← Eesti

2-17-19501/82

2-17-19501 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-17-19501 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2019, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Narva linn, Ka

§ 42lg 1 sätestatud määras. 2

(6)2-17-19501 Hageja nõuab kostjalt viivist majandamiskulude tasumisega viivitamise eest ajavahemikul alates
  1. märtsist 2016 kuni
  2. detsember 2018 kokku 153,94 eurot. Kostja võlgnevus seisuga
  3. detsember 2018 (kaasa arvatud) moodustab 708,45 eurot, millest 554,51 eurot põhivõlgnevus ja 153,94 eurot viivis. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevuse 554,51 eurot ja sissenõutavad viivised 153,94 eurot, kokku 708,45 eurot ning lisaks mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt 554,51 eurot määras 0,022% iga päeva eest alates
  4. jaanuarist 2019 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei vaidle, et ta on korteriomandi, asukohaga XXX omanik ning seega KÜ Kangelaste 42 liige. Kostja on nõus, et temal, kui korteriühistu liikmel, on hoolduskulude tasumise kohustus. Kostja ei tunnista hagi, kuna täidab oma kohustusi ja tasub regulaarselt hoolduskulusid. Kuna kostja ise ei ela pidevalt korteris aadressil Kangelaste prospekt 42, palus ta mitmekordselt korteriühistu Kangelaste prospekt 42 nii juhatust kui ka raamatupidajat saata makseteateid emailile.
  5. aasta jooksul ei saanudki kostja KÜ Kangelaste 42 raamatupidajalt ühtegi makseteadet e-posti teel. Need makseteated, mis jõudsid hagejani, ei olnud koostatud eesti keeles. Kostja leiab, et võlgnevus on talle arvestatud ebaõigesti ja ta ei tunnista hageja nõudeid. Kostja leiab, et võlgnevuse suurus ei ole selge, ei ole arusaadav, millise ajavahemiku eest ja milliste teenuste eest on võlgnevus arvestatud. Kostja jääb seisukohale, et kui tal võib hageja ees võlgnevus olla, siis mitte selles ulatuses, mida nõuab hageja. Kostjal on suured kahtluses tariifide õigsuses, mille järgi hageja arvestas hooldustasu. Kostja leiab, et koosolekud, kus olid kinnitatud hooldustasu tariifid, on tühised. Teistkordsete üldkoosolekute otsused on tühised, kuna puudub dokument (üldkoosoleku protokoll), mis tõendaks fakti ühistu üldkoosoleku läbiviimise kohta, mis ei toimunud kvoorumi puudumise tõttu. Kostja leiab, et üldkoosolekute protokolle ei saa aktsepteerida, kuna need on koostatud vastuolus seaduse nõuetega. Üldkoosoleku protokollides puudub päevakord, tõendamata on hageja väide, et KÜ liikmed ja üldkoosolekutel osalejad olid teavitatud tariifide kinnitamisest või muutmisest. Hageja esitatud info alusel
  6. aprilli 2017,
  7. aprilli 2017,
  8. juuni 2017,
  9. juuni 2017 üldkoosolekute kohta ei ole võimalik aru saada, millised küsimused olid päevakorras, kuna protokolli juurde ei ole päevakorda lisatud. Puuduvad ka üldkoosolekute kutsed. Kostja ei ole nõus temalt nõutava viivise suurusega. Kostjale jääb ebaselgeks, mille alusel, millises määras ja millise perioodi eest on arvestatud viivised. Viivise määr alates 01.jaanuarist 2018 on 0,022% päevas. Hageja nõue viivise kohta kuni 0,07% päevas on seadusega vastuolus. Kostja arvamuse kohaselt arvestab hageja viivist kahekordses määras, s.o iga järgneva kuu arve esitamisel oli viiviste arvutamise aluseks nii põhivõlg, kui ka eelmise kuu eest arvestatud viivised. Kostja arvamusel arvestab hageja viivist samuti ka remondifondi eest, millega kostja ei saa nõustuda. Kostja ei ole hageja viivise väljamõistmise nõudega nõus ka seetõttu, et hageja ei ole esitanud viivise arvestuse ning ei ole põhjendanud viivise arvestamise meetodit. 3
(6)2-17-19501 Hoolduskulude makseid tehes määrab kostja iga kord, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle kantud, kuid hageja arvestab kostja tasutud summad viivise katteks. Kuna kostja on määranud, et tasutud raha tuleb arvata põhikohustuse katteks, siis peab hageja korrektselt makseteated ümber tegema kooskõlas seadusega, arvestusest viiviste summad välja jättes, kuna kostja on eitanud oma kohustust viivist maksta raha ülekannete selgitustes. Kostja on tasunud hagejale aastate 2016 ja 2017 jooksul kokku 889,33 eurot. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja on nõus ümber arvestada kostja kohustused selliselt, et kostja makstud summadest kustutakse kostja põhivõlg. Viiviste arvestamisel hageja juhindus KOS § 7, mis kehtis kuni 31. detsember 2017 ning alates 01. jaanuarist 2018 arvestab hageja viivised kooskõlas

§ 42, mis kehtib alates 01.

jaanuarist

  1. Hageja on seisukohal, et tsiviilasjas nr 2-15-12386 hageja nõue kostja vastu võlgnevuse nõudes oli esitatud seisuga kuni
  2. jaanuar
  3. Tsiviilasja nr 2-15-12386 raames hageja ei esitanud kostja vastu nõuet 67,12 euro väljamõistmiseks veebruari kuu 2016 eest. Hageja arvestas summa 67,12 eurot nõude sisse ainult käesolevas tsiviilasjas. Kostja tasus makse 67,12 eurot veebruari kuu 2016 eest osaliselt summas 17,06 eurot alles
  4. mail
  5. Makse jääk veebruari kuu 2016 eest summas 50,06 eurot on kostja poolt käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et ta oleks tasunud 50,06 eurot veebruari kuu 2016 makse eest. Hageja on seisukohal, et kohtule esitatud võlgnevuse ja viiviste arvestuse tabel on koostatud hageja poolt õigesti, mingi alust viiviste ümberarvestamiseks ei esine. Hageja nõustub, et kostja tasus
  6. jaanuaril 2019 hagejale 41,37 eurot novembri kuu 2018 eest. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks korteriühistu majandamiskulude võlgnevus 554,51 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest alates
  7. märtsist 2016 kuni
  8. detsember 2018 kokku 153,94 eurot, kokku 708,45 eurot ning lisaks mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt 554,51 eurot määras 0,022% iga päeva eest alates
  9. jaanuarist 2019 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kostja hagi õigeks ei võta. Vaidlust ei ole, et kostja on korteriomandi, asukohaga XXX omanik ning seega hageja kui KÜ liige. Kostja on nõus, et temal kui korteriühistu liikmel on hoolduskulude tasumise kohustus. Kohus selgitab, et hagi on esitatud korteriomandiga seotud majandamiskulude võlgnevuse ja viiviste nõudes, kus osa võlgnevusest ja viivistest on tekkinud enne
  10. jaanuari 2018, mil (korteriomandiseaduse (KOS) ja korteriühistuseaduse (KÜS) asemel hakkas kehtima korteriomandi- ja korteriühistuseadus (

)). Seega on enne

  1. jaanuari 2018 tekkinud asjaolude osas vaidluse lahendamisel kohaldatavaks õiguseks kuni
  2. detsembrini 2017 kehtinud korteriomandiseadus (KOS) ja korteriühistuseadus (KÜS) ning alates
  3. jaanuarist 2018 tekkinud asjaolude osas korteriomandi- ja korteriühistuseadus (

) (

§ 65

). Lähtuvalt KOS 13 lg 1 tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. 4

(6)2-17-19501 Vastavalt KÜS § 151 lg 1 on korteriühistu majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 7 lg 4 alusel võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

§ 40

lg 1 kohaselt, korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Lähtuvalt

§ 42

lg 1, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja nõue on tõendatud KÜ teatistega (t.l.-10-24, I kd; 17-20, 62-63, 80 II kd), millest nähtub, et hageja on arvestanud majandamiskulusid (hooldustasu, küte, remondifondi makse, gaasi kasutamine) kooskõlas kostja korteriomandi pindalaga 28,4 m2, korteriomandi pindala tõendab kinnistusraamatu väljavõte (t.l-32, I kd). Samuti on hageja arvestanud kasutatud vee eest vastavalt kostja poolt teatatud näitudele. KÜ teatistel märgitud summad, mida hageja on kostjale arvutanud igakuiselt, on märgitud ka hageja esitatud koondtabelis (t.l.-79, II kd) ja seal märgitud summad vastavad KÜ teatistel märgitud tasumisele kuuluvate igakuiste summadega. Samuti on koondtabelis märgitud kostja poolt tasutud maksed, mis kattuvad kostja poolt esitatud maksekorraldustega (t.l.-120-130, 204,205, I kd, 34-37, 85-89, II kd). Hageja on arvestanud põhinõude suuruse arvutamisel ka nende maksetega, mida kostja on teinud novembris

  1. Hageja on kooskõlas VÕS § 88 lg 9 nõustunud arvestama kostja tasutud summad ainult põhikohustuse täitmise katteks ja selle kuu eest, mida kostja on märkinud maksekorralduses. Seisuga
  2. detsember 2018 moodustab kostja poolt tasumata majandamiskulude võlgnevus kokku 554,51 eurot (võlgnevus alates
  3. veebruarist 2016). Kostja omapoolselt põhivõla arvestust kohtule ei esitanud. Kostja vastuväide, et KÜ üldkoosolekute otsused, millega kinnitati hooldustasu tariifid, on tühised, ei ole põhjendatud. Kostja väidetest järeldab kohus, et hooldustasu tariifid olid vastu võetud KÜ üldkoosolektel, mis olid korduskoosolekud ning kostja leiab, et ei ole tõendatud korduskoosoleku kokkukutsumise vajadus. KÜ koosolekud, kus otsustati majandamiskulude tariifide kehtestamine, toimusid 2016 ja
  4. aastal, seega tuleb KÜ üldkoosolekute otsuste osas kohaldada KÜS § 1 lg 2 alusel mittetulundusühingute seadust (MTÜS). Vastavalt MTÜS § 241 lg 1 on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. 5

(6)2-17-19501 Kostja ei ole oma vastuväites tuginenud ühelegi asjaolule, mis saaks olla KÜ üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks. Kostja seisukoht oli, et korduvkoosolek oli ebaseaduslik, kuna selle kokkukutsumiseks puudus vajadus. Lähtuvalt MTÜS § 24 lg 1 ja lg 2 võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi. Seega KÜ üldkoosoleku seadusega või põhikirjaga vastuolus olevat otsust tuleb vaidlustada kolme kuu jooksul hagi esitamisega kohtule. Kostja ei ole kohtule esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et KÜ üldkoosolekute otsuseid, millega kinnitati majandamiskulude tariifid, oleks vaidlustatud. Kohus järeldab, et KÜ üldkoosolekute otsused tariifide osas on kehtivad. Kohus nõustub hageja poolt koondtabelis (t.l.-79, II kd) esitatud viivise arvestusega. Hageja on õigesti arvutanud viivist alates 01. märtsist 2016 kuni 31. detsember 2017 KÜS § 7 lg 4 sätestatud määras 0,07% päevas igalt võlgnetavalt summalt ning edasi alates 01. jaanuarist 2018 kuni 31. detsember 2018

§ 42lg 1 kohaselt VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 sätestatud määras ehk 0,022% päevas.

Sissenõutav viivis perioodi eest

  1. märts 2016 kuni
  2. detsember 2018 moodustab 153,94 eurot. Kostja omapoolset viivise arvestust kohtule ei esitanud. Kohus rahuldab KOS § 13 lg 1,

§ 40

lg 1, KÜS § 7 lg 4,

§ 42lg 1, VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 lg 1 ning Ts

MS § 367 alusel hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks majandamiskulude võlgnevuse perioodi

  1. veebruar 2016 kuni
  2. detsember 2018 eest 554,51 eurot ja kuni
  3. detsember 2018 sissenõutavaks muutunud viivise 153,94 eurot, kokku 708,45 eurot, ja viivise põhinõudelt alates
  4. jaanuarist 2019 kuni põhinõude (554,51 eurot) täitmiseni viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  5. jaanuari ja
  6. juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas. Hagi hind Hageja esitas nõude välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 554,51 eurot ja sissenõutavad viivised 153,94 eurot, kokku 708,45 eurot; ning mõista kostjalt hageja kasuks välja. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja lg 2 ning § 134 lg 1 moodustab hagihind 752,98 eurot (554,51+153,94+44,53). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kohus rahuldas hagi ja lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg 4 ning § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.