KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2019, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-18-3542 Kohtukoosseis eesistuja Sten Li

§ 215

lg 2 p 1, § 4231, § 209 lg 2 p 1, 5, § 263 lg 1 p 1,2, § 266 lg 2 p 1, 2 ja § 1572 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu

1. novembri 2018 otsus Apellant kaitsja Prokurör Merike Lugna Erki Rentnik isikukood: 39205184221; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: XXX, viibib Tallinna Vanglas; XXX; XXX; varem karistatud viiel korral, viimati Pärnu Maakohtu
2. mai 2016 otsusega

§ 424järgi Süüdistatav Kaitsja Eve Jundas RESOLUTSIOON 1.

Tühistada Pärnu Maakohtu 23. novembri 2018 otsus Erki Rentniku

§ 263lg 1 p-de 1 ja 2 järgi süüdimõistmise osas.

Kvalifitseerida tegu, milles maakohus mõistis Erki Rentniku süüdi

263 lg 1 p 1, 2 järgi, ümber

121 lg 1 järgi, jättes Pärnu Maakohtu otsusega Erki Rentnikule selle teo eest mõistetud karistuse muutmata. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu otsus muutmata.

1. Jätta kaitsja apellatsioon rahuldamata. 1
2. Määrata Advokaadibüroole Legalia apellatsioonimenetluses Erki Rentnikule osutatud riigi õigusabi eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga 300 eurot ning sõidukulude hüvitiseks koos käibemaksuga 134,64 eurot. Apellatsioonimenetluse kulud jätta riigi kanda. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanutel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Kannatanutel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes tsiviilhagi puudutavas osas. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. E. Rentnikule esitati järgmised süüdistused:

§ 215lg 2 p 1 järgi on E.

Rentnikule esitatud süüdistus selles, et ta võttis 24. aprillil 2016 kella 19.00 ja 25.04.2016.a kella 01.00 vahelisel ajal ajutise kasutamise eesmärgil XXX hoovist EC-le kuuluva sõiduauto Volkswagen Golf Variant väärtusega 2000 eurot, millega sõitis Tallinna maanteed mööda Are poole kraavi. Tegu on kvalifitseeritav

§ 215lg 2 p 1 järgi, kuna E.

Rentnik on varem toime pannud

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritud teo.

§ 4231järgi on E.

Rentnikule esitatud süüdistus selles, et ta juhtis kõnealust Volkswagenit juhtimisõigust omamata, olles mootorsõidukit juhtimisõiguseta juhtinud ka 05.03.2016 ja 24.10.2015.

§ 1572järgi esitati E.

Rentnikule süüdistus selles, et ta esines ilma nende teadmata ning nõusolekuta AS või JO või IE, jättes neist petturi mulje ja tekitades nende nime ja pangakonto andmeid kasutades kahju nende seadusega nende kaitstud õigustele ja huvidele. 21.07.2016.a sisestas E. Rentnik enda nime ja andmeid avaldamata IP aadressilt 62.65.212.125 internetiportaali „Kuldne Börs“ kuulutuse 80179725, et müüb akunurklihvimismasinat Makita DGA 504 väärtusega 80 eurot. SF-le, kes avaldas soovi akunurklihvimismasinat osta, edastas Erki Rentnik AS nime ja tema Swedbanga kontonumbri. Sellega jättis E. Rentnik SF-le mulje, et akunurklihvimismasina müüjaks on AS. 23.07.2016.a kandis SF AS kontole akunurklihvimismasina eest 83 eurot. Erki Rentnik oli eelnevalt küsinud AS emalt ÄS-lt kasutada tema poja A pangakontot, ütlemata konto kasutamise eesmärki ning võttis SF poolt edastatud raha endale ning jättis SF-le akunurklihvimismasina Makita DGA 504 edastamata. Sellise tegevusega esines Erki Rentnik AS-na ilma viimase teadmata ning nõusolekuta ja tekitas AS nime ja pangakonto andmed kasutades kahju AS seadusega kaitstud õigustele ja huvidele ning jättis temast petturi mulje. 2 15.07.2016 sisestas E. Rentnik enda nime ja andmeid avaldamata IP aadressilt 62.65.212.

1. internetiportaali „Kuldne Börs“ kuulutuse 80132446, et müüb Weekend Festival Balticu pileti väärtusega 80 eurot. Ostusoovi avaldanud MM-le edastas E. Rentnik AS nime ja Swedbanki kontonumbri. Sellega jättis ta MM-le mulje, et pileti müüjaks on AS. 27.07.2016 kandis MM Weekend Festival Balticu pileti AS kontole eest 80 eurot. Erki Rentnik oli eelnevalt küsinud AS emalt ÄS-lt kasutada tema poja A pangakontot, ütlemata konto kasutamise eesmärki ning võttis MM poolt edastatud raha endale ning jättis MM-le Weekend Festival Balticu pileti edastamata. 15.07.2016 sisestas E. Rentnik enda nime ja andmeid avaldamata IP aadressilt 62.65.212.
2. internetiportaali „Kuldne Börs“ kuulutuse 80132391, et müüb Paulig Cupsolo kapsel-kohvimasina väärtusega 25 eurot. Ostusoovi avaldanud EO-le edastas E. Rentnik AS nime ja Swedbanki konto numbri. Sellega jättis ta EO-le mulje, et kapsel-kohvimasina müüjaks on AS. 26.07.2016.a kandis EO abikaasa PO AS kontole Paulig Cupsolo kapsel-kohvimasina eest 28 eurot. Erki Rentnik oli eelnevalt küsinud AS emalt ÄS-lt kasutada tema poja A pangakontot, ütlemata konto kasutamise eesmärki. Ta võttis EO abikaasa PO edastatud raha endale ning jättis EO-le Paulig Cupsolo kapsel-kohvimasina edastamata. 17.07.2016 sisestas E. Rentnik enda nime ja andmeid avaldamata IP aadressilt 62.65.212.
3. internetiportaali „oki-doki“ kuulutuse, et müüb mobiiltelefoni HTC ONE M7 32GB väärtusega 40 eurot. Ostusoovi avaldanud RR-le edastas E. Rentnik JO nime ja SEBpanga konto nr EE451010010320098015, jättes sellise tegevusega RR-le mulje, et eeltoodud mobiiltelefoni HTC ONE M7 32GB müüjaks on JO. 25.08.2016.a kandis RR JO kontole mobiiltelefoni HTC ONE M7 32GB eest 40 eurot. Erki Rentnik oli eelnevalt küsinud ÄS-lt luba tema elukaaslase JO pangakonto kasutamiseks, kuna tema enda konto olevat arestitud ja ta pidi saama ühe ülekande. Erki Rentnik jättis RR-le mobiiltelefoni HTC ONE M7 32GB edastamata. 21.07.2016.a sisestas E. Rentnik enda nime ja andmeid avaldamata IP aadressilt 62.65.212.
4. internetiportaali „Kuldne Börs“ kuulutuse 80179725, et müüb akunurklihvimismasinat Makita DGA 504 väärtusega 80 eurot. Erki Rentnik edastas AV-le, kes avaldas soovi akunurklihvimismasinat Makita DGA 504 väärtusega 80 eurot osta, AS nime ja tema Swedbanga konto numbri, jättes sellise tegevusega AV-le mulje, et eeltoodud akunurklihvimismasina Makita DGA 504 müüjaks on AS. 02.08.2016.a kandis AV AS kontole akunurklihvimismasina Makita DGA 504 eest 84 eurot. Erki Rentnik oli eelnevalt küsinud AS emalt ÄS-lt kasutada tema poja A pangakontot, ütlemata konto kasutamise eesmärki ning võttis AV poolt edastatud raha endale ning jättis AV-le akunurklihvimismasina Makita DGA 504 edastamata. 30.07.2016.a sisestas E. Rentnik enda nime ja andmeid avaldamata IP aadressilt 62.65.212.
5. internetiportaali „Kuldne Börs“ kuulutuse 80206665, et müüb sülearvuti Apple Macbook Pro 13 väärtusega 100 eurot. Erki Rentnik edastas OK-le, kes avaldas soovi sülearvuti Apple Macbook Pro 13 väärtusega 100 eurot osta, AS nime ja tema Swedbanga konto numbri, jättes sellise tegevusega OK-le mulje, et eeltoodud Apple Macbook Pro 13 müüjaks on AS. 02.08.2016.a kandis OK AS kontole Apple Macbook Pro 13 eest 53 eurot. Erki Rentnik oli eelnevalt küsinud AS emalt ÄS-lt kasutada tema poja A pangakontot, ütlemata konto 3 kasutamise eesmärki ning võttis OK-le poolt edastatud raha endale ning jättis OK-le Apple Macbook Pro 13 edastamata. 21.07.2016.a sisestas E. Rentnik enda nime ja andmeid avaldamata IP aadressilt 62.65.212.
6. internetiportaali „Kuldne Börs“ kuulutuse 80179725, et müüb akunurklihvimismasinat Makita DGA 504 väärtusega 80 eurot. Erki Rentnik edastas EP-le, kes avaldas soovi akunurklihvimismasinat Makita DGA 504 väärtusega 80 eurot osta, AS nime ja Swedbanga konto numbri, jättes sellise tegevusega EP-le mulje, et eeltoodud akunurklihvimismasinat Makita DGA 504 müüjaks on AS. 09.08.2016.a kandis EP-le AS kontole akunurklihvimismasina Makita DGA 504 eest 83 eurot. Erki Rentnik oli eelnevalt küsinud AS emalt ÄS-lt kasutada tema poja A pangakontot, ütlemata konto kasutamise eesmärki ning võttis EP poolt edastatud raha endale ning jättis EP-le akunurklihvimismasina Makita DGA 504 edastamata. 21.07.2016.a sisestas E. Rentnik enda nime ja andmeid avaldamata IP aadressilt 146.255.183.
7. internetiportaali „Kuldne Börs“ kuulutuse 80180473, et müüb telerit Samsung 43 LED UE43J5672SUXXH väärtusega 200 eurot. Erki Rentnik edastas ML-le, kes avaldas soovi telerit Samsung 43 LED UE43J5672SUXXH väärtusega 200 eurot osta, AS nime ja Swedbanga konto numbri, jättes sellise tegevusega ML-le mulje, et eeltoodud teleri Samsung 43 LED UE43J5672SUXXH müüjaks on AS. 09.08.2016.a kandis ML AS kontole teleri Samsung 43 LED UE43J5672SUXXH eest 200 eurot. Erki Rentnik oli eelnevalt küsinud AS emalt ÄS-lt kasutada tema poja A pangakontot, ütlemata konto kasutamise eesmärki ning võttis ML poolt edastatud raha endale ning jättis ML-le teleri Samsung 43 LED UE43J5672SUXXH edastamata. 03.08.2016.a sisestas E. Rentnik enda nime ja andmeid avaldamata IP aadressilt 146.255.183.
8. internetiportaali „Soov“ kuulutuse, et müüb Makita akutrelli väärtusega 50 eurot. Erki Rentnik edastas VR-le, kes avaldas soovi Makita akutrelli väärtusega 50 eurot osta, AS nime ja Swedbanga konto numbri, jättes sellise tegevusega VR-le mulje, et eeltoodud Makita akutrelli müüjaks on AS. 04.08.2016.a kandis VR AS kontole Makita akutrelli eest 50 eurot. Erki Rentnik oli eelnevalt küsinud AS emalt ÄS-lt kasutada tema poja A pangakontot, ütlemata konto kasutamise eesmärki ning võttis VR poolt edastatud raha endale ning jättis VRle Makita akutrelli edastamata. enne 25.08.2016.a pani E. Rentnik internetiportaali „Kuldne Börs“ kuulutuse, et müüb mängukonsooli Playstation väärtusega 193 eurot. Erki Rentnik edastas EU-le, kes avaldas soovi mängukonsooli Playstation väärtusega 193 eurot osta, IE nime ja tema SEBpanga konto numbri, jättes sellise tegevusega EU-le mulje, et eeltoodud mängukonsooli Playstation müüjaks on IE. 25.08.2016.a kandis EU IE kontole mängukonsooli Playstationi eest 193 eurot. Erki Rentnik oli eelnevalt küsinud IE-lt luba tema pangakonto kasutamiseks, kuna tema enda konto olevat arestitud ja ta pidi saama ühe ülekande. IE andis selleks loa, kui Erki Rentnik kinnitas talle, et tegemist ei ole millegi ebaseaduslikuga. IE võttis 193 eurot sularahaautomaadist välja ja andis Erki Rentnikule üle. Erki Rentnik jättis EU-le mängukonsooli Playstationi edastamata.

§ 209lg 2 p 1, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani E.

Rentnik süüdistuse kohaselt toime sellega, et pani eeluurimisega täpselt tuvastamata kohas 30.07.2016.a avalikult internetiportaali www.kuldnebörs.ee ehk avalikkuse poole pöördudes kuulutuse 80206391, et müüb 210 euro eest mängukonsooli Sony Playstation 4 koos kahe mänguga. 08.08.2016.a lubas Erki Rentnik meilivahetuse teel AN-le, et saadab Sony Playstation 4 koos kahe mänguga Tapa linna Grossi 4 poe juures asuvasse pakiautomaati. Erki Rentnik andis endaga suhtlemiseks meiliaadressi XXX. 08.08.2016.a kandis AN Erki Rentniku poolt antud AS nimel oleva ja ÄS poolt Erki Rentniku kasutusse lubatud Swedbanga kontole 210 eurot mängukonsooli ja mängude eest. Erki Rentnik lubas saata AN-le mängukonsooli Sony Playstation 4 koos kahe mänguga, kuid jättis selle saatmata. Tegelikkuses Erki Rentnikul ei olnud Sony Playstation 4 ega selle mänge olemas ja tal puudus võimalus ning soov seda AN-le saata. E. Rentnik on

§ 209

lg 2 p-le 1 vastav isik, kuna ta on Pärnu Maakohtu 28.04.2014 otsusega karistatud

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi.

kvalifitseeritava kuriteo eest ning olles seega järgi täheldatav isik, lõi AN-le teadvalt varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse sellega,

§ 263lg 1 p 1,2 järgi esitati E.

Rentnikule süüdistus selles, et ta käitus 10.10.2016.a kella 18:30 paiku Pärnu linnas XXX asuva hamburgeri kioski juures ehk avalikus kohas grupis koos WV-ga teisi isikuid häirival ja ohtu seadval viisil, rikkudes KorS §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Nimelt lõi lõi WV ühel korral KP parema käe rusikaga vastu vasaku silma all olevat näopiirkonda ja Erki Rentnik lasi ühel korral õhkrelvast KP pihta, millega põhjustas viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustuse parema käe õlavarre mediaalsel küljel hemotoomiga haava näol. WV löök vasaku näopiirkonna pihta tekitas KP-le füüsilist valu ja vasaku põse punetuse ja turse. Sündmust nägi pealt UL, keda see häiris.

§ 266lg 2 p 1 järgi esitati E.

rentnikule süüdistus selles, et ta 03.02.2017 ja 04.02.2017 tungis ning 05.02.2017 püüdis tungida ebaseaduslikult, omaniku tahte vastaselt DL-le kuuluvasse eramusse. 2. Pärnu Maakohus tegi 23. novembril 2018 otsuse, millega mõistis E. Rentniku õigeks

§ 266

lg 2 p 1 järgi ning

§1572järgi süüdistuse kohaselt 25.08.2016 toimepandud teos.

Enne Pärnu Maakohtu 19.05.2016 otsuse kuulutamist toime pandud kuritegudes tunnistas kohus E. Rentniku süüdi ja mõistis talle karistused järgnevalt:

§ 215

lg 2 p 1 järgi, karistus 10 kuud vangistust;

§ 4231

järgi, karistus 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuse Pärnu Maakohtu 19.05.2016 otsusega mõistetud karistusega. Liitkaristuseks sai 2 aastat, 11 kuud ja 25 päeva vangistust.

§ 65lg 1 ja 68 lg 1 alusel arvas kohus E.

Rentniku karistusajast maha 23.11.2018 seisuga kantud 1 aasta, 11 kuud ja 8 päeva vangistust. Kohus märkis, et ärakandmata karistus on 1 aasta ja 17 päeva vangistust. Pärast Pärnu Maakohtu 19.05.2016 otsuse kuulutamist toime pandud kuritegudes tunnistas kohus E. Rentniku süüdi ja mõistis talle karistused järgnevalt:

§ 1572

järgi, karistus 1 aasta vangistust (episoodid alates 15.07.2016);

§ 209

lg 2 p 1, 5 järgi, karistus 1 aasta 3 kuud vangistust; 5

§ 263

lg 1, 2 järgi, karistus 10 kuud vangistust;

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendas kohus viimati nimetatud liitkaristust

§ 65

lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa – 1 aasta ja 17 päeva vangistuse – võrra. Liitkaristuseks kujunes 3 aastat ja 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks luges kohus 23.11.

1. Maakohus määras, et kui kohtuotsus ei jõustu enne Erki Rentiku kantava karistuse lõppu, tuleb kohaldada E. Rentnikule tõkendina vahistamist. Kohus rahuldas kannatanu AN tsiviilhagi ning mõistis Erki Rentnikult AN kasuks välja 210 eurot. 3.
2. JEC hagi jättis kohus läbi vaatamata. Riigi kasuks mõistis maakohus E. Rentnikult välja menetluskulud 2541,08 euro ulatuses.
3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni E. Rentniku kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist, E. Rentniku õigeksmõistmist

§ 209lg 2 p 1,5, § 263 lg 1 p-de 1 ja 2, § 266 lg 2 p 1 ja § 1572 järgi ning E.

Rentniku karistuse kergendamist. Kuigi tsiviilhagidega seoses konkreetset taotlust apellatsioonis esitatud ei ole, on apellatsioonis märgitud, et kuivõrd E. Rentnik pole end temale inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi tunnistanud, ei nõustu ta ka tsiviilhagide rahuldamisega. E. Rentniku süüdimõistmisel

§ 1572järgi on maakohus eelistanud põhjendamatult E.

Rentniku ütlustele kannatanute AS, JO ja tunnistajate KM, ÄS ning KS ütlusi. Ütluste hindamisel jäeti arvestamata, et nende ütlused olid vastuolulised ja tundusid ennastõigustavatena. Kohus on jätnud arvestamata, et ÄS ütlused olid vastuolus AS, KS ja JO ütlustega. Maakohus on arvestanud vastuoluliste ütlustega. See, et ütlused olid vastuolulised, otsuse motiivides ei kajastugi. Ka leiab kaitsja, et maakohus on tunnistajate ja kannatanute ütlustega arvestanud valikuliselt. Kaitsja toob apellatsioonis välja, et kannatanu JO väitel sai ta tema kontole rahade kandmisest teada alles uurijalt; ÄS selgitas talle olukorda alles siis, kui JO-le tuli kutse politseisse. ÄS väitis vastupidaselt, et JO oli tema pangakonto kuritarvitamisest varem teadlik. Kaitsja hinnangul jättis maakohus arvestamata, et ÄS varjas tahtlikult JO pangakonto kuritarvitamist, sest oli sellega ilmselt ise seotud. Kaitsja leiab, et tunnistaja ÄS ütluste puhul tuleks arvestada, et ta oli otseselt asjaga seotud isik, kes sai rahalist kasu. Kaitsja hinnangul olid tema ütlused ajendatud kartusest võimaliku kriminaalvastutuse ees. Kaitsja väitel süüdistab ÄS E. Rentnikku ÄS elukaaslase JO vanglasse sattumises. Ilmselt on ka ÄS ütlused sellest ajendatud. Maakohus ei arvestanud, et ÄS kinnitusel kasutas ta ise väidetavalt samal ajal E. Rentnikuga poja AS pangakontot, tegi sellelt ülekandeid teisele kontole. Maakohus ei arvestanud samuti, et ÄS suhtes oli algatatud väärteomenetlus poja ASi pangakonto kuritahtliku kasutamise motiivil. Arvestamata jäeti, et ÄS tellis ise samuti Kuldsest Börsist esemeid, ta on ka ise kriminaalkorras karistatud isik. Kaitsja on seisukohal, et E. Rentniku ütlused ei ole vastuolus asjas kogutud teiste tõenditega. Puuduvad usaldusväärsed tõendid, et E. Rentnik oleks kõnealused kuriteod toime pannud. 6 Maakohus luges ebatäpsused Erki Rentniku kohtus antud ütluste ja kohtueelsel uurimisel antud ütluste vahel põhjendamatult sellisteks vastuoludeks, mille alusel jättis Erki Rentniku ütlused tõendikogumist välja. Maakohus ei uskunud E. Rentniku kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, kus ta 2016. a suvel elas. Kaitsja arusaama kohaselt E. Rentnik ei vÄtanud, et ta võis 2016. a suvel vahetevahel Tallinnas elada. Kaitsja peab ebaõigeteks maakohtu järeldusi tunnistaja KM ütluste hindamisel. Apellatsiooni kohaselt puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, kes kasutas internetti Tallinnas XXX korterist. Maakohus on lugenud usaldusväärseks tunnistaja KM ütlused, mille kohaselt E. Rentnik elas 2016. a suvel Tallinnas tema emale kuuluvas korteris ja tal oli võimalus kasutada ka internetti. KM kinnitusel viibis ta ise selles korteris 2016. a suvel vähe. Seega ei vÄta tema ütlused, et peale E. Rentniku võisid korteris käia ja seal internetti kasutada ka teised isikud. Kaitsja leiab, et korteris võis käia ja seal internetti kasutada ÄS. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ei tõenda usaldusväärselt E. Rentniku viibimist XXX asuvas korteris väidetavate kuritegude toimepanemise ajal. Maakohtu otsusest ei tulene usaldusväärselt, et telefoninumber XXXXXXXXX, mida kasutati XXX asuva tugijaama levipiirkonnas, kuulunuks E. Rentnikule. Kaitsja leiab, et maakohus on E. Rentniku mõistnud alusetult süüdi ka

§ 209lg 2 p-de 1 ja 5 järgi.

Erki Rentniku kinnitusel ei ole ta loonud kontot XXX, kasutanud IP-aadressi 82.131.9.223 ega „Kuldsesse Börsi“ internetikuulutust Playstationi müümise kohta sisestanud. Kaitsja märgib, et nagu apellatsioonis

§ 1572järgi esitatud süüdistust puudutavas osas öeldud, ei viibinud 8.

augustil 2016 XXX korteris. Maakohus on põhjendamatult lugenud E. Rentniku süü tõendatuks põhiliselt tunnistajate KM ja ÄS ütlustega, viidates modus operandi põhimõttele. Seoses Erki Rentniku süüdistusega

§ 263lg 1 p-de 1 ja 2 järgi märgib kaitsja, et E.

Rentnik süüd ei tunnista,

1. oktoobril 2016 ei viibinud ta sündmuskohal. E. Rentniku selgituse kohaselt kuulis ta KP suhtes toimepandud kuriteost hiljem ega tea, kes kannatanut peksis. E. Rentniku väitel süüdistas kannatanu KP teda alusetult põhjusel, et tema tüdruksõber KP oli KP endine elukaaslane. Kaitsja leiab, et maakohus on andnud tõenditele kogumis ebaõige hinnangu. Kohus sisuliselt ei arvestanud kannatanu kohtuistungil antud ütlustega. KP väitis kohtuistungil, et oli
2. oktoobril 2016 täiesti purjus ega mäleta toimunut. Ta oli eelnevalt kaks päeva joonud ja võis ka kehavigastused saada varem. Kannatanu oli nii esimesel kui teisel ülekuulamisel täiesti purjus. Kohtu küsimustele vastates tunnistas KP, et võis purjus peaga eelnevalt kukkuda ja tea ei ole kindel, et tema pihta lasti. Maakohus on õigesti leidnud, et tunnistaja UL ütlused ei kinnita, et E. Rentniku oleks KP pihta tulistanud. On õige, et UL seda ei näinud. Seetõttu on õige ka maakohtu järeldus, et pole võimalik arvestada äratundmise protokolliga, milles UL olevat ära tundnud E. Rentniku. Maakohtu otsusest ei nähtu, millised on UL antud muud ütlused, mis maakohtu otsuse kohaselt haakuvat teiste tõenditega. Kaitsja leiab, et maakohus on täielikult jätnud arvestamata, et UL oli
3. oktoobril 2018 tugevas alkoholijoobes. Maakohus on süüdimõistva otsuse rajanud põhiliselt politseinikust tunnistaja TS ütlustele. Maakohus leidis, et tunnistaja ütlused on KrMS § 2-I lg.2 kohaselt usaldusväärsed. Samas ei arvestanud, et kannatanu KP ja tunnistaja UL, kellega tunnistaja vahetult pärast sündmust 7 suhtles ja kellelt kuuldut tunnistaja edastas , olid ebakaine oleku tõttu olukorras desorienteeritud. Kannatanu KP kohtuistungil ristküsitluse käigus kinnitas korduvalt, et võis fototabelitega ning SA Pärnu Haigla patsiendikaardiga fikseeritud vigastused saada varem, kas kukkudes või muul viisil. E. Rentnikule mõistetud liitkaristuse kohta märgib kaitsja, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud, et

§ 215

lg 2 p 1 ja

§ 4231järgi kvalifitseeritud kuriteod olid pandud toime enne Pärnu Maakohtu 19.

mai 2016 kohtuotsust, millega karistati E. Rentnikku 2 aasta 1 kuu ja 22 päeva vangistusega. Kaitsja leiab, et

§ 65

lg 1 alusel võinuks kohus karistuste liitmise asemel lugeda karistused eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega kaetuks.

1. Apellatsioonile esitas vastuse prokurör, kes palub apellatsiooni mitte rahuldada, leides, et maakohtu otsuse tühistamiseks aluseid ei esine. Prokurör märgib, et apellant pole täpsustanud, milles seisneb tunnistaja ÄS ütluste vastuolu AS, KS ja JO ütlustega. ÄS pole eitanud, et ta on saanud E. Rentniku poolt AS kontole kantavatest summadest endale mingi osa. Tunnistaja KM ütlustega tõendatud, et tema korteris, Tallinnas XXX, kust on kuritegude toimepanemiseks internetti kasutatud, sai internetti kasutada E. Rentnik, kes teadis võtmete asukohta. Keegi teine peale E. Rentniku ei ole küsinud võimalust seal ööbida. ÄS tunnistaja KM ei tunne. Vastupidi apellandi arvamusele on tõendatud, et telefoninumber XXXXXXXXX, mis avaldati kuulutustes müügipakkuja kontaktina, on olnud just E. Rentniku kasutuses. Nimelt on sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt nimetatud abonent perioodil 12.07.1601.03.2017 241 korral suhelnud KM-ga ja 87 korral ÄS-ga. Seega ei saa olla nimetatud abonendi kasutajaks ei KM ega ÄS. Prokurör nendib, et interneti teel kaupade müügiks pakkumine ja ostjatelt raha väljapetmine ei ole E. Rentniku jaoks võõras: teda on väärteomenetluses samalaadsete tegude eest karistatud. Prokuröri hinnangul on Pärnu Maakohus piisavalt põhistanud, miks ta on jõudnud arvamusele E. Rentniku süüs. Maakohtu motiividega mittenõustumine ei tähenda, et otsuses motiivid puuduksid. Teo puhul, milles oli kannatanuks KP, on kohus arvestanud tunnistaja TS väga põhjalike ütlusega ja teiste tõenditega (patsiendikaart, tunnistaja UL ütlused ja äratundmiseks esitamise protokoll, kus UL tunneb ära KP tulistaja). UL võis olla küll alkoholijoobes, kuid see ei tähenda tingimata, et tema ütlused on ebausaldusväärsed. KP on väitnud, et ta sündmusi ei mäleta, mis ei tähenda seda, et teised sündmuskohal viibinud isikud olukorda ebaadekvaatselt tajusid. UL ütlused haakuvad tunnistaja TS ütlustega. Viimane kirjeldas, et kohapeal oli pinev õhkkond, KP-st ei olnud aru saada, et ta oleks alkoholi tarvitanud, ta selgitas üksikasjalikult, mis toimus. Prokurör leiab, et UL jaoks on olnud sündmus piisavalt häiriv, kuna tema teataski juhtunust politseisse. Prokuröri arvates on Pärnu Maakohus piisava põhjalikkusega välja toonud, milliste tõendite alusel on ta jõudnud järeldusele E. Rentniku süüs; kohus on põhjendanud, miks on E. Rentniku ütlused ebausaldusväärsed. Põhjendatuks peab prokurör ka E. Rentnikule mõistetud karistusi. 8 E. Rentniku puhul on kohus arvestanud, et kuriteod on toime pandud kavatsetusega, suur osa kuritegusid on toime pandud katseajal. Vaatamata sellele on kohus leidnud, et karistuse võib kohaldada keskmisest määrast allapoole. Prokuröri arvates on kohus seega E. Rentnikku niigi suhteliselt leebelt kohelnud ja karistuse kergendamiseks alust ei ole.
2. Samuti esitas seisukoha kannatanu AN, kes avaldas veendumust, et just E. Rentnik pani toime kelmuse, milles ta kannatanu on. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Kohtukolleegium leiab, et apellatsiooni argumendid ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks E. Rentniku

§ 1572järgi süüdimõistmise osas.

Kaitsja väitel olid ÄS ütlused olid vastuolus AS, KS ja JO ütlustega. Seda, milles seisnes ÄS ütluste vastuolu AS ja KS ütlusega, ei ole kaitsja aga apellatsioonis üldse käsitlenud. Ainsad väited vastuolude kohta on maakohus esitanud ÄS ja JO ütluste kohta. Kaitsja leiab, et vastuolud puudutavad ÄS poolt JO pangakaardi ja paroolide üleandmist E. Rentnikule ning seda, millal JO sai oma konto kuritarvitamisest teada. Ringkonnakohus ÄS ja JO ütluste vahel vastuolu ei näe. Kohtukolleegiumi hinnangul ilmneb JO ütlustest hoopis, et ta neid asjaolusid ei mäleta. Maakohtu 16. juuli 2018 istungi protokollist nähtuvalt on kaitsja küsitlenud JO selle kohta, millal ta sai teada, et tema kontot on kasutatud. Mitmetele kaitsja küsimustele on JO vastanud, et ta ei mäleta, teistele antud vastustest on näha, et JO ei ole vastuses kindel. Kaitsja on JO mälu värskendamiseks avaldanud lõike JO kohtueelses menetluses antud ütlustest. Ringkonnakohtu hinnangul ei näita järgnevad vastused, et tänu varasemate ütluste avaldamisele oleks JO-le meenunud asjaolud, mille kohta kaitsja teda küsitleda soovis. Maakohtu istungi protokolli kohaselt on JO mälu värskendamiseks avaldatud tema kohtueelses menetluses antud ütlusi ja esitatud talle sellega haakuvaid küsimusi järgnevalt: „Kaitsja kannab ette: „ Minu interneti paroole teab Ä ja ma ütlesin talle need kuskil nädal aega tagasi, kuna Ä ütles, et tal on neid vaja, et pangakaart kinni panna, kuna see kadus ära.“ Võis nii olla? Võis olla küll. Seda ma soovin ka küsida, kas keegi palus teil Ä-le helistada või te ise helistasite Ä-le? Seda ma ei mäleta, mis ma ütlustes olen öelnud? Mälu värskendamiseks tl 202, kui kohus lubab. Prokurör ei ole vastu. Kohus lubab avaldada. Kaitsja kannab ette: „Üleeile helistasin mina Ä-le ja siis Ä rääkis mulle, et oli käinud politseis ülekuulamisel kuna minu ja vist ka tema pangakonto vahendusel oli toime pandud mingeid kelmusi.„ Te ütlete, et ise helistasite Ä-le? Ju ma siis helistasin.“ Vastused „Võis olla küll“ ja „Ju ma siis helistasin“ ei näita, et JO-le oleks meenunud, et asjaolud oleks sellised, nagu ta on varem ütlustes väitnud. Maakohtus antud vastused tähendavad, et JO möönis, et kui ta varem on nii öelnud, siis võis nii olla. KrMS § 288 lg 9 p 3, millele tuginedes 9 kaitsja kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlusi avaldas, ütleb: „

§ 209lg 2 p-de 1 ja 5 järgi.

Maakohus tugines E. Rentniku süüdimõistmisel tõigale, et teo toimepanemisel on kasutatud IPaadressi 82.131.9.223; seda IP-aadressi kasutava kliendi aadress on XXX (kd II; tl. 73), kus E. Rentnik tunnistaja KM ütluste kohaselt 2016 suvel elas. Lisaks pidas kohus oluliseks seda, et ostjale oli antud pangakonto numbriks, kuhu kauba eest tasuda AS pangakonto number. ÄS ütluste kohaselt oli ta andnud E. Rentnikule võimaluse seda kontot kasutada. Kohus leidis, et selliselt näitab E. Rentniku süüd ka modus operandi, kuna

§ 209lg 2 p-de 1 ja 5 kvalifitseeritav tegu sarnaneb E.

Rentniku

§ 1572järgi kvalifitseeritavate tegudega.

Apellatsioonis tuginetakse väidetele, et E. Rentniku kinnitusel ei ole ta seda tegu toime pannud ning 8. augustil 2016 ei olnud ta XXX korteris. Kaitsja leiab, et maakohus on põhjendamatult lugenud Erki Rentniku süü tõendatuks tunnistajate KM ja ÄS ütlustele ja modus operandi põhimõttele tuginedes. Seega tugineb apellatsioon ka selles osas väitele, et maakohus oleks pidanud lähtuma E. Rentniku ütlustest ja jätma kõrvale KM ja ÄS ütlused. Nagu ringkonnakohus eespool märkis, jättis maakohus E. Rentniku ütlused põhjendatult kõrvale, ÄS ja KM ütlusi on aga maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult pidanud usaldusväärseteks. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult mõistnud E. Rentniku

§ 209

lg 2 p-de 1 ja 5 järgi süüdi, ei ole alust maakohtu otsuse tühistamiseks ka AN tsiviilhagi rahuldamise osas. Järelikult tuleb ka ses osas jätta apellatsioon rahuldamata. 12 8. Kohtukolleegium peab sarnaselt maakohtuga tõendatuks seda, et E. Rentnik laskis KP pihta õhkrelvast. Ringkonnakohus ei pea aga tõendatuks seda, et E. Rentnik oleks sellega häirinud või ohustanud asjasse mittepuutuvat füüsilist isikut. Sellest tulenevalt tuleb E. Rentniku tegu kvalifitseerida ümber

§ 121lg 1 järgi.

Kaitsja heidab maakohtule ette, et kohus ei ole üldse arvestanud kannatanu KP ütlustega. Kaitsja peab oluliseks KP väiteid, et ta oli täiesti purjus, ta oli kaks päeva enne joonud ja võis vigastused saada varem. Ringkonnakohus leiab, et KP ütlused on kohati vastuolus teiste tõenditega ning ka ütluste siseselt leidub vastuolusid ja ebakõlasid, mis muudavad ütlused ebausaldusväärseks. Kannatanu väitis küll ühest küljest, et ta ei mäleta juhtunust midagi, sest oli väga purjus, kuid on samas enamikule küsimustele vastates andnud sisulisi ütlusi. Nendest ütlustest kumab kohtukolleegiumi hinnangul läbi, et KP püüab vältida ütluste andmist selle kohta, kas ja kes tema suhtes vägivalda tarvitas. Esiteks torkabki silma, et KP väitis end juhtunut mittemäletavat just siis, kui talt küsiti tema vastu tarvitatud vägivalla kohta (kd I; tl. 179 pöördel). Seevastu oskas KP anda ütlusi selle kohta, kuidas ta pidi autole järele minema, kellega ta koos oli (kd I; tl. 149) või mis toimus pärast politsei saabumist (kd I; tl. 149 pöördel, 150). Kuigi ta õigustas mittemäletamist sellega, et juhtunust on kaks aastat möödas, oskas ta pärast kahte aastat täpselt anda ütlusi selle kohta, kui kaua ta alkoholi tarvitanud ja kui purjus ta oli (kd I; tl. 149 pöördel). KP väite, et ta oli väga purjus, seab kahtluse alla tõik, et endise elukaaslasega kokkusaamise põhjuseks oli KP enda sõnul tema soov saada tagasi oma auto ja võtta laps enda juurde. Nende asjaolude valguses on usutavad väljakutse peale sündmuskohale saabunud politseiametniku TS ütlused, et nii KP kui UL olid adekvaatsed. UL puhul oli küll aru saada, et ta on alkoholi tarvitanud, kuid KP puhul seda märgata ei olnud (kd I; tl. 213). Teiseks hakkab protokollist silma, kuidas KP kiirustas küsimustest ette rutates kummutama võimalust, et mingeid tema vigastusi võidaks seostada

1. oktoobril 2016 Pärnu linnas TTT asuva hamburgerikioski juures juhtunuga. Prokuröri küsimusele, kas tal kehavigastusi oli, vastas KP: „Need kehavigastused võisid tekkida ka enne seda, ma olin kaks päeva enne joonud, need ei pruukinud sealt tulla.“ Väide õhupüssist tema pihta laskmise kohta oli KP väitel politsei versioon ning teda survestati kohtueelses menetluses selle versiooniga sobituvaid ütlusi andma. Ringkonnakohtu hinnangul ei sobitu see KP väide kuidagi tõsiasjaga, et politsei saabus TTT juurde väljakutse peale. Lõpuks nendib kohtukolleegium, et kuigi KP sõnul ta juhtunust midagi ei mäleta ja ilmselt midagi ei juhtunudki, tunnistab KP mitmetes ütlustes kaudselt, et tema pihta lasti õhkrelvast. Nimelt ütles KP: „…Ma ei tea, kas see üldse relv oli, see võis olla ükskõik mis asi. Ma olin purjus, see juhtus külje pealt ja kiiresti.“ Täpsustavale küsimusele, kas mingi relv siis ikka oli, vastas KP: „Kas oli, ma ei tea. See võis olla mis iganes tal käes.“(kd I; tl. 149 pöördel). Seega möönab KP, et kellelgi oli midagi käes ning midagi juhtus „külje pealt ja kiiresti“. Hiljem kohtu küsimustele vastates kirjeldas KP: „Ma olin küljega, mingi mats käis ja rohkem ma ei tea.“ (kd I; tl. 151) Neist vastuoludest tulenevalt jätab ringkonnakohus KP ütlused ebausaldusväärsetena kõrvale. 13 Seda, et KP pihta oli õhkrelvast lastud, tõendavad UL ja TS ütlused, kiirabikaart ja KP vigastust kajastav fototabel. UL andis kohtus ütlusi selle kohta, kuidas ta kuulis pauku ja nad kutsusid politsei. Pärast selgus, et KP-l oli käel sinakas laik (kd I; tl. 162). Politseiametniku TS ütluste tuli
2. oktoobril 2016 XXX hamburgeriputka juurde väljakutse infoga, et kedagi on tulistatud. Sündmuskohal oli kaks meest – KP ja UL –, kes kinnitasid, et nende pihta oli lastud. TS sõnul nägi ta ise KP käel punetust, paistetust, keskel oli väike auk. Ka andis TS ütlusi selle kohta, et käis KP-ga erakorralise meditsiini osakonnas. KP vigastust on kirjeldatud kiirabikaardil ning see on nähtav fototabeli fotodel. Kiirabikaardil on kajastatud ka KP selgitus vigastuse saamise kohta – KP sõnul oli teda mingist relvast lastud (kd I; tl. 40). Seda, et KP pihta laskis just E. Rentnik, kinnitavad TS ütlused. TS kinnitusel väitis KP talle, et laskjaks oli E. Rentnik (kd I; tl. 212 pöördel). TS ütlused KP-lt kuuldu kohta on lubatav tõend KrMS § 66 lg 21 p
3. Selle sätte kohaselt on ütlused, mille sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta, tõendina kasutatavad juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. TS ütluste kohaselt jõudsid nad kohale paar minutit pärast väljakutset ning nii KP kui UL ei olnud veel rahunenud, nad olid ehmunud ja ärevil (kd I; tl. 213, 213 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust arvata ka seda, et KP oleks TS-le juhtunust rääkides tõde moonutanud. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjaga, et KP võis eksida joobe tõttu. Nagu eespool märgitud, ei pea ringkonnakohus usaldusväärseks KP enda ütlusi selle kohta, et ta oli tugevas joobes. TS ütluste kohaselt ta KP-l erinevalt ULs-t joobe tunnuseid ei täheldanud. Ka on TS ütlustes kirjeldanud KP selgitust toimunu kohta. KP oli rääkinud, et tuli järele elukaaslase käes olevale autole, nad pidid hamburgeriputka juures kokku saama. Auto tuligi sinna, selles oli viis inimest. Autost väljusid E. Rentnik ja keegi KP jaoks võõras lühikese soenguga mees. Oli olnud sõnelus, E. Rentnik oli haaranud relva ja lasknud KP suunas. KP sõnul oli ta jõudnud kaitseks ühe käe ette panna. Pärast lasku tuli teine mees ja lõi KP näo piirkonda (seda, et KP oli näo piirkonda löödud, kinnitavad kiirabikaart ja fototabel, mille kohaselt oli KP-l vasakul põsel punetus ja turse). TS sõnul oli KP olnud kindel, et tema pihta laskis E. Rentnik. TS ütlustest nähtub, et KP oli talle kirjeldanud juhtunut põhjalikult ja nimetanud mitmeid detaile (autos olnute arv, autost väljunud isikud, konflikti põhjused), mis suurendavad kirjelduse usaldusväärsust. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellest tulenevalt rääkida sellest, et KP oleks olnud desorienteeritud, nagu väidab kaitsja. TS ütlusi, et laskja oli E. Rentnik, toetavad ringkonnakohtu hinnangul tunnistaja LN ütlused, mis tõendavad E. Rentniku viibimist sündmuskohal – tunnistaja sõnul oli E. Rentnik 10.oktoobril 2016 koos KP-ga, kui viimane pidi KP-le auto üle andma (kd I; tl. 163). Apellatsiooni kohaselt pole tõendatud see, et E. Rentnik oma teoga UL häiris. Ringkonnakohtu hinnangul on see küll tõendatud: TS ütluste kohaselt olid mõlemad sündmuskohal olnud mehed, st KP ja UL juhtunust ärevil. Sellest hoolimata leiab ringkonnakohus, et E. Rentniku tegu ei ole kvalifitseeritav

§ 263lg 1 p-de 1 ja 2 järgi.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et isiku teo kvalifitseerimiseks

§ 263

järgi on lisaks sellele, et tegu on pandud toime avalikus kohas, vaja tuvastada asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri 2017 otsus kriminaalasjas nr 1-16-5540 ja Riigikohtu
2. oktoobri 2017 otsus kriminaalasjas nr 1-16-10326). Riigikohus on toonitanud, et tegu peab 14 olema häirinud asjasse mittepuutuvat füüsilist isikut. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta peab UL asjasse mittepuutuvaks isikuks. Kuna UL tuli koos KP-ga KP autole järele, ei pea ringkonnakohus teda asjasse mittepuutuvaks isikuks. Eelnevast tulenevalt tuleb E. Rentniku tegu kvalifitseerida ümber

§ 121lg 1 järgi. Kr

MS § 340 lg 2 p 3 kohaselt võib ringkonnakohus süüdistatava kergemas kuriteos süüdimõistmise korral mõista kergema karistuse või jätta karistuse muutmata. Maakohtu otsusega E. Rentnikule

§ 263

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritud teo eest mõistetud karistus jääb

§ 121

lg 1 sanktsiooniraamidesse, st ka

§ 121lg 1 võimaldab isiku karistamist 10 kuu pikkuse vangistusega.

Ringkonnakohus leiab, et E. Rentniku karistus tuleb jätta muutmata, st teo ümberkvalifitseerimisel

§ 121lg 1 järgi, jääb tema karistuseks 10 kuud vangistust.

Kohtukolleegium leiab, et

§ 121lg 1 kontekstis tuleb E.

Rentniku süüd pidada pigem suureks, mis õigustab üle sanktsiooni keskmise määra ulatuva karistuse mõistmist. E. Rentniku süüd peab ringkonnakohus suureks põhjusel, et ta kasutas teo toimepanemisel õhkrelva. Kuigi KP ei saanud märkimisväärseid vigastusi, tuleb arvestada sellega, et õhkrelvast teise isiku pihta laskmine võib tuua kaasa ka tõsisemaid vigastusi (nt kuuli sattumisel silma). KS ütluste kohaselt rääkis KP talle, et kuul tabas kätt, kuna ta jõudis käe enda kaitseks ette panna. Lisaks esineb

§ 58

p-s 10 sätestatud karistust raskendav asjaolu – teo toimepanemine grupis: maakohus luges tõendatuks, et KP pani kuriteo toime koos teise, tuvastamata isikuga. Kuivõrd kõnealuse teo eest mõistetud karistus ei muutu, ei mõjuta E. Rentniku teo ümberkvalifitseerimine ka E. Rentnikule maakohtu otsusega mõistetud liitkaristusi. 9. Kaitsja taotleb apellatsioonis E. Rentniku karistuse kergendamist. Argumente, mis seaks kahtluse alla konkreetsete tegude eest mõistetud karistused, apellatsioonis esitatud ei ole. Apellatsiooni põhjendustest ilmneb, et kaitsja taotleb E. Rentnikule

§ 65lg 1 alusel kergema liitkaristuse mõistmist.

Kaitsja leiab, et maakohus oleks võinud

§ 215

lg 2 p 1 ja

§ 4231järgi mõistetud karistused lugeda Pärnu Maakohtu 19.

mai 2016 kohtuotsusega mõistetud 2 aasta 1 kuu ja 22 päeva vangistusega kaetuks. Kohtukolleegium ei näe taotluse rahuldamiseks alust.

§ 65

lg 1 näeb ette, et kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus

§-s 64 sätestatud korras.

§ 64

lg 1 sätestab, et samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Seega näeb

§ 64

lg 1 ette nii raskema karistuse suurendamise kui kergema(te) karistus(t)e raske(i)maga kaetuks lugemise võimaluse. Kaitsja ei ole põhjendanud, miks oleks maakohus pidanud eelistama liitkaristuse mõistmisel viimast alternatiivi. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa rääkida selle piisavast või mittepiisavast arvestamisest, et uue menetluse esemeks olevad teod on pandud toime enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist. Kui kohus on kohaldanud

§ 65

lg-t 1, on kohus arvestanud, et uue menetluse esemeks olevad teod on pandud toime enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist. Eraldi küsimus on see, kas kohus on 15 liitkaristust mõistes arvestanud

§ 64lg 1 kohaldamisel kehtivate põhimõtetega.

Nagu öeldud, ei ole apellatsioonis aga seda küsimust puudutavaid argumente esitatud.

1. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 2 alusel osaliselt ning teeb KrMS § 340 lg 2 p 3 alusel nimetatud osas uue otsuse. See ei tähenda kaitsja apellatsiooni rahuldamist, kuna ühtegi apellatsiooni taotluse rahuldamist maakohtu otsuse osaline tühistamine kaasa ei too.
2. E. Rentniku kaitsja on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruse ja õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb, et kohus määraks maakohtu otsuse analüüsi, süüdistatavaga Tartu Vanglas kohtumise ja apellatsiooni koostamise eest tasu suuruseks 250 eurot, millele lisandub käibemaks 50 eurot. Samuti taotleb kaitsja Tartu Vanglas käimisega seotud Rapla-Tartu-Rapla sõidu kulude hüvitamist 112,2 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 22,44 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades osutatud riigi õigusabi mahtu, on taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna ringkonnakohus tegi KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jäävad apellatsioonimenetluse kulud vastavalt KrMS § 185 lg-le 1 riigi kanda. Allkirjastatud digitaalselt 16