loeb kohus kostja põhjendatud ajakuluks kohtuistungiks ettevalmistumisel 1 tunni, maksumusega 100 eurot. 10.12.2018 kohtuistung algas kell 11.04 ja lõppes kell 11.40, kestes seega 36 minutit (tl. 97-100), mille kohus ümardab 40 minutini (alguse ajaks oli määratud kell 11.00), siis peab kohus põhjendatuks kohtuistungil osalemisega seotud ajakuluks 40 minutit ja tasuks 66,65 eurot (lähtudes 1 tunni hinnast 100 eurot).

Kohus leiab, et kohtuistungiks ettevalmistumise ja kohtuistungil osalemise ajakulu on põhjendatud 1 tunni ja 40 minutit ulatuses, kogumaksumusega 166,65 eurot (10066,65).

Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et on kostja põhjendatud õigusabikulud moodustavad kokku 171,65 eurot, sh kliendilepingu sõlmimise tasu 5 eurot ja kohtuistungiks ettevalmistumise ning kohtuistungil osalemise kulud 166,65 eurot. Rahuldamata osas jäävad kostja menetluskulud kostja enda kanda.

7 22. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu kogusummas 171,65 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (171,65 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

23.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses hageja enda kanda ning kohus ei anna sisulist hinnangut hageja õigusabikulude põhjendatusele.

24.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 8

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.