) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis oma vastuses hageja nõude õigeks.
Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. 5. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 kohaselt korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude 2 kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Kostja on korteriomandi xxx omanik. Hageja on esitanud korteriühistu tõendi M. M.i võla kohta, väljavõtte kostjale arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest (tl 25-27, 28), samuti teenustasu tariifid (t lk 31-32). Väljavõtte kohaselt on september 2015 – märts 2019 ajavahemiku eest võlg 2166,18 eurot. Kostja tunnistab hagi. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 ja 2, § 40 lg 2, võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, § 100, § 101,
Kohus rahuldab Kohtla-Järve linn, Keskallee 17 korteriühistu hagi M. M.i vastu õigeksvõtuotsusega. Menetluskulude jaotus 7. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (
Hageja palub hagiavalduses jätta menetluskulud kostja kanda.
Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja taotletud menetluskulu on õigusabikulu 240 eurot, kinnistusraamatu väljavõtte eest 3 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Tulenevalt
lg 1 kui menetlusosaline peab kulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õigusabikulu hüvitamise taotlus on põhjendatud. Kohus on seisukohal, et hagi koostamise eest 2 tunni eest tasu nõue 240 eurot on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 293 eurot (sellest 240 eurot on õigusabikulu, 3 eurot kinnistusaraamatu väljavõtte eest ja 50 hagi esitamisel tasutud riigilõiv). 8.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.