Obsah (7)

§ 171§ 158§ 176§ 172§ 173§ 175§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-13-21978 Määruse tegemise aeg ja koht 04.06.2019, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Kaupo Paal Tsiviilasi XX kohustustest vaba

) §-dele 172 ja 173 ning selgitas määruses võlgnikule usaldusisiku ja võlgniku kohustusi menetluse kestel. Määruse kohaselt oli pankrotihalduri hinnangul võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks pikema aja jooksul tehtud võlgniku ebamajanduslikud tehingud, millest tekkisid tema majanduslikke võimalusi ületavad kohustused ning seadusrikkumised (sh kriminaalõiguslikud). Seaduserikkumistest tekkisid trahvinõuded ja kriminaalasjas väljamõistetud tsiviilnõuded. Seega oli maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. 2 Maakohus viitas

§ 171

lg-le 1 ning leidis, et praegu tuleb kohustustest vabastamise menetlus algatada, kuna täidetud on

§ 158

lg-s 4 sätestatud eeldused

§ 171

lg 11 alusel välja kuulutatud pankroti raugemiseks ning kohtule ei ole teada

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida nimetatud menetluse algatamata jätmise. Võlausaldajad teadsid kohustustest vabastamise menetluse avaldusest, kuid ei esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid, vaid kinnitasid 17.12.2013. a nõuete kaitsmise koosolekul võlgniku usaldusisikuks võlausaldaja VII. Maakohus leidis, et kohustusest vabastamise menetluse algatamine ei kahjusta võlgniku toimepandud kuriteo tõttu kahju kannatanud ja pankrotivalduse esitanud võlausaldajat III, kuna

§ 176

lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Kuna algselt usaldusisiku ametiga nõustunud võlausaldaja VII võttis nõusoleku 2015. a sügisel tagasi, korraldas pankrotihaldur 12.11.2015 uue võlausaldajate üldkoosoleku, kuhu aga ükski võlausaldaja ei ilmunud ega esitanud ettepanekuid usaldusisiku kohta. Maakohus viitas

§ 172

lg-le 6 ja pidas põhjendatuks pankrotihalduri ettepanekut jätta usaldusisik nimetamata ning panna võlgnikule endale usaldusisiku kohustuste täitmine. Muu isiku nõusolek usaldusisikuks hakata puudus. Lisaks kaasneksid sellise isiku määramisega põhjendamatud kulutused olukorras, kus võlgnikul ei ole märkimisväärset sissetulekut. Maakohus rõhutas, et kuna pankrotihalduri aruande kohaselt võis võlgnik olla maksejõuetuse põhjustanud pahatahtliku käitumisega, jälgib kohus menetluse käigus tähelepanelikult võlgniku poolt

§-des 172-173 sätestatud kohustuste täitmist (sh mõistliku tulutoova tegevuse otsimist, regulaarseid makseid võlausaldajatele) ning nõuab igal aastal tegevusaruandeid. Võlgnik peab kohtule viivitamata teatama tema varalist olukorda muutvatest asjaoludest (sissetulekute suurenemine, igasuguse muu tulu tekkimine jms). Võlgniku varalise seisundi muutumisel võib kohus täiendavalt hinnata usaldusisiku määramise vajadust ning võlausaldajatel on võimalik taotleda menetluse lõpetamist. 2. Maakohus palus 16.05.2018. a ja 12.06.2018. a kirjades võlgnikul usaldusisikuna esitada kohtule tegevusaruanne võlgniku tulust kinnipidamiste ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta perioodil 2017. a mai kuni 2018. a aprill (

§ 173lg 2).

Mh märkis maakohus 16.05.

1. a kirjas, et blanketile tuleb lisada asjakohased tõendid: nt pangakonto väljavõte,
2. a tuludeklaratsioon, tööleping või tõendid tasuvama töö otsimise kohta (saadetud CV, saadetud e-kirjad). Lisaks selgitas maakohus 12.06.
3. a kirjas mh, et kui isik jätab kohtunõude tähtpäevaks täitmata, kaalub kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist kohustustest vabastamisest keeldumisega. Maakohtu määrus
4. Maakohus lõpetas 13.09.
5. a määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Maakohus viitas, et võlgnik ei täitnud kohtunõuet, ei reageerinud kohtu kirjadele ega teavitanud kohut oma kontaktandmete muutumisest. Maakohus viitas

§ 175

lg-tele 2 ja 5, §-le 173 ning selgitas, et praegu täidab võlgnik maakohtu 18.05.2017. a määruse kohaselt ise

§ 172lg 6 alusel usaldusisiku kohustusi.

Vaatamata kohtu nõuetele, ei esitanud võlgnik kohtule aruannet ega ühtegi dokumenti. Maakohus leidis, et võlgnik ei suhtu oma kohustustesse tõsiselt, ei vasta kohtu korduvatele nõuetele ja jätab kohustused täitmata. Teabe esitamata jätmine (see kohustus tehti võlgnikule teatavaks juba kohustustest vabastamise menetluse algatamise määrusega) ning kohtu korralduste eiramine (võimalik, et ka kohtule oma kontaktandmete muutumisest teatamata jätmine) on piisav, et lõpetada kohustustest 3 vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märkis maakohus, et pankrotihalduri hinnangul võib võlgnik olla enda maksejõuetuse põhjustanud pahatahtliku käitumisega. Seetõttu jälgib kohus menetluse kestel tähelepanelikult võlgniku poolt

§des 172-173 sätestatud kohustuste täitmist, sh mõistlikult tulutoova tegevuse otsimist, regulaarseid makseid võlausaldajatele, ning nõuab igal aastal tegevusaruandeid. Võlgnik peab kohtule viivitamata teatama tema varalist olukorda muutvatest asjaoludest (sissetulekute suurenemine, igasuguse muu tulu tekkimine jms). Kuna võlgnik ei täitnud korduvalt oma nimetatud kohustusi, lõpetas maakohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus teda kohustustest vabastamast. Võlgniku määruskaebus

1. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuses möönab võlgnik, et ei esitanud kohtu määratud tähtpäevaks aruannet oma tulude ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta perioodil
2. a mai kuni
3. a aprill. Määrusekaebuse esitamise ajaks oli võlgnik aruande kohtule edastanud. Võlgnik selgitab, et jättis aruande esitamata, kuna mõistis korraldust vääralt, mitte aga pahatahtlikkusest. Kuna võlgnikul ei olnud sel perioodil piisavalt sissetulekuid ning seega võimalust võlausaldajatele väljamakseid teha, arvas võlgnik, et aruannet ei tule esitada. Lisaks ei jätnud võlgnik korduvalt kohtu korraldusi täitmata.
4. Võlausaldaja VII (ühtlasi ka võlausaldaja V seaduslik esindaja) vaidles määruskaebusele vastu ning leiab, et maakohus lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse põhjendatult. Võlgnik hoiab teadlikult ja pahatahtlikult oma kohustuste täitmisest kõrvale ja varjab oma sissetulekuid. Võlgniku elustiil ei vasta tema väidetavale sissetulekule (pangakonto väljavõtte kohaselt restorani arved 60 eurot).
5. Võlausaldaja III palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlgnik mõisteti Pärnu Maakohtu 15.06.2015 kriminaalasjas nr 1-12-10558 tehtud otsusega süüdi maksualase kuriteo toimepanemises karistusseadustiku (KarS) § 3891 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi. Seega esines alus võlgniku võlgadest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks (

§ 171

lg 2 p 1) ning esineb ka võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmise alus.

1. Võlausaldaja IV vaidleb määruskaebusele vastu.
2. Võlausaldaja I palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlgnik mõisteti Pärnu Maakohtu 15.06.2015 kriminaalasjas nr 1-12-10558 tehtud otsusega süüdi maksualase kuriteo toimepanemises KarS § 3891 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi. Pärnu Maakohtu 19.09.2014 kriminaalasjas nr 1-14-2962 tehtud otsusega mõisteti võlgnik süüdi KarS § 384 lg 1 alusel pankroti- ja täitemenetlusalases süüteos ehk maksejõuetuse põhjustamises. Seega esines alus võlgniku võlgadest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks (

§ 171

lg 2 p 1) ning esineb ka võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmise alus.

1. Võlausaldaja II ei vaidle määruskaebusele vastu.
2. Võlausaldaja VI, VIII ja IX ei esitanud määruskaebuse osas seisukohta. Ringkonnakohtu seisukoht 4
3. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlusalune maakohtu määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 ning § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 12.

§ 175

lg 5 võimaldab kohtul omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175

lg-s 2 või 4 nimetatud alus.

§ 175

lg 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos (p 1) või on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (p 2).

§ 175

lg 4 sätestab, et võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

1. Praegu heitis maakohus võlgnikule ette aruannete ja teabe esitamata jätmist ning kohtu korralduste eiramist. Maakohus leidis, et võlgnik ei suhtu oma kohustustesse tõsiselt. Maakohus viitas küll vaidlusaluses määruses 18.05.
2. a määruse põhjendustele, milles rõhutati, et võlgnik peab täitma

§-des 172 ja 173 sätestatud kohustusi, kuid ei heitnud võlgnikule konkreetselt ette muude kohustuste rikkumist. 13.

1. Ringkonnakohtu hinnangul lõpetas maakohus põhjendamatult võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, kuna võlgnik rikkus usaldusisiku kohustusi. Asja materjalidest nähtub, et maakohus palus 16.05.
2. a ja 12.06.
3. a kirjades võlgnikul usaldusisikuna esitada kohtule tegevusaruande võlgniku tulust kinnipidamiste ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta perioodil
4. a mai kuni
5. a aprill. Ringkonnakohus on varasemas praktikas rõhutanud, et olukorras, kus võlgnik on kahes menetluslikus rollis (usaldusisik ja võlgnik), tuleb kohtul eristada võlgniku ja usaldusisiku kohustuste täitmise nõuetekohasust. Võlgniku

§ 173

lg-st 2 tulenev teabe andmise kohustus (kohustus mitte varjata oma tulusid ning anda kohtu või usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta) ei ole samastatav usaldusisiku aruandekohustusega. Usaldusisiku ülesannete ebakohane täitmine ei anna alust lõpetada ennetähtaegselt füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks saavad olla üksnes rikkumised, mille võlgnik paneb toime võlgniku rollis. Juhul, kui kohus leiab, et võlgnik ei tule usaldusisiku ülesannete täitmisega toime, on võimalik vabastada võlgnik usaldusisiku ülesannete täitmisest ja asendada ta teise usaldusisikuga (

§ 172lg 5; Tartu Ringkonnakohtu 20.09.2018.

a määrus tsiviilasjas nr 2-13-6169, p 11; Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.

1. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-490, p 19). Eelnevast tulenevalt kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust, kui lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse põhjusel, et võlgnik rikkus usaldusisiku rollis oma kohustusi. 13.
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei järeldu asjaolust, et maakohus viitas 16.05.
3. a teabenõudes mh

§ 173

lg-le 2 (mitte sätte sõnastusele), et maakohus nõudis võlgnikult teavet võlgniku rollis. Ka vaidlusalusest maakohtu määruses ei heitnud maakohus võlgnikule ette teabe andmise kohustuse rikkumist võlgniku rollis, st

§ 173lg 2 mõttes.

Lisaks ei nähtu asja materjalidest, et praegu oleks võlgnik nõutud andmete õigel ajal esitamata jätmisega kahjustanud oluliselt võlausaldajate huve. Võlgniku hilinenult esitatud aruandest (III 5 kd, tl 43) nähtub, et võlgnikule ei laekunud vara, mille arvelt oleks saanud võlausaldajatele väljamakseid teha, st võlausaldajatel ei jäänud raha saamata, kuna võlgnik esitas aruande hilinenult. 14. Riigikohus on varasemas praktikas rõhutanud, et

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu 04.05.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14). 14.1.

§ 175

lg 2 p 1 ja lg 5 kohaselt võib kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetada, kui võlgnik on süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Asjaolu, et võlgnik mõisteti Pärnu Maakohtu 15.06.2015 kriminaalasjas nr 1-12-10558 tehtud otsusega süüdi maksualase kuriteo toimepanemises KarS § 3891 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi, ei anna alust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust

§ 175lg 2 p 1 ja lg 5 alusel lõpetada.

Kohtute infosüsteemist nähtub, et Pärnu Maakohtu 19.09.2014 kriminaalasjas nr 1-14-2962 tehtud otsusega ei mõistetud võlgnikku KarS § 384 alusel süüdi enda kui füüsilise isiku maksejõuetuse põhjustamises (varalise seisundi teadva kohustustevastase kahjustamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus). Võlgnik mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi selles, et ta likvideerijana põhjustas OÜ Sooniste Horses (äriühingu) maksejõuetuse. Ringkonnakohtu hinnangul on

§ 175

lg 2 p 1 eesmärk kaitsta võlausaldajate huve ning tagada, et võlgnik ei vabaneks võlausaldajate ees kohustuste täitmisest olukorras, kus ta ise põhjustas maksejõuetuse, mille tõttu ei suuda konkreetsete võlausaldajate nõudeid rahuldada. Seeläbi kaitstakse piisavalt võlausaldajate huve ning ühtlasi on täidetud eespool nimetatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk. Eelnevast tulenevalt ei järeldu asjaolust, et võlgnik mõisteti Pärnu Maakohtu 19.09.2014 kriminaalasjas nr 1-14-2962 tehtud otsusega süüdi KarS § 384 lg 1 alusel maksejõuetuse põhjustamises ehk pankrotikuriteos, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada. 14.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegu alust lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust ka

§ 175

lg 5 ja lg 2 p 2 alusel.

§ 173

lg 1 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgniku esitatud aruannetest (III kd, tl-d 43, 176) nähtub, et võlgnik teenis perioodil 2017 kuni

1. a aprill brutotöötasu 3500 eurot ja perioodil 14.05.2018–14.05.2019 brutotöötasu 6000 eurot. Lisaks on võlgnik 15.05.
2. a aruandes viidanud, et suudab lähikuudel sooritada võlgnikele väljamakseid Arting Consult OÜ makstavatest dividendidest. Ringkonnakohus märgib, et äriregistri kohaselt on ettevõtte majandusaasta aruanne praegu veel kinnitamata. Eelnevast nähtub võlgniku tahe pingutada võlausaldajate nõuete rahuldamise nimel. Ringkonnakohus rõhutab aga, et kohustustest vabastamise menetluse kestel peab võlgnik andma endast parima, et võlausaldajate nõudeid rahuldada (st teenima sissetulekut, mis võimaldab võlausaldajatele väljamakseid teha ning ka reaalselt rahuldama äriühingu makstavate dividendide arvelt võlausaldajate nõudeid). Maakohus võib võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetada (

§ 175

lg 2 p 2 ja lg 5), kui ta tuvastab, et võlgnik ei 6 ole täitnud

§ 173

lg-s 1 sätestatud kohustust, s.o ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega ole sellist tegevust endale ka otsinud, võlgnik on oma eelnimetatud kohustust rikkunud süüliselt ning on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve (Riigikohtu 02.11.

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-16, p 14).
2. Maakohus rikkus TsMS § 173 lg 1 esimest lauset ja § 173 lg 2 ning § 463 lg 2 kaudu kohalduvat § 438 lg 2, kui jättis otsustamata menetluskulude jaotuse. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise lahend on menetlust lõpetav lahend eelviidatud sätte tähenduses. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu lahendi ja kohustustest vabastamise menetlus jätkub, siis ei ole ringkonnakohtu määrus menetlust lõpetav lahend. Maakohtul tuleb otsustada menetluskulude jaotus võlgniku kohustustest vabastamise taotluse lahendamisel. 16.

§ 175lg 6 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 7