lg 2 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova Süüdistatav Anton Harak isikukood 39606030852; elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; põhiharidus; emakeel vene keel; töökoht x OÜ; varasemalt kriminaalkorras 1-l karistatud; on vahistatud alates 10.02.2019 kuni 22.03.2019; tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Silvi Erro Kohtuistungi toimumise aeg 17.06.2019 RESOLUTSIOON Tunnistada Anton Harak süüdi
lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata vahistamine aeg 10.02.2019 kuni 22.03.2019, s.o 1 (üks) kuu ja 12 (kaksteist) päeva, karistusaja hulka ja mõista kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kahe) aasta 4 (nelja) kuu ja 18 (kaheksateist) päeva pikkune vangistus. Jätta
lg-te 1 ja 3 alusel vangistus 2 aastat 4 kuud ja 18 päeva täitmisele pööramata, kui Anton Harak ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 2, 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Ta on kohustatud: 1) elama alalises elukohas aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma 1 1-19-4016 kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema sotsiaalprogrammis.
lg 4 alusel määrata Anton Harak´ule kohustus registreerida ennast alates kohtulahendi jõustumisest, hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks esmase hindamise teenusele ühes järgnevatest raviasutustest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla või alkoholitarvitamise häire kabinetis (Vestervalli 15, Narva, kabinet 301, 303 või e-posti kaudu xxx). Anton Harak kohustub läbima alkoholitarvitamise häire hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
lg 4 alusel kohustub Anton Harak peale kohtuotsuse jõustumist 10 (kümne) tööpäeva jooksul ning edaspidi katseaja lõpuni ning kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord 6 (kuue) kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb analüüsist CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) ja analüüsist GGT (gammaglutamüüli transferaas). Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites. Anton Harak on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Iga uuringu maksumus on 32,71 eurot ja see tuleb tasuda uuringus osalejal endal kohapeal. Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori poolt kokkuleppel uuringus osalejaga viimasele kas meili teel või paberkandjal. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Anton Harak ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja GGT suurem kui 73, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 6 (kuue) kuu möödumisel, pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk GGT analüüsi tulemus peab olema väiksem kui 73 ning CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad. Katseaeg hakkab kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtulahendi jõustumisest. 17.06.2019.
lg 1 p 1 alusel võtta Anton Harak´ult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. Anton Harakule on tulenevalt liiklusseaduse §-st 127 kohustatud viie tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Asitõend - tõendusliku alkomeetri kasutamise väljavõte – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Mõista Anton Harak´ult Eesti Vabariigi kasuks välja 810 (kaheksasada kümme) eurot sundraha ning 135 (ükssada kolmkümmend viis) eurot muu menetluskulu (sõiduki puksiirteenus summas 45 eurot ja kaitsja Igor Belugini tasu kohtueelse menetluse käigus osutatud õigusabi eest summas 90 eurot) katteks. 2 1-19-4016 KrMS § 180 lg 1, 3 alusel kohustub Anton Harak hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 945 (üheksasada nelikümmend viis) eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700029098 ning selgitus „Anton Harak, 1-19-4016, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS Anton Harak´ule on esitatud süüdistus selles, et tema olles isik, kes on varem pannud toimesõiduki juhtimise joobeseisundis ja on selle eest 29.11.2017.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr. 1-17-10958 tunnistatud süüdi
lg 2 järgi ja karistus ei ole karistusregistris arhiveeritud, taas10.02.2019.akella03.31 paiku, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus moodustas 1,22+/-0,12 mg/l, so mitte vähem kui 1,10 mg/l), juhtis mootorsõidukit Opel Vectra Caravan registreerimismärgiga xxx, sõites sellega Narva linnas mööda Võidu tänavat ja oli politsei poolt peetud kinni Narvas, Hariduse 13 juures. Anton Harak´u joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 Typ MKIII EST seerianumbriga ARAF-0027, mille mõõtetulemus oli vähemalt 1,10 mg/l. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõiduki juht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega rikkus Anton Harak liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Oma teoga pani Anton Harak toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.t.
lg 2 ettenähtud kuriteo Kooskõlas Anton Haraku, tema kaitsja Silvi Erro ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Anton Haraku süüdimõistmist
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Kohaldada
lg 1 ja arvestada karistusaja hulka vahistamine 10.02.2019.a kuni 22.03.2019.a, so 1 kuu 12 päeva ning määrata ärakandmata karistuseks 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel tuleb mõistetud vangistus jätta täielikult täitmisele pööramata, kui Anton Harak ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseaja jooksul kohustub Anton Harak järgima
lg 1 p-des 1-6 ning lg 2 p-s 2, 8 sätestatut.
lg 4 alusel määrata Anton Harak´ule kohustus registreerida ennast alates kohtulahendi jõustumisest, hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“.
lg 4 alusel kohustub Anton Harak peale kohtuotsuse jõustumist 10 (kümne) tööpäeva jooksul ning edaspidi katseaja lõpuni ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni 3 1-19-4016 kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord 6 (kuue) kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb analüüsist CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) ja analüüsist GGT (gammaglutamüüli transferaas).
lg 1 p 1, § 424 lg 4 p 2 alusel mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 (kaheks) aastaks. A. Harakult kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud, s.o sundraha summas 810 eurot, sõiduki Opel Vectra Caravan registreerimismärgiga 182BFMpuksiiriteenus 45 eurot ja riigi õigusabi 90 eurot. Kokku kuulub Anton Harak´ult välja mõistmisele 945 eurot. Kohaldada KrMS § 180 lg 1 ja määrata, et Anton Harak´ul on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. 17.06.2019 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega ja soovib väga, et kohus teeks just sellise otsuse, mis vastaks kõigile sõlmitud kokkuleppe tingimustele. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet ning taotlesid kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppe kohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.